MÕISTED

EESTI KULTUURIRUUMI ELUJÕULISUS

Eesti kultuuriruumi elujõulisus – eesti traditsioonil ja keelel põhinev ühiskonnaelukorraldus. Kultuuri kandjad on ennast eestlastena määratlevad ja eesti keeles suhtlevad inimesed. Eesti kultuuriruumi iseloomustavad eesti traditsioonil põhinevad käitumis-, suhte- ja elukorraldustavad.

Eesti keele kõnelejad – eesti keelt esimese koduse keelena kõnelevad Eesti elanikud.

Kultuuri tööhõive – nende vähemalt 15-aastaste arv, kes töötasid uuringunädalal kultuurisektoris või tegid kultuuritööd väljaspool seda (töötasid mõnel kultuuriametil väljaspool kultuurisektorit) vähemalt ühe tunni ja said selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena, töötasid kultuuri alal tasuta pereettevõttes või oma talus või kellel oli töökoht kultuurisektoris või mõnel kultuurialal väljaspool kultuurisektorit, kuid kes ajutiselt ei töötanud. Nende hulka ei arvestata inimesi, kes teevad kultuuritööd põhitöö kõrvalt.

Kultuuriasutustes käijad – teatris, kontserdil, muuseumis, raamatukogus ja kinos käivad elanikud.

Kultuuriharrastajad – viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühe kultuuriharrastusega tegelenud 20–64-aastased elanikud. Kultuuriharrastused on näitlemine, kirjutamine (luuletused, jutud vms), pillimäng, fotode või filmi tegemine, kunst (maalimine, skulptuur, veebigraafika vms), laulmine ja tantsimine.

Loomuliku iibe kordaja – sündimuse üldkordaja ja suremuse üldkordaja vahe, mis väljendab rahvaarvu aastast muutust 1000 elaniku kohta migratsiooni arvestamata.

Raamatute trükiarv aastas – raamatute (sh lastekirjandus ja kooliõpikud) aastatrükiarv miljonites eksemplarides.

Summaarne sündimuskordaja – keskmine laste arv naise kohta, kui kogu viljakusea jooksul jääb sündimus samaks kui sellel aastal, mille kohta kordaja on arvutatud.

Surmad õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel – surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade (surma välispõhjuste) absoluutarv. Surmapõhjused kuuluvad rahvusvahelise haiguste klassifikaatori RHK-10 järgi koodivahemikku V01–Y89.

Tähtsamate loomemajanduse tegevusalade toodang – kirjastamise (EMTAK 58), audiovisuaalse ja multimeedia (EMTAK 59–60), reklaaminduse (EMTAK 73) ning loome-, kunsti- ja meelelahutustegevuse (sh raamatukogud, muuseumid) (EMTAK 90–92) tegevusalade toodang aheldatud väärtuses (referentsaasta 2010). EMTAK 92 hõlmab ka hasartmängude ja kihlvedude korraldamise tegevust, mis ei kuulu loomemajanduse alla.

 

HEAOLU KASV

Heaolu kasv – inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ning oma püüdlusi ja eesmärke realiseerida. Heaolu kasv on eelduseks teiste säästva arengu eesmärkide saavutamisele.

Alkoholiga seotud surmad – valitud surmajuhud, mille põhjuste puhul on teadusuuringutele tuginedes leitud seos alkoholi tarbimisega. Tegemist ei ole alkoholist põhjustatud surmadega, vaid surmapõhjustega, mille puhul on leitud tugev seos alkoholitarbimisega ning iga üksiku surmajuhtumi puhul ei ole eraldi vaadatud, kas see oli tingitud konkreetselt alkoholi tarbimisest või mitte. Surmadeks, mille põhjus on alkoholiga seotud, loetakse kõik surmad pahaloomulistesse söögitoru ja kõri kasvajatesse, alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäiretesse, maksa alkoholitõvesse, kroonilisse hepatiiti, maksafibroosi ja -tsirroosi, muudesse maksahaigustesse ning samuti vigastustesse või surmad välispõhjuste tõttu.

