MÕISTED

Haridustasemed

Alusharidusteadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis ning omandatakse lasteasutuses. Kodus toimuvat õpet alushariduse statistika ei hõlma.

Bakalaureuseõpe – kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldharidusteadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sisseastumise eelduseks on keskharidus või sellega võrdsustatud kutseharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Bakalaureuseõppe lõpetamine on omakorda eelduseks edasisele magistriõppele.

Defineerimata baasharidusega kutseõpe – kutseharidus erivajadustega noortele ja ilma põhihariduseta noortele, kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele. Alates 2014/15. õppeaastast on lisandunud uued õppeliigid: teise taseme kutseõpe, kolmanda taseme kutseõpe (mõlemal vastuvõtt alates 01.09.2013). Õppima asumise eeltingimuseks ei ole ühegi haridustaseme varasem omandamine.

Diplomiõpe – õpe, mille kestel täiendab üliõpilane oma üldhariduslikku baasi, süvendab kutseoskusi ja omandab teadmised valitud erialal töötamiseks ja edasiõppimiseks. Vastuvõtt aastani 2002. Kvalifikatsioon on võrdsustatud rakenduskõrgharidusega.

Doktoriõpe – kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused. Doktoriõppe alustamise tingimuseks on magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu.

Gümnaasiumiaste – üldhariduskooli 10.–12. Klass (1989. aastani 9.–11. klass).

Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe – bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinev õpe, mis sisaldab nii alusõpet kui ka süvendatud spetsialiseerumisega õpet. Üheastmelised integreeritud õpped on arsti-, loomaarsti-, proviisori-, hambaarsti-, arhitekti-, ehitusinseneriõpe ning klassiõpetaja õpetajakoolitus. Proviisori-, arhitekti-, ehitusinseneriõppe ja klassiõpetaja õpetajakoolituse lõpetajale antakse magistrikraad. Arsti-, hambaarsti- ja loomaarstiõppe lõpetajale antakse vastavalt arstikraad, hambaarstikraad ja loomaarstikraad. Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetamisel saadud kvalifikatsioon annab õiguse kandideerida doktoriõppesse. Sisseastumise eelduseks on keskharidus või sellega võrdsustatud kutseharidus.

Keskharidusel baseeruv kutseõpe – kutsekeskharidus keskhariduse baasil, kutseõpe keskhariduse baasil, keskharidust eeldav keskeri- /tehnikumiharidus. Alates 2014/15. õppeaastast on lisandunud uued õppeliigid: viienda taseme kutseõppe esmaõpe, viienda taseme kutseõppe jätkuõpe (mõlemal vastuvõtt alates 01.09.2013).

Kutsekeskharidus – kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid, et omandada kõrgharidus.

Kutsekõrgharidusõpe – rakendusliku suunitlusega kõrghariduse esimese astme õpe (vastuvõtt aastatel 1999–2002). Kvalifikatsioon on võrdsustatud rakenduskõrgharidusega.

Magistriõpe –kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja ‑oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sisseastumistingimuseks on bakalaureusekraadi või sellega võrdsustatud haridustaseme olemasolu.

Põhiharidusel baseeruv kutseõpepõhiharidust eeldav kutseharidus, kutseõpe põhihariduse baasil, põhiharidust eeldav kutse- ja keskharidus, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpe, põhiharidust eeldav keskeri- /tehnikumiharidus. Alates 2014/15. õppeaastast on lisandunud uued õppeliigid: neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (kutsekeskharidusõpe), neljanda taseme kutseõppe esmaõpe, neljanda taseme kutseõppe jätkuõpe (kõigil vastuvõtt alates 01.09.2013).

Põhikooliasteüldhariduskooli kolm kooliastet: I kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6. klass; III kooliaste – 7.–9. klass (1989. aastani 1.–8. klass).

Rakenduskõrgharidusõpe – kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajaliku pädevuse. Rakenduskõrgharidusõppe alustamise tingimuseks on keskhariduse olemasolu või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

Tasemeharidus formaalharidussüsteemis omandatav haridus.

