MÕISTED

Elamumaa — elamu-, aiandus- ja suvilakruntide maa ning kuni 2 ha suuruse üldpindalaga eluasemekohtade maa.

Jäätmehoidla maa — tootmis- ja olmejäätmete ladustamisplatsi, ettevõtte sanitaartsooni ning heitvee puhastusseadme alune ja selle teenindusmaa.

Kaitsealune maa — maa-ala, millel on majandustegevus õigusaktiga keelatud.

Katastriüksus — katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk.

Katastriüksuse sihtotstarve — õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed.

Maakataster (kataster) — andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist.

Maatulundusmaa — põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Eluasemekohti üldpindalaga kuni 2 ha ei arvata maatulundusmaa hulka.

Mäetööstusmaa — mäetööstuses kasutatavate kaevanduste, karjääride ja turbaväljade alune ning nende teenindusmaa.

Riigikaitsemaa — riigi kaitsejõudude, piirivalve, tolli, politsei, kinnipidamiskohtade jt valitseda olev maa.

Sihtotstarbeta maa — maa, millele ei osata või millele ei ole otstarbekas sihtotstarvet määrata.

Sotsiaalmaa — kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa.

Tootmismaa — tööstusettevõtete, sadamate, elektrijaamade ja neid teenindava abitootmise ning toodangu ladustamiseks ja transportimiseks ettenähtud ehitiste alune ja nende ehitiste teenindusmaa, muude tootmisettevõtete maa kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse alusel.

Transpordimaa — liikluseks ja transpordiks (maantee-, raudtee-, vee-, õhu- ja torutransport) ettenähtud maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks ettenähtud ehitiste aluse ning nende ehitiste teenindusmaaga.

Veekogude maa — iseseisvat katastriüksust moodustava jõe, järve, veehoidla jm veekogu alune ja selle juurde kuuluv maa.

Ärimaa — kontorite, äride ja teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja nende teenindusmaa.

METOODIKA

Allikas: Maa-amet.

Katastriüksuste sihtotstarbelise jaotuse liigid on määratletud Vabariigi Valitsuse määrusega 24.01.1995 nr 36 “Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine” (RT I 1995, 13, 150). Vabariigi Valitsuse määrusega 23.10.2008 nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” (RT I 2008, 46, 260) muudeti katastriüksuse sihtotstarbelise jaotuse liike, sh definitsioone ja tunnistati kehtetuks senikehtinud määrus. Katastriüksuste määratlemine uue korra alusel pole veel lõpuni jõudnud ning Statistikaamet avaldab koostöös Maa-ametiga andmed varemkehtinud määruses toodud liigituse järgi.

KLASSIFIKAATORID

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

EHAK on kättesaadav Statistikaameti veebilehe www.stat.ee/metaandmed rubriigis “Klassifikaatorid”; haldus- ja asustusüksuste muudatuste info on failis “Muudatused”.

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Kasutatava regionaalse jaotuse aluseks on Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator. Andmed on avaldatud järgmiste piirkondade kaupa:

EE001	Põhja-Eesti	Harju maakond
EE004	Lääne-Eesti	Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond
EE006	Kesk-Eesti	Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond
EE007	Kirde-Eesti	Ida-Viru maakond
EE008	Lõuna-Eesti	Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

VEEL TEEMA KOHTA

Maakonnad arvudes. Counties in Figures. Aastakogumik

Eesti piirkondlik statistika. Regional Statistics of Estonia. Aastakogumik

MUU INFO

Maa-ameti kodulehekülg http://www.maaamet.ee/

KONTAKTISIK

Greta Tischler

Analüüsi ja väljaannete talitus

tel 625 8470

greta.tischler@stat.ee

Uuendatud: 14.05.2010