Eesti koguvälisvõlg – Eesti kõigi institutsionaalsete sektorite välisvõlg.

Eestisse tehtud välisinvesteeringud – välismaiste otseinvesteeringuna käsitletakse Eesti maksebilansis investeeringut, millega kaasneb investori oluline, vähemalt 10% hääleõigust andev osalus investeeringuettevõtte aktsia- või osakapitalis. Rahvusvaheliste standardite kohaselt kajastatakse otseinvesteeringuna ka laenusuhteid ja muid rahapaigutusi ettevõtte ja selles olulist osalust omavate investorite vahel (v.a finantsvahendajad, kelle puhul kajastatakse otseinvesteeringuna üksnes allutatud laenud).

Elukestvas õppes osalenud – tööjõu-uuringus osalenud 25–64-aastased elanikud, kes olid uuringule eelnenud nelja nädala jooksul osalenud õppes või koolitusel. Arvestatud on kõiki formaalseid ja informaalseid õppetöö ja koolituse vorme, v.a enesetäiendamist ehk iseseisvat õppimist ja interneti teel toimunud õpet.

Hõive kõrg- ja keskkõrgtehnoloogilises tööstuses – kõrg- ja keskkõrgtehnoloogilise töötleva tööstuse hõive osatähtsus koguhõives. Alates 2008. aastast avaldatakse andmed EMTAK-i uue versiooni põhjal, mistõttu ei ole võrreldavus varasemate aastatega täielik.

Jooksevkonto saldo – riigi välismajanduse tegevusest (kaupade ja teenuste eksport ja import, esmaste ja teiseste tulude sisse- ja väljavool) saadavate tulude kujunemine.

Keskkonnajuhtimissüsteeme rakendavad ettevõtted ja asutused – keskkonnajuhtimissüsteemide rahvusvahelise standardi ISO 14001:2004 kohaselt sertifitseeritud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1221/2009 keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) kohaselt registreeritud era- või avaliku sektori organisatsioonid.

Kolmanda taseme haridus – kõrgharidus või sellega samaväärne haridus.

Korruptsiooniga kokkupuutunud – viimase 12 kuu jooksul korruptsiooniga kokku puutunud elanikud. Korruptsioon on ametikohast tuleneva võimu ärakasutamine isikliku kasu saamise eesmärgil. Korruptsioon laiemas tähenduses on ametikohaga kaasneva usalduse kuritarvitamine.

Kõrgtehnoloogiliste toodete eksport – OECD ja Eurostati definitsiooni kohaselt on kõrgtehnoloogilised tooted lennu- ja kosmosetehnika, arvutid ja nendega ühenduvad kontorimasinad, elektroonika- ja telekommunikatsioonikaubad, ravimid, teadusinstrumendid, elektrimasinad, keemiakaubad, mitteelektrilised masinad ning relvastus. Kõrgtehnoloogiliste toodete eksport hõlmab re-eksporti. Alates 2007. aastast avaldatakse andmeid standardse väliskaubanduse klassifikaatori (SITC) uue versiooni põhjal, mistõttu võrreldavus varasemate aastatega ei ole täielik.

Loodus- ja täppisteaduste ning tehnikaalade lõpetajad – loodus- ja täppisteaduste ning tehnikaerialade bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi omandanud.

Oodatav eluiga – keskmine vanus, milleni vastsündinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse näitajad ei muutu.

Pikaajaline haigus või terviseprobleem – haigus või terviseprobleem, mis on kestnud või eeldatavasti kestab üle kuue kuu. Kroonilised haigused loetakse samuti pikaajalisteks. Arvesse lähevad ka hooajalised või korduvad terviseprobleemid (allergia, heinanohu jm). Pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu põhineb inimese enda hinnangul.

Sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta – sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta eurodes. SKP on residentide toodetud lisandväärtuste summa kogurahvamajanduse ulatuses, millele on lisatud netotootemaksud.

Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused – teadus- ja arendustegevus (T&A) on süstemaatiline loominguline tegevus, mille eesmärk on suurendada teadmiste hulka ja kasutada neid teadmisi uute rakenduste väljatöötamiseks. Arvestatakse kõiki riigi territooriumil T&A-le tehtud kulutusi olenemata rahastamisallikast.

Tervena elada jäänud aastad – keskmine aastate arv ehk kui kaua mingis vanuses inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jääksid samaks. Näitaja väljendab keskmist aastate arvu sünnihetkest alates.

Tipptasemel teadmiste ja oskustega õpilasedOECD PISA (Programme for International Student Assessment) testis lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes vastamisel 5. või 6. taseme saavutanud 15-aastased õpilased. PISA võrdleb ülemaailmselt haridussüsteeme, mõõtes 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi ning nende rakendamist elulistes situatsioonides. Õpilasi hinnatakse saavutustaseme järgi, 5. ja 6. tase on kõige kõrgemad.

Tootlikkus – tööjõu ühiku panus lisandväärtuse tootmisel mõõdetuna SKP suhtarvuna töötatud tunni kohta.

Tööhõive määr – 20–64-aastaste tööga hõivatute osatähtsus samas vanuserühmas.

Töötuse määr – töötute osatähtsus tööjõus (15–74-aastaste töötajate ja töötute koguarvus). Töötu on isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: ta on ilma tööta, otsib aktiivselt tööd ja oleks valmis töö leidmisel kohe (kahe nädala jooksul) tööle asuma.

Valitsemissektori konsolideeritud võlg – valitsemissektori konsolideeritud võlg (ka Maastrichti võlg) on defineeritud kui valitsemissektori koguvõlg nimiväärtuses perioodi lõpu seisuga, konsolideerituna valitsemissektorite vahel ja sektorite sees. Valitsemissektori võlg koosneb valitsemissektori kohustuste seisust perioodi lõpus järgmiste finantsvarade kaupa: sularaha ja hoiused (ESA 2010 süsteemis AF.2), väärtpaberid peale aktsiate (AF.3) ja laenud (AF.4).

Valitsemissektori koondeelarve üle-/puudujääk – rahvamajanduse arvepidamises on valitsemissektori koondeelarve tasakaal defineeritud kui valitsemissektori netolaenuandmine või -võtmine ehk tulude ja toetuste summa, millest on maha arvatud kulud ja antud netolaenud. Kui tulud on kuludest suuremad, on koondeelarve ülejäägis (netolaenuandmine), vastupidisel juhul aga puudujäägis (netolaenuvõtmine). Valitsemissektori konsolideeritud ehk koondeelarve on valitsemissektori allsektorite eelarvete tulude ja kulude koond, millest on lahutatud allsektoritevahelised siirded.

Vanadussõltuvusmäär – pensioniealiste (vähemalt 65-aastased) suhe tööealistesse (15–64-aastased).

 

SIDUS ÜHISKOND

Sidus ühiskond – ühiskond on sotsiaalselt sidus, kui Eesti kultuuriruumi elujõulisuse säilimise ja heaolu kasvu saavutamise eesmärkidest tulenevaid hüvesid naudib enamik elanikkonnast ning hüvede loomisel osalevad kõik ühiskonnaliikmed jõukohasel viisil.

Alaealised kuritegijad – kuriteo toime pannud 14–17-aastased.

Interneti kasutamise määr kolme kuu jooksul enne uuringut internetti kasutanud 16–74-aastaste osatähtsus samas vanuserühmas. Arvestatud on interneti kasutamist mis tahes kohas (kodus, tööl või mujal) ükskõik millise seadme, nt lauaarvuti, sülearvuti, minisülearvuti (netbook) ja tahvelarvuti, samuti mobiil- või nutitelefoni, mängukonsooli, e-lugeri vm abil.

Kuriteo ohvriks langenud – viimase 12 kuu jooksul kuriteo ohvriks langenud 15–74-aastased elanikud.

Noored, kes ei õpi ega tööta – 15–24-aastased, kes ei õpi, ei tööta ega osale mõnel koolitusel (NEET – Not in education employment or training).