 

Õppeasutused (k.a. koolieelsed lasteasutused)/

Algkoolüldhariduskool, mis võimaldab põhiharidusõpet 6. klassini. Mõiste hõlmab ka lasteaed-algkoole ja erivajadustega laste algkoole (kuni 2009. aastani k.a). 2010. aastal muudeti algkoolid põhikooliks, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses.

NB! Hariduse üldandmetes (tabelid HTG01 jne) on mõistega hõlmatud ka erivajadustega lastega algkoolid. Üldhariduse tabelites (HT12 jne) ei ole mõistega hõlmatud erivajadustega lastega algkoolid, kui ei ole märgitud teisiti.

Erakool – eraõigusliku juriidilise asutusena tegutsev põhikool või gümnaasium.

Erilasteaed koolieelne lasteasutus kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele.

Erivajadustega laste kool – kool keha-, kõne-, meele- ja/või vaimupuudega, psüühikahäirega või kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Võrreldes tavakoolidega on tehtud muudatusi või kohandusi kooli õppekavast tulenevas õppesisus, vastava erialarühmaga koos õppimiseks rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal).

Gümnaasium – üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Kooli nimetuses ei pea olema sõna “gümnaasium”). Gümnaasiumis on 10.–12. klass, gümnaasiumi juures võivad olla ka põhikooli 1. Kuni 9. klassid. Mõiste ei hõlma täiskasvanute gümnaasiumit ega erivajadustega laste koole, kui pole märgitud teisiti.

Keskkool – gümnaasiumi võimalik nimetus.

Koolieelne lasteasutuskoolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus.

Kutseõppeasutus – haridusasutus, kus omandatakse kutsekeskharidus või oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud mingil kutse- või erialal.

Lasteaed koolieelne lasteasutus kuni seitsmeaastastele lastele.

Lasteaed-algkool (kuni 2009. aastani) – lasteasutus, kus lasteaed on ühendatud algkooliga.

Lasteaed-põhikool – lasteasutus, kus lasteaed on ühendatud põhikooliga.

Linnakool – üldhariduskool, mis asub linnas, vallasiseses linnas või alevis.

Linnalasteasutus – koolieelne lasteasutus, mis asub linnas, vallasiseses linnas või alevis.

Maakool – üldhariduskool, mis asub alevikus või külas.

Maalasteasutus – koolieelne lasteasutus, mis asub alevikus või külas.

Põhikoolkool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks. 2010. aastal muudeti algkoolid põhikoolideks. Põhikoolis on kolm kooliastet: I kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6. klass; III kooliaste – 7.–9. klass. Õpe võib toimuda kas I, II ja III kooliastmel; ainult I kooliastmel või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses. Põhikooliga ühe asutusena võib tegutseda ka koolieelne lasteasutus.

Täiskasvanute gümnaasium – üldhariduslik õppeasutus, mis on mõeldud koolikohustuliku ea ületanud isikutele üldhariduse omandamiseks. Õppetöö toimub peaasjalikult õhtu-ja kaugõppe vormis.

Üldhariduskool – üldhariduslikku õpet võimaldav õppeasutus. Ei hõlma täiskasvanute gümnaasiumeid.

Üldharidusklassi(de)ga muud tüüpi õppeasutus – kutseõppeasutus, mis võimaldab omandada kutsesuunitluseta üldharidust.

 

Muud mõisted

Erivajadustega laps – keha-, kõne-, meele- ja/või vaimupuudega, psüühikahäirega või kasvatuse eritingimusi vajav laps, kes õpib erivajadustega laste koolis. Õigusaktides liigitatakse erivajadustega laste hulka ka eriliselt andekad lapsed.

Katkestaja – 1995.–2003. aastal on katkestaja õpilane, kelle õpingud katkevad enne õppeprogrammi edukat läbimist majanduslikel põhjustel (sh tööle asumine), koolist väljaheitmise, surma, haiguse, perekondlike või muude niisuguste põhjuste tõttu. Mõiste alla ei kuulu õpilased, kes lahkusid Eestist või asusid õppima mõnes teises koolis. Alates 2006. aastast ei loeta katkestajaks õpilast, kelle õpingute katkemise põhjus on surm või kolimine välismaale.

