MÕISTED

Aheldamine – referentsaasta alusel ja eri baasperioodide järgi arvestatud indeksite kumuleeruv ühendamine vastavate ahelindeksite abil.

Alushind – ostjalt tootjale makstav hind, millest on lahutatud tootemaksud ja liidetud tootesubsiidiumid.

CIF-väärtus – kauba maksumus, mis sisaldab tootmishinda ja neid kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustusega importiva maa riigipiirini.

Eksport

Kaubad. Kaupade väljavedu residentidelt mitteresidentidele, millega kaasneb üldjuhul omaniku vahetus.

Teenused. Residentide teenuste osutamine mitteresidentidele. Teenused jagunevad: transpordi-, reisi-, side- ja kommunikatsiooni-, ehitus-, kindlustus-, finants-, arvuti- ja infoteenused, autoriõiguse tasud, muud äriteenused, kultuuri- ja ajaviiteteenused ja valitsusteenused (mis ei sisaldu mujal).

Enda tarbeks toodetud toodang – kaubad ja teenused, mida tarbib majandusüksus, kes on need valmistanud. Tarbitakse nii lõpptarbimise kui ka põhivarasse investeeritud kapitali näol.

Eratarbimiskulutused – residentide kulutused (sh arvestuslikud) kaupadele ja teenustele lõpptarbimise eesmärgil, sh kulutused nendele kaupadele ja teenustele, mis on müüdud majanduslikult mitteoluliste hindadega.

Esmane tulu – tulu, mille residendist üksus saab tulenevalt otsesest osalusest tootmisprotsessis ja finantsvara või materiaalse mittetoodetud vara (nt maa) omanik saab oma omandi pealt.

Esmaste tulude kogubilanss – institutsionaalsete sektorite või üksuste esmaste tulude kogubilanss on nende sektorite kõik saadavad esmased tulud miinus kõik makstavad esmased tulud.

Terminit kasutatakse siis, kui sektoreid või üksusi vaadeldakse eraldi. Kõigi sektorite esmaste tulude kogubilansside summa on kogurahvatulu.

Esmaste tulude netobilanss – esmaste tulude kogubilanss miinus põhivara kulum.

Finantsinstitutsioonid – hõlmavad residendist ettevõtteid, mille põhitegevusala on  finantsvahendus või finantsvahenduse abitegevus.

FISIM – vt Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused.

FOB-väärtus – kauba maksumus, mis sisaldab tootmishinda ja neid kulutusi, mis on seotud kauba veoga eksportiva maa riigipiirini.

Import

Kaubad. Kaupade sissevedu mitteresidentidelt residentidele, millega kaasneb üldjuhul omaniku vahetus.

Teenused. Mitteresidentide teenuste osutamine residentidele. Teenused jagunevad: transpordi-, reisi-, side- ja kommunikatsiooni-, ehitus-,  kindlustus-, finants-, arvuti- ja infoteenused, autoriõiguse tasud, muud äriteenused, kultuuri- ja ajaviiteteenused ja valitsusteenused (mis ei sisaldu mujal).

Jooksevhinnad – kaupade ja teenuste hinnad arvestusperioodil.

Jooksvad siirded – kõik siirded peale kapitalisiirete. Jooksvad siirded mõjutavad kasutatava tulu suurust ja seega ka kaupade ja teenuste tarbimist.

Kapitalikasum/-kahjumkapitalikasum/-kahjum tekib finants- või mittefinantsvara ja -kohustuste omanikul selle vara või kohustuste hinna muutumisest.

Kapitali kogumahutus – kapitali kogumahutus põhivarasse pluss varude muutus.

Kapitali kogumahutus põhivarasse – arvestusperioodil residentide omandatud põhivara väärtus, millest on maha arvatud samal perioodil müüdud/likvideeritud vara.

Kasutatav kogurahvatulu – kogurahvatulu pluss mitteresidentidelt laekunud jooksvad siirded miinus jooksvad siirded mitteresidentidele.

