MÕISTED

Ekvivalentsissetulek – leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Esimese taseme haridus või madalam – põhiharidus või madalam haridus.

Kahe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja kaks sõltuvat last.

Kolmanda taseme haridus – keskeri- või tehnikumiharidus pärast keskharidust, kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, magister või doktor.

Kõrge, kuid mitte maksimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on suurem kui 0,5 ja väiksem kui 1.

Lastega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks sõltuv laps.

Lasteta alla 65-aastaste paar – kaheliikmeline leibkond, mille mõlemad liikmed on alla 65-aastased.

Lasteta leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi sõltuvat last.

Lasteta paar, vähemalt üks üle 64-aastane – kaheliikmeline leibkond, kus vähemalt üks liige on üle 64-aastane.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksi elav isik.

Linnalised asulad – linnad, vallasisesed linnad, alevid ja alev-vallad.

Maa-asulad – alevikud ja külad.

Madal, kuid mitte minimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on suurem kui 0 ja väiksem või võrdne 0,5.

Maksimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on 1.

Minimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on 0.

Mitterahaline sissetulek – mitterahaline sissetulek palgatööst (tööandjalt soodushinnaga saadud kaup, teenused ja hüved).

Muu sissetulek – tulumaksu tagastus.

Mõningane tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on suurem kui 0, kuid väiksem kui 1.

Netosissetulek – palgatöö eest ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust on maha arvatud leibkonna poolt tehtud regulaarsed rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurdemaksed.

Omanditulu – kinnisvara või maa rendile andmisest saadav sissetulek; hoiuste ja väärtpaberite (aktsiad, võlakirjad) intress.

Pikaajalise töötuse määr – aasta või kauem tööta olnud töötute osakaal tööjõus.

Siirded – kollektiivsete sotsiaalkaitse skeemide, riigi või kohaliku omavalitsuse poolt leibkonnale makstud hüvitised, mille eesmärk on leevendada mitmesuguseid riske; teistelt leibkondadelt saadud regulaarsed rahalised maksed.

Sissetulek palgatööst – töötasu põhitöökohast ja kohakaaslusest, puhkusetasu ilma tulumaksuta.

Sissetulekukvintiil – viiendik aasta ekvivalentnetosissetuleku alusel järjestatud elanikkonnast. Esimesse ehk madalaimasse kvintiili kuulub kõige väiksemat ekvivalentnetosissetulekut saav viiendik elanikkonnast, teise järgmine viiendik jne. (Kvintiilide ülemised piirid on tabelis ST24.)

Sõltuv laps – 0–17-aastane leibkonnaliige (uuringuaasta 1. jaanuari seisuga), samuti 18–24-aastane leibkonnaliige, kes elab vähemalt ühe vanemaga ning kelle peamine sotsiaalne seisund on mitteaktiivne.

Tarbimiskaal – leibkonnaliikmele sõltuvalt tema vanusest määratud kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühist tarbimist.

Teise taseme haridus – kutsekeskharidus pärast põhiharidust, kutseharidus koos keskhariduse omandamisega, keskeri- või tehnikumiharidus pärast põhiharidust, keskharidus või kutsekeskharidus keskhariduse baasil.

Tuludetsiil – kümnendik kuu netosissetuleku alusel järjestatud elanikkonnast. Esimesse ehk madalaimasse detsiili kuulub kõige väiksemat netosissetulekut saav kümnendik elanikkonnast, teise järgmine kümnendik jne.

Tulu individuaalsest töisest tegevusest – tulu registreeritud ja registreerimata ettevõtlusest ja oma tarbeks tootmine.

Täiskasvanu – 18-aastane või vanem leibkonnaliige (uuringuaasta 1. jaanuari seisuga), kes ei ole sõltuv laps.

Täiskasvanu ja lapse(ed) – ühe täiskasvanu ja vähemalt ühe sõltuva lapsega leibkond.