Kaugõpe – õppevorm, mille puhul õppetöö toimub sessiooniti, rõhk on õpilase iseseisval õppel. Õpilasi juhendatakse ning tagatakse õppematerjalide olemasolu. Mõiste hõlmab eksternõpet.

Klassikordajad – sel õppeaastal vastavat klassi kordavad õpilased (sh õpilased, kes tulid teisest koolist suvevaheajal, kuid eelmise kooli õppenõukogu otsusega jäeti klassikursust kordama). Klassikordajate hulgas on ka õpilased, kes olid koolist varem lahkunud, kuid asusid samas koolis uuesti õppima klassikursust korrates. Klassikursuse kordajateks loetakse ka õpilased koolides, kus oli katsetega vastuvõtt ja kus need õpilased kordavad klassi kooli sissesaamise eesmärgil.

Oodatav õpiaeg – vanuselisest määrast tulenev elaniku keskmine formaalharidussüsteemis viibimise aeg aastates. Leitakse õppijate vanuseliste määrade summana üle kõikide tasemehariduse liikide üheaastase sammuga.

Osakoormusega õpe – õppekoormus, mille puhul täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekavaga sätestatud õppe mahust kumulatiivselt vähem kui 75%.

Pedagoog – koolis õppe ja kasvatustöö alal töötav inimene, sh algklassiõpetajad, aineõpetajad, logopeedid, koolidirektorid, õppealajuhatajad ning viimaste abid.

Päevaõpe – õppevorm, mille puhul toimub õppetöö päevasel ajal ja täiskoormusega.

Tasemehariduses õppijate vanuseline määr – vastavas vanuses tasemehariduses õppijate arvu osatähtsus samas vanuses rahvastikus. Kasutatud on 2000. aasta rahvaloendusel põhinevat rahvaarvu, mille alakaetus vanuserühmades võib olla keskmiselt 1,2% – seetõttu ulatub õpilaste määr mõnes vanuses üle 100%.

Täiskoormusega õpe – õppekoormus, mille puhul täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekavaga sätestatud õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.

Õhtuõpe – õppevorm, mille puhul toimub õppetöö õhtusel ajal. On orienteeritud eelkõige töötavale täiskasvanule, kes soovib omandada haridust töö kõrvalt.

METOODIKA

Tasemehariduse andmed on kogunud ja töödelnud Haridus- ja Teadusministeerium ning Statistikaamet. Andmed on kogutud kõikselt, s.t esitatud haridusstatistika hõlmab kõiki vastava koolitusloaga õppeasutusi, olenemata omandivormist. Alates 2005/2006. õppe­aastast on tasemeharidust kirjeldava statistika aluseks Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) – riiklik register, mis koondab haridussüsteemi puudutavaid andmeid.

Haridusnäitajate arvutamisel (kuni aastani 2011) on kasutatud 2000. aasta rahvaloendusel põhinevat korrigeeritud rahvaarvu. 2012. aastast on haridusnäitajate arvutamisel kasutatud 2011. aasta rahvaloendusel põhinevat korrigeeritud rahvastiku vanusjaotust.

KLASSIFIKAATORID

Riiklik ühtne hariduse liigitus

Riiklik ühtne hariduse liigitus

RÜHL (riiklik ühtne hariduse liigitus) on esitatud 1997. ja 2011. aasta võrdluses (ISCED 1997 ja ISCED 2011): ISCED97 ja ISCED 2011 vastavustabel

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

EHAK on kättesaadav Statistikaameti veebilehe www.stat.ee/metaandmed rubriigis „Klassifikaatorid“; haldus- ja asustusüksuste muudatuste info on failis Muudatused.pdf.

VEEL TEEMA KOHTA

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

Eesti piirkondlik statistika. Regional Statistics of Estonia. Yearbook

Kutseharidus. 1996–2006. Vocational Education

Kõrgharidus. 1993–2003. Higher Education

KONTAKTISIK

Kaire Raasik

Metoodika ja analüüsi osakond

Tel 625 8483

kaire.raasik@stat.ee

Uuendatud: 12.12.2016