MÕISTED

Absoluutse vaesuse määr – isikute osakaal, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse piirist madalam.

Absoluutse vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid – absoluutse vaesuse määr, kui leibkonna sissetulekute hulka ei arvata riiklikke ja kohalike omavalitsuste makstavaid sotsiaaltoetusi. Arvutatakse kahte moodi – lugedes pensionid siirete osaks ja jättes need sissetulekute hulka arvestamata või lugedes pensionid leibkonna sissetulekute hulka nagu palga.

Absoluutse vaesuse piir – alates 2004. aastast sama, mis arvestuslik elatusmiinimum. Aastail 1997–2003 määras näitajat Tü uurimisrühm, kes hindas absoluutse vaesuse piiri, tuginedes leibkondade tarbimise kohta kogutud andmetele ja arvestades inimese miinimumvajadusi.

Absoluutse vaesuse süvik – absoluutses vaesuses olevate isikute mediaansissetuleku kaugus vaesuse piirist protsentides.

Ajas ankurdatud vaesuse määr – isikute osakaal, kelle aasta ekvivalentnetosissetulek on väiksem kui inflatsiooni võrra korrigeeritud kolme aasta tagune suhtelise vaesuse piir.

Arvestuslik elatusmiinimum – elatusvahendite väikseim kogus, mis katab inimese igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist (v.a alkohol ja tubakas) ja individuaalsetest muudest kulutustest (k.a eluasemekulutused).

Arvestuslik minimaalne toidukorv – toiduained, millega kaetakse inimese igapäevane toidu ning mineraalainete ja vitamiinide vajadus, nii et ei tekiks tervisehäireid. Arvestusliku minimaalse toidukorvi kalorsus on 2400 kcal ööpäevas.

Ekvivalentsissetulek – leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Esimese taseme haridus või madalam haridus – alghariduseta; algharidus, põhiharidus, kutseharidus põhihariduseta noortele.

Esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavad noored – 18–24-aastane isik, kellel on põhiharidus või madalam haridus ja kes ei omanda tasemeharidust ega osale koolituses.

Gini koefitsient – ekvivalentnetosissetuleku taseme järgi reastatud rahvastiku kumulatiivse osatähtsuse ja nende kumulatiivse ekvivalentnetosissetuleku seos. Gini koefitsiendi väärtus jääb nulli ja ühe vahele. Mida lähemal nullile, seda võrdsem on sissetulekute jaotus riigis, mida lähemal ühele, seda ebavõrdsem.

Hõivesisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul.

Kahe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja kaks sõltuvat last.

Kolmanda taseme haridus – keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad.

Kvintiilide suhte kordaja – kõrgeimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku ja madalaimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatis.

Kõrgeim kvintiil – viiendik kõrgeimat ekvivalentsissetulekut saav elanikkonna osa.

Lastega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks sõltuv laps.

Lasteta alla 65-aastaste paar – kaheliikmeline leibkond, mille mõlemad liikmed on alla 65-aastased.

Lasteta leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi sõltuvat last.

Lasteta paar, vähemalt üks üle 64-aastane – kaheliikmeline leibkond, kus vähemalt üks liige on üle 64-aastane.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksi elav isik.

Madalaim kvintiil – viiendik madalaimat ekvivalentsissetulekut saav elanikkonna osa.

Materiaalse ilmajäetuse määr näitab isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt kolme komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit või 9) telefoni.

Netosissetulek – palgatöö eest ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust on maha arvatud leibkonna tehtud regulaarsed rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurdemaksed.

Pikaajalise töötuse määr – aasta või kauem tööta olnud töötute osakaal tööjõus.

Siirded – kollektiivsete sotsiaalkaitse skeemide, riigi või kohaliku omavalitsuse poolt leibkonnale makstud hüvitised, mille eesmärk on leevendada mitmesuguseid riske.

Suhtelise vaesuse määr – isikute osakaal, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam.

Suhtelise vaesuse määr enne sotsiaalseid siirdeid – suhtelise vaesuse määr, kui leibkonna sissetulekute hulka ei arvata riiklikke ja kohalike omavalitsuste makstavaid sotsiaaltoetusi. Arvutatakse kahte moodi – lugedes pensionid siirete osaks ja jättes need sissetulekute hulka arvestamata või lugedes pensionid leibkonna sissetulekute hulka nagu palga.

Suhtelise vaesuse piir – 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

Suhtelise vaesuse süvik – suhtelises vaesuses olevate isikute mediaansissetuleku kaugus vaesuse piirist protsentides.