Kasutatav kogutulu – institutsionaalsete sektorite või üksuste kasutatav kogutulu saadakse, liites esmaste tulude bilansile kõik maksed ja siirded, mida on saanud need sektorid või üksused, välja arvatud mitterahalised sotsiaalsiirded, ja lahutades kõik maksed ja siirded, mida on maksnud need sektorid või üksused, välja arvatud mitterahalised sotsiaalsiirded. Kõigi sektorite kasutatavate kogutulude summa on kasutatav kogurahvatulu.

Kasutatav netorahvatulu – kasutatav kogurahvatulu miinus põhivara kulum.

Kasutatav netotulu – kasutatav kogutulu miinus põhivara kulum.

Kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) – nende finantsvahendusteenuste kaudne väärtus, mille eest finantsinstitutsioonid ei võta otseselt teenustasu.

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektor – residendist ettevõtted, mille peamine tegevus on kaupade ja mittefinantsteenuste turutootmine.

Kodumajapidamised – hõlmavad isikuid või isikute gruppe, kes elavad koos ja kellel on ühised sissetulekud ning kes tarbivad teatud osa kaupu ja teenuseid kollektiivselt (peamiselt eluruum ja toit). Kodumajapidamiste hulgas on ka üksiktöötajad ja enda tarbeks tootjad.

Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (KTKTI) – kasumitaotluseta institutsioonid, mis teenindavad kodumajapidamisi ja mis ei ole turutootjad. Selliste institutsioonide peamised sissetulekuallikad on kodumajapidamiste (eraisikute) vabatahtlikud annetused (nii rahalised kui ka mitterahalised), riigi toetused, omanditulu ja juhuslik müük. Need kasumitaotluseta institutsioonid pakuvad kodumajapidamistele kaupu ja teenuseid tasuta või majanduslikult mitteoluliste hindadega.

Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide (KTKTI) lõpptarbimiskulutused – vt Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused.

Kogurahvatulu (KRT) – sisemajanduse koguprodukt pluss mitteresidentidelt saadud esmased tulud miinus mitteresidentidele makstavad esmased tulud. KRT on riigi majandussektorite kogu esmaste tulude bilansside summa mõõdetuna mingi perioodi (enamasti aasta) kohta.

Lisandväärtus – toodang miinus vahetarbimine.

Lisandunud väärtus, mis on loodud tootmisprotsessis ja mis on kirjendatud kas tegevusalade kaupa või kõigi residentide ulatuses.

Lõpptarbimiskulutused – eratarbimiskulutused pluss valitsemissektori lõpptarbimiskulutused pluss kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide lõpptarbimiskulutused.

Majanduslikult mitteoluline hind – hind, millel ei ole olulist mõju kaupade ja teenuste mahule, mida tootjad on nõus pakkuma ja tarbijad nõus ostma. Tegemist on hinnaga, mis ei ole turuhind. Selle vastand on majanduslikult oluline hind.

Praktikas otsustatakse, kas hind on majanduslikult oluline või mitteoluline järgmise kriteeriumi alusel: kui toodangu müügist saadud summa katab tootmiskulusid alla 50%, on hind majanduslikult mitteoluline.

Muu turuväline toodang – mitteturutoodang miinus enda tarbeks toodetud toodang.

Kaubad ning individuaalsed ja kollektiivsed teenused, mida toodavad kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid ja valitsemissektor ning mida nad pakuvad tasuta või majanduslikult mitteolulise hinnaga teistele majandusüksustele või ühiskonnale kui tervikule.

Muud tootmismaksud – kohustuslikud maksud, mida majandusüksused maksavad valitsusele seoses kaupade ja teenuste tootmisega, sõltumata toodetud või müüdud kaupade ja teenuste hulgast või väärtusest (maamaks, saastemaks, omandimaksud jm).

Muud tootmissubsiidiumid – subsiidiumid, v.a tootesubsiidiumid, mida residendist üksused võivad saada tootmises osalemise eest (nt subsiidiumid puuetega inimeste tasustamisel, subsiidiumid saaste vähendamiseks jm).

Muud netotootmismaksud – muud tootmismaksud miinus muud tootmissubsiidiumid.

Netorahvatulu – kogurahvatulu miinus põhivara kulum.

Neto-tootemaksud – tootemaksud miinus tootesubsiidiumid.

