MÕISTED

Tööjõu-uuringu aluseks on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) välja töötatud mõisted, mis võimaldavad kogutud andmeid võrrelda ka teiste riikide andmetega.

Avalik sektor – ettevõtted ja asutused, mille omanikuks on riik või kohalik omavalitsus.

Erasektor – ettevõtted, mille omanikuks on Eesti või välismaa eraõiguslik isik.

Heitunud isik – mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev.

Maa-asula – alevik ja küla.

Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).

Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.

Osaajatöötaja – hõivatu, kelle tavaline nädalatööaeg on alla 35 tunni, v.a ametid, kus on seadusega kehtestatud lühendatud tööaeg.

Pikaajaline haigus – haigus, vaegus või puue, mis kestab 6 kuud või kauem.

Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.

Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.

Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.

Tööealine rahvastik – rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks võetavas ehk tööjõu-uuringu objektiks olevas vanusevahemikus rahvastik (15–74-aastased).

(Tööga) hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil

- töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus;

- ajutiselt ei töötanud.

Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötu – isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust:

- on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt);

- on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama;

- otsib aktiivselt tööd.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus.

Töövõimet piirava pikaajalise haigusega isik – 15–64-aastane isik, kelle jaoks tehtava töö liik, töö hulk või liikumine kodust tööle ja töölt koju on pikaajalise haiguse tõttu piiratud.

Vaeghõivatu – osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma.

METOODIKA

Statistikaamet korraldas esimese Eesti tööjõu-uuringu küsitluse 1995. aasta alguses (ETU 95). 1997.–1999. aastal toimus küsitlus II kvartalis. Alates 2000. aastast on tööjõu-uuring kvartali- ja aastaväljundiga pidevuuring. Valimisse sattunud leibkondade uuringunädalad on jaotatud ühtlaselt üle terve aasta, s.t aasta iga nädala kohta korraldatakse võrdne arv küsitlusi.

Kuni 2000. aasta II kvartalini koosnes ETU küsimustik kahest osast:

- uuringunädala osa, milles koguti tööalast infot küsitlusele eelnenud nädala kohta;

- tagasivaateline osa, milles koguti andmeid töömuutuste kohta uuringule eelnenud aastatel.

Kvartalitulemusi saadakse pidevuuringu põhjal alates 2000. aasta I kvartalist, aga sarnaselt eelmiste küsitlustega koguti I ja II kvartalis lisaks tagasivaatelisi andmeid 1999. aasta kohta, sest siis toimus küsitlus vaid II kvartalis. Alates 2000. aasta III kvartalist tagasivaatelisi andmeid enam ei koguta. Selle järele puudub vajadus, sest küsitlus toimub pidevalt ja kõik andmed saadakse uuringunädala järgi. Aastakeskmised on kvartalitulemuste aritmeetilised keskmised.

Küsitletavate valiku aluseks oli 1995. aastal 1989. aasta rahvaloenduse andmebaas, 1997.–2001. aastal AS Andmevara rahvastiku andmebaas (rahvastikuregister), 2002.–2004. aastal 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaas, 2005.–2012. aastal rahvastikuregister, alates 2013. aastast 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse aadressbaas.

Tööjõu-uuringuga kogutakse andmeid tööealistelt isikutelt (15–74-aastased). Enne 2002. aastat arvestati küsitletava vanuse määramisel vaid sünniaastat: tööealised on inimesed, kes uuringuaasta 1. jaanuaril olid 15–74-aastased. 2002. aastast alates arvestatakse ka sünnikuupäeva: tööealised on inimesed, kes uuringunädalal olid 15–74-aastased.

Sünnikuupäeva arvestamine vanuse arvutamisel alates 2002. aastast võimaldab täpselt arvutada ka vanuserühma “16 kuni pensioniiga” andmeid. Enne 2002. aastat arvestati tööjõu-uuringus pensioniiga ainult täisaastates. Tööjõu-uuringus kasutatud pensioniiga on esitatud järgmises tabelis.

