MÕISTED

Enamuspuuliik – valitsev puuliik, mis on puistus suurima tüvemahuga.

Harvendusraie – hooldusraie liik, puistu koosseisu suunamiseks ning pärast raiet säilitatavate puude kasvu ja arengu tingimuste, puistu väärtuse ning tüveomaduste parandamiseks tehtav raie.

Hooldusraie – metsakasvatuslik võte, mille eesmärk on metsa kvaliteedi tõstmine ja/või metsa sanitaarse seisundi parandamine.

Majandatav metsamaa (puistud) – metsamaa (puistud), mis ei kuulu rangelt kaitstavate metsade ehk hoiumetsa kategooriasse. Hõlmab osaliste majanduspiirangutega metsi (näiteks veekaitsemets, metsise kaitsetsoon, Natura 2000 alad).

Metsamaa – puittaimestiku kasvukoht, vähemalt 0,1 hektari suuruse pindalaga maatükk, millel kasvavate puittaimede kõrgus on vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitus vähemalt 30 protsenti. Hõlmab ajutiselt metsata alasid (raiesmikud, tormiheite või põlenud alad).

Puistute keskmine hektarivaru – puidu maht tihumeetrites arvestatuna hektari kohta.

Puistute varu keskmine juurdekasv aastas – sellel perioodil saadud puistute varu lõpp- ja algväärtuse vahe, mis näitab, kui palju puistute üldvaru aasta jooksul suureneb („Metsa korraldamise juhendi” juurdekasvu arvutamise mudelite järgi).

Puistute üldvaru – puidu maht kuup- ehk tihumeetrites, kännu kõrgusest ladva tipuni, koos koore ja ilma okste mahuta.

Territooriumi metsasus (%) – puistute pindala suhe territooriumi pindalasse.

Uuendusraie – raie uue metsapõlve tekkeks vajalike tingimuste loomiseks. Uuendusraiet tehakse üldreeglina küpsetes puistutes.

Valgustusraie – hooldusraie liik, peapuuliigi puude valgus- ja toitumistingimuste parandamise ning koosseisu kujundamise eesmärgil tehtav raie alla 6 cm keskmise rinnasdiameetriga metsades, s.t noorendikes.

METOODIKA

Statistiline metsainventuur (SMI) on valimuuring, mille abil saab objektiivselt jälgida metsas toimuva protsessi dünaamikat riigis tervikuna. Meetod on kasutusel enamikus Euroopa riikides. Eestis korraldab statistilist metsainventuuri Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse statistilise metsainventeerimise osakond. Valiku meetod on süstemaatiline valik, kus objekte ehk proovitükke võetakse valimisse kindla sammu tagant loendist, kusjuures esimene objekt valitakse juhuslikult. Valim on isekaaluv, üldkogumi kõigil objektidel on sama kaasamistõenäosus ehk võrdne võimalus sattuda valimisse.

SMI on metoodiliselt kujundatud pideva valikuuringuna, mis tagab informatsiooni pideva uuendamise. Nii on enamiku näitajate aastahinnangute saamisel kasutatud viimase viie aasta jooksul kogutud andmeid. Arvestades võimalike muutustega ajas, on varasematel aastatel koostatud hinnangutele antud madalam kaal kui viimase aasta andmetele. Et looduses ei ole raiehooaeg arvestatav kalendriaastaga, loetakse inventeerimisel selleks vahemikuks 1. maist 30. aprillini kestev periood ning raiete hindamisel kombineeritakse jooksva aasta hinnangud eelnenud aasta hinnangutega.

Piirkondlike andmete ja muude detailsemate jaotuste puhul kasutatakse täpsema tulemuse saavutamiseks algandmete ebaühtluse tõttu viie aasta keskmist hinnangut.

Kõigile näitajatele on arvestatud tõenäosuslikust valikust tulenev viga. Kõigis puistute tagavara hinnangutes on arvestatud ka pindala hinnangust lisanduvat juhuslikku viga. Veahinnangud on esitatud usaldusnivool 0,95 ehk teisisõnu võib esitatud hinnang 5% juhtudest ka veapiiridest väljuda.

KLASSIFIKAATORID

Puistutüüpide klassifikatsioon:

Männik, kuusik, kaasik, haavik, sanglepik, hall-lepik – nende enamuspuuliikide koosseisukordaja on 70 või enam.

Okaspuu segapuistu – okaspuuliikide koosseisukordaja summa on 70 või enam.

Okas- ja lehtpuu segapuistu – okaspuuliikide koosseisukordajate summa on 40...69.

Kõvalehtpuude puistu – tamme, saare, vahtra, jalaka või künnapuu koosseisukordajate summa on 70 või enam.

Kõvalehtpuude segapuistu – tamme, saare, vahtra, jalaka, või künnapuu koosseisukordajate summa on 40...69.

Lehtpuu segapuistu – kõik ülejäänud koosseisutüübid.

VEEL TEEMA KOHTA

„Eesti Metsad 2006. Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil” – Keskkonnaministeeriumi Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus: http://www.metsad.ee

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

Eesti piirkondlik statistika. Regional Statistics of Estonia

Keskkond. Environment

Keskkond arvudes. Environment in Figures

KONTAKTISIK

Evelin Enno

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Tel 625 9308

evelin.enno@stat.ee

Uuendatud: 17.12.2013