Pikaajalise töötuse määr – pikaajaliste (vähemalt 12 kuud) töötute osatähtsus tööjõus (15–74-aastaste töötajate ja töötute koguarv).

Ravikindlustusega kaetus – ravikindlustusega inimeste osatähtsus rahvastikus. Ravikindlustus on ravikindlustuse seadusega kehtestatud tervishoiukulude katmise süsteem, kus rahastatakse kindlustatud isikute kulud haiguste ennetamiseks ja raviks (sh ravimid ja meditsiinilised abivahendid) ning makstakse ajutise töövõimetuse või muid ravikindlustuse seaduses sätestatud hüvitisi.

Ründe tagajärjel hukkunud – ründe tagajärjel hukkunud standarditud suremuskordajana 100 000 elaniku kohta. Rünne on mis tahes vahendiga teise isiku tekitatud vigastused eesmärgiga vigastada või tappa.

Sissetulekute ebavõrdsus – 20% kõrgeima sissetulekuga (kõrgeim kvintiil) isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku ja 20% madalaima sissetulekuga isikute (madalaim kvintiil) summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatis.

Vaesusese või tõrjutuse määr – suhteliselt vaeste või sotsiaalselt tõrjutud elanike osatähtsus rahvastikus. Suhteliselt vaesed või sotsiaalselt tõrjutud on inimesed, kes elavad suhtelises vaesuses ja/või kannatavad materiaalse ilmajäetuse all ja/või elavad väga madala tööintensiivsusega leibkondades. Näitajad on sõltumatud ja nende vastastikust mõju ei ole arvestatud. Suhtelises vaesuses elavad isikud, kelle ekvivalentnetosissetulek on pärast sotsiaalseid siirdeid allapool suhtelise vaesuse piiri, mis on 60% riigi elanike ekvivalentnetosissetulekute mediaanist. Materiaalse ilmajäetuse näitajad puudutavad nii majanduslikku toimetulekut, püsikaupade olemasolu kui ka elamistingimusi. Materiaalses ilmajäetuses elavatel inimestel on väga piiratud ressursid ja nad puutuvad kokku vähemalt nelja ilmajäetuse näitajaga üheksast. Nad ei saa endale lubada 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärsete valkude söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) pesumasinat, 8) värvitelerit või 9) telefoni. Väga madala tööintensiivsusega leibkondades elavad inimesed on need 0–59-aastased isikud, kes elavad leibkondades, mille täiskasvanud leibkonnaliikmed on viimase aasta jooksul töötanud alla 20% võimalikust tööajast.

Varavastased kuriteod – vargus, röövimine, omastamine, kelmus, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine.

 

ÖKOLOOGILINE TASAKAAL

Ökoloogiline tasakaal – ökoloogilise tasakaalu säilitamine on jätkusuutlikkuse keskne tingimus. Ökoloogilise tasakaalu säilitamine aitab panustada globaalsesse arengusse, lähtudes printsiibist, kus kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui ka energiavoogudes.

Ehitusmaavarade kaevandamine – aasta jooksul kaevandatud ehitusmaavarade kaevandamise maht. Ehitusmaavarad on liiv, savi, dolomiit, lubjakivi ja kruus.

Energia lõpptarbimine transpordisektoris – kõikide transpordiliikide energiatarbimine (maantee- ja raudteetransport, siseveetransport ning lennundus), v.a merepunkrid ja torustikud. Peamised transpordikütused on naftaproduktid, elekter, väiksemas koguses gaas ja biokütused.

Energiasõltuvuse määr – imporditud energia osatähtsus energiavajaduse rahuldamisel. Arvutatakse imporditud ja eksporditud energia vahe suhtena kogutarbimisse.

Happevihma põhjustavate gaaside emissioon – inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx) ja ammoniaagi (NH3) heitkogus väljendatuna hapestumise ekvivalendis. Hapestumise ekvivalent saadakse, kui iga hapestumist põhjustav saasteaine kogus arvestatakse ümber vastavalt hapestumise potentsiaalile.