Ostjahind

Lõpptarbimise puhul on ostjahind ostja makstud hind. Vahetarbimise puhul on see hind, mis ei sisalda lisandväärtusmaksu (VAT – value added tax) või muid mahaarvatavaid makse. Kauba ostjahind sisaldab kõiki ostja tasutud transpordikulusid, mis on seotud kauba veoga ostja soovitud kohta ostjale sobivaks ajaks.

Palk – tasu, mida tööandja maksab kõikidele isikutele kindlal ajavahemikul tehtud töö eest kas rahas või mitterahalise palgana.

Põhivara – toodetud materiaalne ja immateriaalne vara, mida kasutatakse tootmisprotsessis korduvalt või jätkuvalt rohkem kui üks aasta. Põhivara hulka ei arvestata väärisesemeid.

Põhivara kulum – aruandeperioodil tootmises kasutatud põhivara väärtuse vähenemine füüsilise vananemise, moraalse kulumise või õnnetusjuhtumi tõttu. Erinevalt raamatupidamisarvestusest, kus kulumi arvestamisel on aluseks soetusmaksumus, kasutatakse rahvamajanduse arvepidamises põhivara kulumi arvestamiseks PIM-meetodit (Perpetual Inventory Method), s.t lähtutakse asendusmaksumusest ja põhivara kasutuseast. Kulum jaotatakse kogu kasutuseale ühtlaselt.

Püsivhinnad – kauba või teenuse hind mingi aasta (baasaasta) keskmistes hindades. Jooksva aasta kaupade ja teenuste hinnad arvutatakse püsivhindadesse kas mahu- või hinnaindeksitega. Kasutatakse järgmisi hinnaindekseid: tarbijahinnaindeksid kaubagruppide ja teenuste tegevusalade kaupa, tootjahinnaindeksid tegevusalade kaupa, ehitushinnaindeksid, ekspordi- ja impordihinnaindeksid.

Referentsaasta – tinglik aasta, mida kasutatakse aheldatud näitajate esitamiseks. Indeksite seerias on selle aasta väärtus 100.

Resident – institutsionaalne üksus, millel on riigis majanduslikke huvisid. Majanduslik huvi tähendab majanduslikku seotust riigi majandusterritooriumiga (nt seal asuvad tootmishooned ja maa). Riigi residentideks peetakse institutsionaalseid üksusi, kui nad osalevad riigi majandusterritooriumil majandustegevuses aasta või pikema aja jooksul.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP)

Sisemajanduse koguprodukt turuhindades on residentide toodetud lisandväärtuste summa kogurahvamajanduse ulatuses, millele on lisatud neto-tootemaksud.

Sisemajanduse netoprodukt – sisemajanduse koguprodukt miinus põhivara kulum.

Subsiidiumid – tootesubsiidiumid pluss muud tootmissubsiidiumid.

Sääst – kasutatav tulu miinus lõpptarbimiskulutused.

Sääst näitab seda osa kasutatavast tulust, mida ei ole kasutatud lõpptarbimiskulutusteks. Rahvuslik kogusääst on institutsionaalsete sektorite kogusäästude summa.

Tasakaalustav näitaja – arvepidamise element, mis saadakse, kui konto parema poole kirjete summast lahutatakse vasaku poole kirjete summa (ressursid miinus kasutamine; kohustused miinus vara).

Tegevuse ülejääk – lisandväärtus miinus töötajate palk miinus sotsiaalmaks miinus muud (kaudsed) tootmismaksud miinus põhivara kulum.

Toodang – residentide toodetud kaupade ja teenuste väärtus. Hõlmab turutoodangut, enda tarbeks toodetud toodangut, valitsemissektori mitteturutoodangut ja kasumitaotluseta institutsioonide teenuseid kodumajapidamistele.

Tootemaksud – kohustuslikud, tagastamatud maksed majandusüksuselt valitsemissektorile toodetud kauba- või teenuseühiku kohta, kui tootja on selle tootnud, väljastanud, müünud, üle andnud või mõnel muul viisil seda käsutanud.

Tootesubsiidiumid – jooksvad tagastamatud maksed, mida valitsemissektor maksab toetusena tootmisüksusele selle toodetud, müüdud või imporditud kauba- või teenuseühiku kohta.

Tootmis- ja impordimaksud – tootemaksud pluss muud tootmismaksud.

