Tööjõu-uuringu aluseks on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
(ILO) välja töötatud mõisted, mis võimaldavad kogutud andmeid võrrelda
ka teiste riikide andmetega.
Avalik
sektor – ettevõtted ja
asutused, mille omanikuks on riik või kohalik omavalitsus.
Erasektor – ettevõtted, mille omanikuks on Eesti
või välismaa eraõiguslik isik.
Heitunud isik – mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö
olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on
kaotanud lootuse seda leida.
Linnaline asula – linn, linn asustusüksusena, vallasisene linn ja alev.
Maa-asula – alevik ja küla.
Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute
ja töötute summa).
Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või
ei ole selleks võimelised.
Osaajatöötaja – hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni,
v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg.
Pikaajaline haigus – haigus, vaegus või puue, mis kestab 6 kuud või kauem.
Primaarsektor – põllumajandus, jahindus,
metsamajandus, kalandus.
Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.
Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.
Tööealine rahvastik – rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks
võetavas ehk tööjõu-uuringu objektiks olevas vanusevahemikus rahvastik
(15–74-aastased).
(Tööga)
hõivatu – isik, kes
uuritaval perioodil
- töötas ja
sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;
- töötas
otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;
- ajutiselt ei töötanud.
Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.
Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises
rahvastikus.
Töötu – isik, kelle puhul on korraga
täidetud kolm tingimust:
- on ilma
tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);
- on töö
leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;
- otsib aktiivselt tööd.
Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus.
Töövõimet piirava pikaajalise haigusega isik – 15–64-aastane isik, kelle jaoks
tehtava töö liik, töö hulk või liikumine kodust tööle ja töölt koju on
pikaajalise haiguse tõttu piiratud.
Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis
lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma.
Statistikaamet korraldas esimese Eesti tööjõu-uuringu
küsitluse 1995. aasta alguses (ETU 95). 1997.–1999. aastal toimus küsitlus II kvartalis.
Alates 2000. aastast on tööjõu-uuring kvartali- ja aastaväljundiga pidevuuring.
Valimisse sattunud leibkondade uuringunädalad on jaotatud ühtlaselt üle terve
aasta, s.t aasta iga nädala kohta korraldatakse võrdne arv küsitlusi.
Kuni 2000. aasta II kvartalini koosnes ETU küsimustik kahest
osast:
- uuringunädala osa, milles koguti tööalast infot
küsitlusele eelnenud nädala kohta;
- tagasivaateline osa, milles koguti andmeid töömuutuste
kohta uuringule eelnenud aastatel.
Kvartalitulemusi saadakse pidevuuringu põhjal alates 2000.
aasta I kvartalist, aga sarnaselt eelmiste küsitlustega koguti I ja II kvartalis
lisaks tagasivaatelisi andmeid 1999. aasta kohta, sest siis toimus küsitlus vaid
II kvartalis. Alates 2000. aasta III kvartalist tagasivaatelisi andmeid enam ei
koguta. Selle järele puudub vajadus, sest küsitlus toimub pidevalt ja kõik
andmed saadakse uuringunädala järgi. Aastakeskmised on kvartalitulemuste
aritmeetilised keskmised.
Küsitletavate valiku aluseks oli 1995. aastal 1989. aasta
rahvaloenduse andmebaas, 1997.–2001. aastal AS Andmevara rahvastiku andmebaas
(rahvastikuregister), 2002.–2004. aastal 2000. aasta rahva ja eluruumide
loenduse aadressbaas, 2005.–2012. aastal rahvastikuregister, alates 2013. aastast
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaas.
Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid tööealistelt isikutelt
(15–74-aastased). Enne 2002. aastat arvestati
küsitletava vanuse määramisel vaid sünniaastat: tööealised on inimesed, kes
uuringuaasta 1. jaanuaril olid 15–74-aastased. 2002. aastast alates
arvestatakse ka sünnikuupäeva: tööealised on inimesed, kes uuringunädalal olid
15–74-aastased.
Sünnikuupäeva arvestamine vanuse arvutamisel alates 2002.
aastast võimaldab täpselt arvutada ka vanuserühma “16 kuni pensioniiga”
andmeid. Enne 2002. aastat arvestati tööjõu-uuringus pensioniiga ainult
täisaastates. Tööjõu-uuringus 1989. – 2016. aastal kasutatud pensioniiga on esitatud järgmises
tabelis.
|
Vanus,
aastat |
|
|
|
mehed |
naised |
|
1989–1994 |
60 |
55 |
|
1995–1996 |
61 |
56 |
|
1997–1998 |
62 |
57 |
|
1999–2001 |
63 |
58 |
|
2002–2003 |
63 |
58,5 |
|
2004 |
63 |
59 |
|
2005–2006 |
63 |
59,5 |
|
2007 |
63 |
60 |
|
2008–2009 |
63 |
60,5 |
|
2010 |
63 |
61 |
|
2011–2012 |
63 |
61,5 |
|
2013 |
63 |
62 |
|
2014–2015 |
63 |
62,5 |
|
2016 |
63 |
63 |
|
|
|
|
|
Alates 2017. aastast on vanaduspensioni
üldiseks eaks 65 aastat. Üleminekuaeg on kehtestatud
1954.–1960. aastal sündinud inimestele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt 3
kuud iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani 2026. aastaks.
