MÕISTED

Defineerimata baasharidusega kutseõpe – kutseharidus erivajadustega noortele ja ilma põhihariduseta noortele, kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele. Alates 2014/15. õppeaastast on lisandunud uued õppeliigid: teise taseme kutseõpe, kolmanda taseme kutseõpe (mõlemal vastuvõtt alates 01.09.2013). Õppima asumise eeltingimuseks ei ole ühegi haridustaseme varasem omandamine.

Keskharidusel baseeruv kutseõpe – kutsekeskharidus keskhariduse baasil, kutseõpe keskhariduse baasil, keskharidust eeldav keskeri- /tehnikumiharidus. Alates 2014/15. õppeaastast on lisandunud uued õppeliigid: viienda taseme kutseõppe esmaõpe, viienda taseme kutseõppe jätkuõpe (mõlemal vastuvõtt alates 01.09.2013).

Kutseharidus teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks.

Kutsekeskharidus kutseharidusstandardi ja kutse- või erialade riiklike õppekavadega kehtestatud nõuete kogum. Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse- või erialal või jätkata õpinguid, et omandada kõrgharidus.

Kutseõppeasutus haridusasutus, kus omandatakse kutsekeskharidus või oskustöö tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud mingil kutse- või erialal.

Osakoormusega õpe õppekoormus, mille puhul täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekavaga sätestatud õppe mahust kumulatiivselt vähem kui 75%.

Põhiharidusel baseeruv kutseõpe – põhiharidust eeldav kutseharidus, kutseõpe põhihariduse baasil, põhiharidust eeldav kutse- ja keskharidus, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpe, põhiharidust eeldav keskeri- /tehnikumiharidus. Alates 2014/15. õppeaastast on lisandunud uued õppeliigid: neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (kutsekeskharidusõpe), neljanda taseme kutseõppe esmaõpe, neljanda taseme kutseõppe jätkuõpe (kõigil vastuvõtt alates 01.09.2013).

Täiskoormusega õpeõppekoormus, mille puhul täidab õpilane iga õppeaasta lõpuks õppekavaga sätestatud õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75%.

METOODIKA

Haridust iseloomustavad andmed on kogunud ja töödelnud Haridus- ja Teadusministeerium ning Statistikaamet. Andmed on kogutud kõikselt, s.t esitatud haridusstatistika hõlmab kõik vastava koolitusloaga õppeasutused, olenemata omandivormist.

Alates 2005/2006. õppeaastast koostatakse haridusstatistika Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmete alusel. Eesti Hariduse Infosüsteem on riiklik register, mis koondab haridussüsteemi puudutavaid andmeid.

KLASSIFIKAATORID

Riiklik ühtne hariduse liigitus

Riiklik ühtne hariduse liigitus

RÜHL (riiklik ühtne hariduse liigitus) on esitatud 1997. ja 2011. aasta võrdluses (ISCED 1997 ja ISCED 2011): ISCED97 ja ISCED 2011 vastavustabel

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

EHAK on kättesaadav Statistikaameti veebilehe www.stat.ee/metaandmed rubriigis „Klassifikaatorid“; haldus- ja asustusüksuste muudatuste info on failis Muudatused.pdf.

VEEL TEEMA KOHTA

Kutseharidus. 1996–2006. Vocational Education

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

KONTAKTISIK

Triinu Lukas

Metoodika ja analüüsi osakond

Tel 625 8430

triinu.lukas@stat.ee

Uuendatud:  12.12.2016