MÕISTED

Aastakeskmine rahvaarv – pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast.

Elukoht – indiviidi ütlus- või registripõhine elukoht (sõltuvalt uuringu metoodikast).

Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald.

Maa-asula – alevik ja küla.

Püsielukoha riik – riik, kus inimene on pidevalt elanud vähemalt 12 kuud või riik, kus inimene kavatseb elada vähemalt 12 kuud.

Rahvus – andmed tuginevad isiku enesemääratlemisele. Lapse rahvuse määramise alus on ema rahvus.

Ränne – elukoha muutus üle asustusüksuse piiri.

Vanus – eluaastate arv täisaastates vaadeldud ajahetkel, s.t vanus viimasel sünnipäeval.

METOODIKA

Rahvaarv

Rahvastikustatistika põhineb üldjoontes rahvaloenduste rahvaarvul, mida loenduste vahelisel perioodil korrigeeritakse registreeritud rahvastikumuutuste – sünni- ja surmajuhtude ning elukohavahetuste (rände) andmetel. Loendustevaheliste aastate rahvaarvud silutakse hiljem. Alates 2000. aasta rahvaloendusest on rahvastiku arvestuses loendatud isikutele lisatud alakaetus – ümberarvutuste tulemusena saadi 2000. aasta 1. jaanuari täpsustatud rahvaarv, mis on 31 200 inimese ja 2012. aasta rahvaarv, mis on 30 760 inimese võrra suurem loendatud isikute arvust. Kahe viimase rahvaloenduse vahelist perioodi tuli korrigeerida ka registreerimata välisrände arvestamisega, et jaotada aastatele ühtlaselt väljarändest tingitud rahvastiku vähenemine. (Vt täpsemalt metoodikast ja viiteid http://www.stat.ee/75541)

2011. aasta loenduse seisu täiendati registrite analüüsi käigus isikupõhiselt, mis võimaldab rahvastikuarvestust edasi pidada samuti isikupõhiselt. See tagab võrreldes agregeeritud andmete kasutamisega võimaluse lisada registreeritud sündmused isikutele nende loendusaegsesse elukohta (sünni puhul lapse ema elukohta). Igal aastal tekib uus isikustatud baas, millega järgmise aasta sündmusi seotakse. Vähesel määral muutub rahvaarv isikukoodide korrigeerimise ja senisest rahvastikuarvestusest puudunud isikute lisamise tõttu. Täpsuse mõttes tuleb rõhutada, et analüüsimiseks ei kasutatud vahetult isikukoode, vaid krüpteeritud koode, mis on mõeldud andmete sidumiseks ja mida ei saa otseselt isikuga seostada.

2000. ja 2011. aasta rahvaloendus hõlmas:

- isikuid, kelle püsielukoht oli loendusmomendil Eesti Vabariigis, välja arvatud välisriikide diplomaatiline personal ja nende leibkonnaliikmed ning välisriikide sõjaväe tegevteenistuses olevad isikud;

- isikuid, kelle püsielukoht on Eesti Vabariigis, kuid kes viibisid ajutiselt, kuni üks aasta, välisriigis või töötasid üle 12 kuu välismaal, kuid viibisid enamiku vabadest päevadest oma leibkonna juures Eestis;

- Eesti Vabariigi diplomaatilist personali ja sõjaväe- ja mereväetöötajad ja nende leibkonnaliikmeid, kes viibisid loendusmomendil välisriigis;

- üldhariduskoolide õpilasi, kes on välisriikides vahetusõpilastena, kuid kelle vanemad elavad Eestis;

- üliõpilasi ja keskkoolijärgsete kutseõppeasutuste õpilasi, kes õpivad välisriigis alla 12 kuu ja pöörduvad seejärel Eestisse tagasi;

- Eestis üle 12 kuu õppivaid välisriikidest pärit üliõpilasi ja keskkoolijärgsete kutseõppeasutuste õpilasi.

Rahvastikusündmused: sünnid, surmad, ränne

Sünni- ja surmastatistika hõlmab perekonnaseisuasutustes registreeritud Eesti alaliste elanike isikusündmusi ning Eesti kodanike isikusündmusi, mis registreeriti Eesti välisesindustes. Arvesse ei lähe sündmused, mis küll registreeriti Eestis või Eesti välisesindustes, kuid mille puhul on isiku(te) alaline elukoht Statistikaameti rahvastiku arvestuse andmebaasi alusel välisriigis. Samal põhimõttel selgitatakse välja elukohavahetused, millest moodustatakse rändesündmusi.

Sünnid

Kuni 1993. aasta lõpuni olid sünnistatistika aluseks maakondade perekonnaseisuasutustes ja kohalikes omavalitsustes registreeritud sündide sünniaktid. 1994. aasta algusest saadakse andmeid statistiliselt sünnilehelt, mis täidetakse sünniakti koostamisel. Sünniandmete aastatöötluse aluseks on lapse sünnikuupäev. Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul pärast lapse sündi. Sünnijuhud, millest perekonnaseisuasutusele teatati järgmise aasta veebruaris või hiljem, on statistilises töötluses arvestatud erandina registreerimisaasta andmestikku.