 

Vanus, aastat

 

 

mehed

naised

1989–1994

60

55

1995–1996

61

56

1997–1998

62

57

1999–2001

63

58

2002–2003

63

58,5

2004

63

59

2005–2006

63

59,5

2007

63

60

2008–2009

63

60,5

2010

63

61

2011–2012

63

61,5

2013

63

62

2014–2015

63

62,5

2016

63

63

 

 

 

 

 

Et ETU 95 ja ETU 97 uuringunädala andmed on isikute kohta, kes uuringuaasta 1. jaanuaril olid 15–74-aastased, ja tagasivaatelise osa andmed on kogutud täpselt samadelt isikutelt, kes olid aga varasematel aastatel teistes vanusevahemikes, siis tagamaks andmete võrreldavust aastate kaupa ning tavapärast rahvastikuandmete esitust viieaastaste vanuserühmadena, on 1989.–1996. aasta kohta kogutud tagasivaatelised andmed esitatud 15–69-aastaste kohta.

Alates 1998. aastast kuni 2000. aasta II kvartalini küsitleti tööjõu-uuringus ka 75-aastasi inimesi. Nii saadi 1997.–1999. aasta kohta tagasivaatelised andmed, mis hõlmavad 15–74-aastasi. Kõik üle 74-aastased inimesed on 1997. ja järgmiste aastate andmetes loetud mitteaktiivseks, varasemate aastate puhul üle 69-aastased.

Tööjõu-uuringu andmete laiendamisel on aluseks arvestuslik rahvaarv uuringuaasta 1. jaanuaril. Laiendustegurid arvutatakse maakonna, soo ja 5-aastaste vanuserühmade järgi. Andmebaasis avaldatud 1990.–1999. aasta andmed on täpsustatud, kasutades 1989. ja 2000. aasta rahvaloenduse vaheliste aastate korrigeeritud rahvaarve. 2000.–2013. aasta andmed on täpsustatud, kasutades 2011. aasta rahvaloenduste ja registrite andmetele tuginedes ümberarvutatud rahvaarve (vt rahvaarvu ümberarvutuste metoodikast http://www.stat.ee/75541 ja tööjõu-uuringu ümberarvutuste metoodikast http://www.stat.ee/76254).

Valimi laiendamisel üldkogumi kohta saadud andmed on kõik tegelike parameetrite hinnangud. Hinnanguid, mis põhinevad valimi vähem kui 20 isikul, ei ole avaldatud (tabelites tähistus “..”), sest need ei ole usaldusväärsed.

Ümardamise tõttu ei võrdu tabelites arvude liitmise tulemus alati summaarse näitarvuga. Erinevus võib olla kuni paar viimase koha ühikut.

Alates 2015. aasta I kvartalist ei avalda Statistikaamet enam tööjõu-uuringu tulemusi tegevus- ja ametialade järgi kvartali kaupa, vaid avaldab need korra aastas aasta kokkuvõttena. Kvartaalsed tööhõiveandmed tegevusalade järgi on ka edaspidi kättesaadavad Statistikaameti avaldatavas ettevõtlusstatistikas, vabade ja hõivatud ametikohtade ning rahvamajanduse arvepidamise statistikas.