Pensioniikka jõudmise aasta |
Sünniaasta |
Vanus |
2017–2018 |
1954 |
63 a 3 kuud |
2018–2019 |
1955 |
63 a 6 kuud |
2019–2020 |
1956 |
63 a 9 kuud |
2021 |
1957 |
64 a |
2022–2023 |
1958 |
64 a 3 kuud |
2023–2024 |
1959 |
64 a 6 kuud |
2024–2025 |
1960 |
64 a 9 kuud |
2026 |
1961 |
65 a |
Et ETU 95 ja ETU 97 uuringunädala andmed on isikute kohta,
kes uuringuaasta 1. jaanuaril olid 15–74-aastased, ja tagasivaatelise osa
andmed on kogutud täpselt samadelt isikutelt, kes olid aga varasematel aastatel
teistes vanusevahemikes, siis tagamaks andmete võrreldavust aastate kaupa ning
tavapärast rahvastikuandmete esitust viieaastaste vanuserühmadena, on
1989.–1996. aasta kohta kogutud tagasivaatelised andmed esitatud 15–69-aastaste
kohta.
Alates 1998. aastast kuni 2000. aasta II kvartalini
küsitleti tööjõu-uuringus ka 75-aastasi inimesi. Nii saadi 1997.–1999. aasta
kohta tagasivaatelised andmed, mis hõlmavad 15–74-aastasi. Kõik üle 74-aastased
inimesed on 1997. ja järgmiste aastate andmetes loetud mitteaktiivseks,
varasemate aastate puhul üle 69-aastased.
Tööjõu-uuringu andmete laiendamisel on aluseks arvestuslik
rahvaarv uuringuaasta 1. jaanuaril. Laiendustegurid arvutatakse maakonna, soo
ja 5-aastaste vanuserühmade järgi. Andmebaasis avaldatud 1990.–1999. aasta
andmed on täpsustatud, kasutades 1989. ja 2000. aasta rahvaloenduse vaheliste
aastate korrigeeritud rahvaarve. 2000.–2013. aasta andmed on täpsustatud,
kasutades 2011. aasta rahvaloenduste ja registrite andmetele tuginedes
ümberarvutatud rahvaarve (vt rahvaarvu ümberarvutuste
metoodikast http://www.stat.ee/75541 ja tööjõu-uuringu ümberarvutuste metoodikast http://www.stat.ee/76254).
Valimi laiendamisel üldkogumi kohta saadud andmed on kõik
tegelike parameetrite hinnangud. Hinnanguid, mis põhinevad valimi vähem kui 20
isikul, ei ole avaldatud (tabelites tähistus “..”), sest need ei ole
usaldusväärsed.
Ümardamise tõttu ei võrdu tabelites arvude liitmise tulemus
alati summaarse näitarvuga. Erinevus võib olla kuni paar viimase koha ühikut.
Alates 2015. aasta I kvartalist ei avalda Statistikaamet enam
tööjõu-uuringu tulemusi tegevus- ja ametialade järgi kvartali kaupa, vaid avaldab
need korra aastas aasta kokkuvõttena. Kvartaalsed tööhõiveandmed tegevusalade järgi
on ka edaspidi kättesaadavad Statistikaameti avaldatavas ettevõtlusstatistikas, vabade
ja hõivatud ametikohtade ning rahvamajanduse arvepidamise statistikas.
Eesti haldus- ja asustusjaotuse
klassifikaator (EHAK)
EHAK on kättesaadav Statistikaameti
veebilehel www.stat.ee/metaandmed rubriigis „Klassifikaatorid”;
haldus- ja asustusüksuste muudatuste info on failis Muudatused.pdf.
Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)
Kasutatava regionaalse jaotuse aluseks on Eesti piirkondlike
üksuste statistiline klassifikaator. Andmed on avaldatud järgmiste piirkondade
kaupa:
EE001 |
Põhja-Eesti |
Harju
maakond |
EE004 |
Lääne-Eesti |
Hiiu,
Lääne, Pärnu ja Saare maakond |
EE006 |
Kesk-Eesti |
Järva,
Lääne-Viru ja Rapla maakond |
EE007 |
Kirde-Eesti |
Ida-Viru
maakond |
EE008 |
Lõuna-Eesti |
Jõgeva,
Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond |
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK 2008)
A |
Põllumajandus,
metsamajandus ja kalapüük |
A 01 |
Taime- ja
loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad |
A 02 |
Metsamajandus
ja metsavarumine |
A 03 |
Kalapüük
ja vesiviljelus |
B |
Mäetööstus |
C |
Töötlev
tööstus |
C 10 |
Toiduainete
tootmine |
C 11 |
Joogitootmine |
C 12 |
Tubakatoodete
tootmine |
C 13 |
Tekstiilitootmine |
C 14 |
Rõivatootmine |
C 15 |
Nahatöötlemine
ja nahktoodete tootmine |
C 16 |
Puidutöötlemine
ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist
toodete tootmine |
C 17 |
Paberi ja
pabertoodete tootmine |
C 18 |
Trükindus
ja salvestiste paljundus |
C 19 |
Koksi ja
puhastatud naftatoodete tootmine |
C 20 |
Kemikaalide
ja keemiatoodete tootmine |
C 21 |
Põhifarmaatsiatoodete
ja ravimpreparaatide tootmine |
C 22 |
Kummi- ja
plasttoodete tootmine |
C 23 |
Muude
mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine |
C 24 |
Metallitootmine |
C 25 |
Metalltoodete
tootmine, v.a masinad ja seadmed |
C 26 |
Arvutite,
elektroonika- ja optikaseadmete tootmine |
C 27 |
Elektriseadmete
tootmine |
C 28 |
Mujal
liigitamata masinate ja seadmete tootmine |
C 29 |
Mootorsõidukite,
haagiste ja poolhaagiste tootmine |
C 30 |
Muude
transpordivahendite tootmine |
C 31 |
Mööblitootmine |
C 32 |
Muu
tootmine |
C 33 |
Masinate
ja seadmete remont ja paigaldus |
D |
Elektrienergia,
gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine |
E |
Veevarustus;
kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus |
F |
Ehitus |
F 41 |
Hoonete
ehitus |
F42 |
Rajatiste
ehitus |
F43 |
Eriehitustööd |
G |
Hulgi- ja
jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont |
G 45 |
Mootorsõidukite
ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont |
G 46 |
Hulgikaubandus,
v.a mootorsõidukid ja mootorrattad |
G 47 |
Jaekaubandus,
v.a mootorsõidukid ja mootorrattad |
H |
Veondus
ja laondus |
H 49 |
Maismaaveondus
ja torutransport |
H 50 |
Veetransport |
H 51 |
Õhutransport |
H 52 |
Laondus
ja veondust abistavad tegevusalad |
H 53 |
Posti- ja
kulleriteenistus |
I |
Majutus
ja toitlustus |
I 55 |
Majutus |
I 56 |
Toidu ja
joogi serveerimine |
J |
Info ja
side |
K |
Finants-
ja kindlustustegevus |
L |
Kinnisvaraalane
tegevus |
M |
Kutse-,
teadus- ja tehnikaalane tegevus |
N |
Haldus-
ja abitegevused |
O |
Avalik
haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
P |
Haridus |
Q |
Tervishoid
ja sotsiaalhoolekanne |
Q 87 |
Tervishoid |
Q 88 |
Hoolekandeasutuste
tegevus |
Q 89 |
Sotsiaalhoolekanne
ilma majutuseta |
R |
Kunst,
meelelahutus ja vaba aeg |
R 90 |
Loome-,
kunsti- ja meelelahutustegevus |
R 91 |
Raamatukogude,
arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus |
R 92 |
Hasartmängude
ja kihlvedude korraldamine |
R 93 |
Sporditegevus
ning lõbustus- ja vaba aja tegevused |
S |
Muud
teenindavad tegevused |
T |
Kodumajapidamiste
kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata
kaupade tootmine ja teenuste osutamine |
U |
Eksterritoriaalsete
organisatsioonide ja üksuste tegevus |
Kasutatud tegevusala grupid
D, E |
Elektrienergia,
gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus;
kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus |
S, T, U |
Muud
tegevusalad |
Hariduse
klassifikaator
ISCED (International Standard of Classifacation of Education) on ühtne
rahvusvaheline hariduse liigitus ning haridustasemete ja õppekavade
kategoriseerimise standard. Selle eesmärk on teha riikide haridussüsteemid
omavahel võrreldavaks. Praegu kasutuses olev versioon on juba kolmas.
Järgnevalt on esitatud eelmise versiooni ISCED 97 ja kõige uuema versiooni ISCED 2011 võrdlus:
ISCED 97 ja ISCED 2011 vastavustabel
Avaldatud haridustasemetele vastavad ISCED 2011 koodid on järgmised:
Esimese taseme haridus või madalam 0–2
põhiharidus (põhikooli 6 klassi), sellega võrdsustatud haridus või madalam 0–1
põhiharidus (põhikooli 9 klassi) või sellega võrdsustatud haridus 24
põhiharidusenõudeta kutseharidus, kutseharidus põhihariduse baasil 25
Teise taseme haridus, teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus 3–4
üldkeskharidus 34
kutsekeskharidus (sh keskeri- või tehnikumiharidus) põhihariduse baasil 35
kutsekeskharidus keskhariduse baasil 45
Kolmanda taseme haridus 5–8
keskeriharidus keskhariduse baasil 55
kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad 6–8
bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus 66
magister või sellega võrdsustatud haridus 76
doktor või sellega võrdsustatud haridus 86
Eesti tööjõu-uuring. Metoodika
Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia
Eesti piirkondlik areng. Regional Development in Estonia. Aastakogumik
Eveli Voolens
Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
Tel 625
9334
Uuendatud: 20.11.2019