Heitvee fosfori reostuskoormus – aasta jooksul reoveega vee ökosüsteemi juhitud fosfori kogus.

Heitvee lämmastiku reostuskoormus – aasta jooksul reoveega vee ökosüsteemi juhitud lämmastiku kogus.

Hooldatud poollooduslike kooslused – toetusrahade abil hooldatud poollooduslikud kooslused (ehk pärandkooslused). Poollooduslikud kooslused on pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslused, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nt puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad.

Jäätmeteke – aasta jooksul tekkinud jäätmete kogus.

Kaitstavad loodusobjektid – elurikkuse (bioloogilise mitmekesisuse) kaitseks loodud kaitstavad loodusobjektid. Kaitstav loodusobjekt on looduskaitse seaduse alusel kaitstav ala või üksikobjekt, kus inimtegevus on piiratud või vahel ka keelatud (loodusreservaadid). Eestis on kaitstavad loodusobjektid jaotatud järgmiselt: kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad), hoiualad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Kasvuhoonegaasid – inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja F-gaasid (fluoreeritud süsivesinikud, perfluorsüsinikud ja väävelheksafluoriid).

Kodumaine materjalitootlikkus – sisemajanduse koguprodukti (SKP) ja kodumaise materjalikasutuse suhe, mida väljendatakse eurodes kilogrammi kasutatud materjali kohta. Kasutatakse SKP aheldatud väärust referentsaastaga 2010.

Majanduse energiamahukus – energia kogutarbimine (kilogrammi õli ekvivalenti) sisemajanduse koguprodukti ühiku (1000 eurot) kohta. Näitaja mõõdab majanduse energiamahukust ja üldist energiatõhusust.

Pinnavee seisund – vähemalt heas koondseisundis pinnaveekogumite osatähtsus pinnaveekogumite seas. Hinnang pinnaveekogumi seisundi kohta antakse halvima ökoloogilise ja keemilise seisundi koondhinnanguna. Veekogumi ökoloogilist seisundit hinnatakse viies kvaliteediklassis (väga hea, hea, kesine, halb, väga halb) vee füüsikalis-keemiliste, hüdromorfoloogiliste ja bioloogiliste (suurtaimed, fütobentos, suurselgrootud, kalastik) näitajate põhjal. Keemilise seisundi puhul hinnatakse kahes kvaliteediklassis (hea, halb) prioriteetsete saasteainete (ohtlikud ained) sisaldust veekogumis.

Põlevkivi kaevandamine – aasta jooksul kaevandatud põlevkivi kogus.

Taastuvenergia – hüdro-, tuule- ja päikeseenergia, maasoojus, laine- ja hoovuste energia, biomass, prügilagaas, reovee puhastamisel eralduv gaas ja biogaas.

Taimekaitsevahendid – taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide kasutatakse põllumajanduses taimehaiguste, kahjurite ja umbrohu põhjustatud saagikadude vähendamiseks.

Ühiskanalisatsiooni kasutamine – nende elanike osatähtsus, kelle majapidamises on ühiskanalisatsioon ja kelle reovesi läbib vähemalt teise astme puhastuse.

METOODIKA

Eesti säästva arengu neli eesmärki on kirjas Eesti riiklikus säästva arengu strateegias „Säästev Eesti 21“.

Säästva arengu näitajate andmeallikad jagunevad riiklikeks ja rahvusvahelisteks. Riiklikud andmeallikad on Statistikaamet, Muinsuskaitseamet, Eesti Pank, Justiitsministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium, Maanteeamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Tervise Arengu Instituut ja Maa-amet. Rahvusvahelised andmeallikad on Euroopa Komisjon (Eurostat), Maailma Terviseorganisatsioon, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon.

VEEL TEEMA KOHTA

Säästva arengu näitajad. Indicators of sustainable development

Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/2015. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia

Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21"

KONTAKTISIK

Evelin Enno

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Tel 625 9308

evelin.enno@stat.ee

Uuendatud: 08.12.2016