KLASSIFIKAATORID

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Kasutatava regionaalse jaotuse aluseks on Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator. Andmed on avaldatud järgmiste piirkondade kaupa:

EE001

Põhja-Eesti

Harju maakond

EE004

Lääne-Eesti

Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond

EE006

Kesk-Eesti

Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond

EE007

Kirde-Eesti

Ida-Viru maakond

EE008

Lõuna-Eesti

Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

 

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK 2008)

A

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

A 01

Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

A 02

Metsamajandus ja metsavarumine

A 03

Kalapüük ja vesiviljelus

B

Mäetööstus

C

Töötlev tööstus

C 10

Toiduainete tootmine

C 11

Joogitootmine

C 12

Tubakatoodete tootmine

C 13

Tekstiilitootmine

C 14

Rõivatootmine

C 15

Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine

C 16

Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine

C 17

Paberi ja pabertoodete tootmine

C 18

Trükindus ja salvestiste paljundus

C 19

Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine

C 20

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine

C 21

Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine

C 22

Kummi- ja plasttoodete tootmine

C 23

Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

C 24

Metallitootmine

C 25

Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed

C 26

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

C 27

Elektriseadmete tootmine

C 28

Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine

C 29

Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine

C 30

Muude transpordivahendite tootmine

C 31

Mööblitootmine

C 32

Muu tootmine

C 33

Masinate ja seadmete remont ja paigaldus

D

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

E

Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus

F

Ehitus

F 41

Hoonete ehitus

F42

Rajatiste ehitus

F43

Eriehitustööd

G

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

G 45

Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont

G 46

Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

G 47

Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

H

Veondus ja laondus

H 49

Maismaaveondus ja torutransport

H 50

Veetransport

H 51

Õhutransport

H 52

Laondus ja veondust abistavad tegevusalad

H 53

Posti- ja kulleriteenistus

I

Majutus ja toitlustus

I 55

Majutus

I 56

Toidu ja joogi serveerimine

J

Info ja side

K

Finants- ja kindlustustegevus

L

Kinnisvaraalane tegevus

M

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

N

Haldus- ja abitegevused

O

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

P

Haridus

Q

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Q 87

Tervishoid

Q 88

Hoolekandeasutuste tegevus

Q 89

Sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta

R

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

R 90

Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus

R 91

Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriasutuste tegevus

R 92

Hasartmängude ja kihlvedude korraldamine

R 93

Sporditegevus ning lõbustus- ja vaba aja tegevused

S

Muud teenindavad tegevused

T

Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine

U

Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus

 

Kasutatud tegevusala grupid

D, E

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus

S, T, U

Muud tegevusalad

 

Hariduse klassifikaator

ISCED (International Standard of Classifacation of Education) on ühtne rahvusvaheline hariduse liigitus ning haridustasemete ja õppekavade kategoriseerimise standard. Selle eesmärk on teha riikide haridussüsteemid omavahel võrreldavaks. Praegu kasutuses olev versioon on juba kolmas. Järgnevalt on esitatud eelmise versiooni ISCED 97 ja kõige uuema versiooni ISCED 2011 võrdlus: ISCED 97 ja ISCED 2011 vastavustabel

Avaldatud haridustasemetele vastavad ISCED 2011 koodid on järgmised:

Esimese taseme haridus või madalam  0–2

põhiharidus (põhikooli 6 klassi), sellega võrdsustatud haridus või madalam  0–1

põhiharidus (põhikooli 9 klassi) või sellega võrdsustatud haridus  24

põhiharidusenõudeta kutseharidus, kutseharidus põhihariduse baasil  25

Teise taseme haridus, teise taseme järgne ning kolmanda taseme eelne haridus  3–4

üldkeskharidus  34

kutsekeskharidus (sh keskeri- või tehnikumiharidus) põhihariduse baasil  35

kutsekeskharidus keskhariduse baasil  45

Kolmanda taseme haridus  5–8

keskeriharidus keskhariduse baasil  55

kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad  6–8

bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus  66

magister või sellega võrdsustatud haridus  76

doktor või sellega võrdsustatud haridus  86

VEEL TEEMA KOHTA

Eesti tööjõu-uuring. Metoodika

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

Eesti piirkondlik areng. Regional Development in Estonia. Aastakogumik

KONTAKTISIK

Ülle Pettai

Metoodika ja analüüsi osakond

Tel 625 8475

ylle.pettai@stat.ee

Uuendatud: 21.02.2017