Sõltuv laps – 0–17-aastane leibkonnaliige (uuringuaasta 1. jaanuari seisuga), samuti 18–24-aastane leibkonnaliige, kes elab vähemalt ühe vanemaga ning kelle peamine sotsiaalne seisund on mitteaktiivne.

Sügava materiaalse ilmajäetuse määr näitab isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt nelja komponenti üheksast: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit või 9) telefoni.

Tarbimiskaal – leibkonnaliikmele sõltuvalt tema vanusest määratud kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühist tarbimist.

Teise taseme haridus – kutseõpe põhihariduse baasil, üldkeskharidus, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, keskeriharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus keskhariduse baasil.

Täiskasvanu – 18-aastane või vanem leibkonnaliige (uuringuaasta 1. jaanuari seisuga), kes ei ole sõltuv laps.

Täiskasvanu ja laps(ed) – ühe täiskasvanu ja vähemalt ühe sõltuva lapsega leibkond.

Tööintensiivsus leibkonnas – leibkonna tööealiste (59-aastaste ja nooremate) liikmete poolt sissetuleku viiteperioodil töötatud kuude arv suhestatuna kuude arvu, mida leibkonnal oli maksimaalselt võimalik töötamisele kulutada. Näitaja varieerub nullist (ükski tööealine liige ei töötanud) kuni üheni (kõik tööealised liikmed töötasid kogu sissetuleku viiteperioodi jooksul). Tööealiseks liikmeks ei loeta sõltuvaid lapsi.

Väga pikaajalise töötuse määr – kaks aastat või kauem tööta olnud töötute osakaal tööjõus.

Vähemalt kolme lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja vähemalt kolm sõltuvat last.

Ühe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja üks sõltuv laps.

Üksik 65-aastane ja vanem – üheliikmeline leibkond, mille liige on vähemalt 65-aastane.

Üksik alla 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on alla 65-aastane.

METOODIKA

Vaesuse, ebavõrdsuse ja materiaalse ilmajäetuse näitajad alates 2004. aastast, samuti madala haridusega rahvastiku osakaal ning terviseseisund sissetuleku järgi alates 2003. aastast on leitud Eesti sotsiaaluuringu (ESU) baasil. 1997.–2003. aasta vaesuse ja ebavõrdsuse näitajad on arvutatud Leibkonna eelarve-uuringu (LEU) andmete põhjal. Alates 2012. aastast on vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate aluseks olev netosissetulek lisaks Eesti Sotsiaaluuringule osaliselt saadud registriandmetest (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet). Töötuse näitajad ning vara koolist lahkunute osakaal on leitud Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmetele tuginedes.

Vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate puhul tuleb arvestada, et 1997.–2003. ja 2004. aasta ning järgnevate aastate indikaatorid pole omavahel täiesti võrreldavad. Kui 1997.–2003. aasta näitajad on leitud Leibkonna eelarve-uuringu (LEU) baasil, siis alates 2004. aastast on kasutatud Eesti sotsiaaluuringu (ESU) andmeid. Sotsiaaluuringut viiakse sama metoodika alusel läbi kõigis Euroopa Liidu riikides eesmärgiga koguda võrreldavaid andmeid Euroopa Liidu riikide sissetuleku ja elamistingimuste kohta. Kahe andmeallika, ESU ja LEU vahel on olulisi metoodilisi erinevusi, mistõttu võib 2004. ja edasiste aastate indikaatorites võrreldes varasemate aastatega esineda mõningaid muutusi. 2004.–2011. aasta andmete võrdlemisel hilisematega tuleb arvestada andmeallikate muutusega 2012. aastal, kui sissetuleku andmed on saadud osaliselt registritest. Statistikakasutajal on siinjuures oluline meeles pidada, et sellisel juhul on tegemist metoodilistest põhjustest tingitud katkestustega ning mitte järskude muutustega ühiskondlikes protsessides endis.

VEEL TEEMA KOHTA

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia
Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik. The Estonian Social Survey. Methodological Report
Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/13. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia

MUU INFO

Eurostati avalikus andmebaasis on suhtelise vaesuse ja ebavõrdsuse näitajad avaldatud ühe võrra suurema aastanumbri all kui siin, kuna Eurostat lähtub uuringuaastast ja Statistikaamet sissetuleku-aastast.

KONTAKTISIK

Tiiu-Liisa Rummo
Metoodika ja analüüsi osakond
Tel 625 8425
tiiu-liisa.rummo@stat.ee

Uuendatud: 13.05.2015