Eestis registreeritud sündide puhul märgitakse lapse elukohaks alati ema elukoht. Kui ema elukoht ei ole Eestis või elukoht ei ole teada, kuid isa elukoht on teada ja asub Eestis, märgitakse lapse elukohaks isa elukoht. Kui mõlema vanema elukoht on teadmata, märgitakse lapse elukohaks sünni registreerimise koht. Alates 1994. aastast täidavad statistilisi lehti ka Eesti välisesindused. Välismaal registreeritud sündidest arvestatakse Eesti sündide hulka siiski ainult need sünnid, mille puhul ema elukohaks on märgitud Eesti.

Surmad

Statistikaametis olid 1993. aasta lõpuni surmastatistika aluseks kõigi perekonnaseisuasutustes ja kohalikes omavalitsustes registreeritud surmade surmaaktid. 1994. aastast on statistika aluseks surma registreerimise statistilise arvestuse lehed, mida 1996. aastast nimetatakse arstlikeks surmatõenditeks. Arstlikud surmatõendid on ka surmaakti koostamise aluseks. Surma­andmete töötluse aluseks on isiku surmaaeg. Surmajuhud, mis on registreeritud hiljem kui surma-aastale järgneva aasta jaanuaris, lisatakse statistilises töötluses registreerimisaasta andmestikku. Surmade koguarvust jäetakse välja need juhud, kui välismaal elava Eesti kodaniku surm on registreeritud välismaal, samuti need juhud, kui Eestis suri välismaa kodanik, kelle elukoht on samuti välismaal. Teadmata elukohaga surnute puhul märgitakse viimase elukohana surma registreerimise koht.

Ränne

Rändestatistika põhineb rahvastikuregistri ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) andmetel. Rahvastikuregistrist saadakse igal kuul kõikide nende inimeste andmed, kes registreerisid uue elukoha. Elukohtadest moodustatakse rändesündmused, mida täiendatakse KMA andmetega. Alates 2013. aasta rahvaarvust seotakse need sündmused eelmise elukoha osas Statistikaameti 2011. aasta rahvaloenduse ja hinnangulise alakaetusega täiendatud isikustatud baasiga ja kui selgub, et uus ja vana elukoht asuvad erinevas haldusüksuses, moodustatakse isikule rändesündmus.

Põlisus

Eesti rahvastik on jaotatud põlisrahvastikuks ja välispäritolu rahvastikuks järgmiselt:

- põlisrahvastik – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vähemalt üks vanematest ja vähemalt üks vanavanematest on sündinud Eestis;

- välispäritolu rahvastik – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ei kuulu põlisrahvastiku hulka.

Välispäritolu rahvastik on omakorda jaotatud esimeseks, teiseks ja kolmandaks põlvkonnaks järgmiselt:

- esimene põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal;

- teine põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise on sündinud Eestis, aga kelle vanemad on sündinud välismaal;

- kolmas põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vanematest vähemalt üks on sündinud Eestis, aga kelle kõik vanavanemad on sündinud välismaal.

Juhtumi korral, kus kolme põlvkonna (isiku enda, tema vanemate ja vanavanemate) sünniriigi info puudus, liigitati isik mõnda eelnimetatud rühma enamasti kahe põlvkonna andmete alusel.

KLASSIFIKAATORID

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Kuni 1999. aastani kasutati rahvastiku ja rahvastikusündmuste territoriaalsel jaotumisel põhiliselt haldusjaotust, mis vastas 1989. aasta rahvaloenduse aegse jaotuse piiridele. Rahvastiku ja sündmuste jaotumine linna ja maapiirkondade vahel järgis haldusjaotust, kusjuures linnade hulka arvati kõik linnad ja alevid, maapiirkonda aga vallad. See tagas andmete võrreldavuse eelmiste aastatega.

1996. aastast on mõned alevid ja linnad ühendatud naabervaldadega. Seetõttu ei ole rahvastiku paiknemise ja rahvastikusündmuste territoriaalse jaotumise ajas võrreldavaid andmeid võimalik esitada kehtiva haldusjaotuse järgi. Rahvastiku ja sündmuste linna- ja maapiirkondade jaotuse asemel on seetõttu esitatud jaotus linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.

EHAK on kättesaadav Statistikaameti veebilehel www.stat.ee/metaandmed rubriigis „Klassifikaatorid”; haldus- ja asustusüksuste muudatuste info on failis Muudatused.pdf.

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Eesti piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori 3. tasemel esitatud maakondade grupid jagunevad järgmiselt:

EE001

Põhja-Eesti

Harju maakond

EE004

Lääne-Eesti

Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond

EE006

Kesk-Eesti

Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond

EE007

Kirde-Eesti

Ida-Viru maakond

EE008

Lõuna-Eesti

Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

VEEL TEEMA KOHTA

Rahvastik. Population. Aastakogumik

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

Linnad ja vallad arvudes. Cities and Rural Municipalities in Figures

Maakonnad arvudes. Counties in Figures

KONTAKTISIK

Koit Meres

Metoodika ja analüüsi osakond

Tel 625 9146

koit.meres@stat.ee

 

Alis Tammur

Metoodika ja analüüsi osakond

Tel 625 8481

alis.tammur@stat.ee

Uuendatud: 21.12.2015