Tööintensiivsus leibkonnas – leibkonna tööealiste (16–64-aastaste) liikmete poolt sissetuleku viiteperioodil töötatud kuude arv suhestatuna kuude arvu, mida leibkonnal oli maksimaalselt võimalik töötamisele kulutada. Näitaja varieerub nullist (ükski tööealine liige ei töötanud) kuni üheni (kõik tööealised liikmed töötasid kogu sissetuleku viiteperioodi jooksul). Tööealiseks liikmeks ei loeta sõltuvaid lapsi.

Vähemalt kolme lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja vähemalt kolm sõltuvat last.

Ühe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja üks sõltuv laps.

Üksik 65-aastane ja vanem – üheliikmeline leibkond, mille liige on vähemalt 65-aastane.

Üksik alla 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on alla 65-aastane.

METOODIKA

Näitajad on leitud Eesti sotsiaaluuringu andmete põhjal, alates 2012. aastast osaliselt registrite põhjal (Maksu- ja Tolliamet, Töötukassa, Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet). Sotsiaaluuring on isiku-uuring, mille eesmärk on usaldusväärselt hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Uuringusse on kaasatud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning mõned liitu mittekuuluvad riigid. Statistikaamet korraldab sotsiaaluuringut alates 2004. aastast, aastatel 2002–2003 toimusid pilootuuringud.

Uuritava üldkogumi moodustavad kõik Eestis alaliselt elavad leibkonnad. Üldkogumisse ei kuulu institutsioonilistes asutustes (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) viibijad. Kõik esitatud hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna jaoks. Vastavad mahud isikute üldkogumi ja osakogumite jaoks on leitud Statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu baasil. Ümardamise ja puuduvate väärtuste tõttu ei võrdu tabelites veergude summad alati summaarse näitarvuga, erinevus võib olla kuni paar viimase koha ühikut.

Valimi moodustamisel kasutatakse isikuloendina AS Andmevara rahvastiku andmebaasi kuuluvaid vähemalt 14-aastaseid isikuid. Isikutevalimi võtmisel on aluseks geograafiliselt kihitatud süstemaatiline valikuskeem, s.t sõltumatud osavalimid leitakse eraldi üldkogumi mittekattuvatest osadest ehk kihtidest süstemaatilise valiku teel. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna ja küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 15-aastased liikmed.

Iga leibkonda küsitletakse kokku neli korda, rotatsiooniperioodiks on 12 kuud, kusjuures igal aastal vahetub osa valimi leibkondadest. Niisiis on aasta jooksul küsitlus ristläbilõikeline – ühe aasta valimi lõikes ei ole korduvaid leibkondi. See tagab aastahinnangute suurema täpsuse antud valimimahu juures. Leibkondade korduv küsitlemine järjestikustel aastatel võimaldab aga täpsemalt hinnata aasta jooksul üldkeskmiste tasemel toimunud muutusi.

Esmased valikukaalud on pöördvõrdelised kaasamistõenäosustega. Kaost ja loendiveast tingitud mittevastamise kompenseerimiseks korrigeeritakse neid järelkihistamise abil. Lisaks kalibreeritakse kaale demograafiliste andmete põhjal teatavate hinnangute vastavusse viimiseks teiste andmeallikatega. Analüüsi hõlbustamiseks imputeeritakse üksikud puuduvad väärtused.

KLASSIFIKATORID

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Kasutatava regionaalse jaotuse aluseks on Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator. Andmed on avaldatud järgmiste piirkondade kaupa:

EE001 Põhja-Eesti Harju maakond
EE004 Lääne-Eesti Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond
EE006 Kesk-Eesti Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond
EE007 Kirde-Eesti Ida-Viru maakond
EE008 Lõuna-Eesti Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

VEEL TEEMA KOHTA

Sissetulek ja elamistingimused. Income and Living Conditions. Analüütiline kogumik
Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik.The Estonian Social Survey. Methodological Report

KONTAKTISIK

Tiiu-Liisa Rummo
Metoodika ja analüüsi osakond
Tel 625 8425
tiiu-liisa.rummo@stat.ee

Uuendatud: 13.05.2015