Turutoodang – toodang, mida müüakse turul majanduslikult oluliste hindadega või mida vähemalt kavatsetakse turul müüa.

Turuväline toodang – enda tarbeks toodetud toodang pluss muu turuväline toodang.

Tööandja sotsiaalmaksed – asutuste ja ettevõtete rahalised maksed sotsiaalabi- ja kindlustusfondidesse.

Tööandja tehtavad maksed, mis tagavad, et töötajad oleksid õigustatud saama sotsiaaltoetusi kindlatel juhtudel või kindlaksmääratud olukordades, mis otseselt mõjutavad töötajate sissetulekuid ja heaolu – nt haigus, õnnetusjuhtum, koondamine, pensionilejäämine jm.

Vahetarbimine – kaupade ja teenuste tootmiseks kulunud kaupade ja turuteenuste väärtus, mida on kasutatud tootmisprotsessi sisenditena, v.a põhikapital, mille tarbimine on kirjendatud kui põhivara kulum. Vahetarbimisse arvestatakse tarbitud kaubad ja teenused, mitte aga edasimüümiseks ostetud kaubad.

Valitsemissektor – kõik institutsionaalsed üksused, mis on põhitegevusala järgi mitteturutootjad ja mille toodangut saab jagada kollektiivseks ja individuaalseks tarbimiseks. Neid üksusi finantseeritakse teiste sektorite kohustuslikest maksetest ja nende tegevuse eesmärk on rahvatulu ümberjaotamine.

Valitsemissektor koosneb järgmistest allsektoritest:

- keskvalitsus (riigieelarve ja eelarvevälised fondid, v.a sotsiaalkindlustusfondid);

- kohalikud omavalitsused;

- sotsiaalkindlustusfondid.

Valitsemissektorisse ei kuulu kaupu ja teenuseid tootvad valitsemissektori kontrollitavad (avaliku sektori) ettevõtted.

Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused – toodang miinus kaupade ja teenuste müügist saadud tulu.

Valitsemissektori ja analoogselt ka kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide (KTKTI) lõpptarbimiskulutused leitakse toodangu alusel, millest arvestatakse maha kõik elemendid, mis ei kuulu tarbimisse: a) kõik kulutused, mis on klassifitseeritud kui kapitali kogumahutus põhivarasse; b) kogu valitsemissektori müük teistele sektoritele.

Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused jagunevad individuaalseteks ja kollektiivseteks lõpptarbimiskulutusteks.

Varude muutus – vahe varudesse lisandunud ja sealt väljavõetud kaupade väärtuse vahel arvestusperioodi jooksul. Varudesse arvestatakse kõik kaubad (toore, pooltoodang, lõpetamata toodang, valmistoodang), mida ei ole arvestatud kapitalimahutustena.

Välismaailm (institutsionaalne sektor) – kõik mitteresidendist institutsionaalsed üksused, kes teevad tehinguid residendist üksustega või kellel on residendist üksustega muid majandussidemeid.

METOODIKA

Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP), mis leitakse kolmel viisil:

- tootmismeetodil, mille aluseks on turutoodangu puhul toodangu ja vahetarbimise vahena leitud lisandväärtus; turuvälise toodangu puhul leitakse toodang kulude summana;

- tarbimismeetodil, mille aluseks on lõpptarbimine, investeeringud ja ekspordi-impordi saldo;

- sissetulekumeetodil, mille puhul SKP leitakse järgmiste komponentide summana: hüvitised töötajatele, põhivara kulum, tootmis- ja impordimaksud (neto), tegevuse ülejääk ja segatulu.

SKP arvutamisel võetakse arvesse ka varjatud majandustegevus. Statistikaamet arvestab vari­majandust kõikide institutsionaalsete sektorite (v.a valitsemissektor) ja tegevusalade järgi. Eesti SKP arvutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 ning toodete ja teenuste klassifikaatori TTK 2008 järgi.

Tootmismeetodil arvutatud tegevusalade lisandväärtused ei sisalda netotootemakse. Need arvestatakse kogu rahvamajanduse ulatuses. Lisandväärtusele netotootemaksude lisamisel saadakse SKP turuhindades.

Kaupade ja teenustega tehtavad tehingud kirjendatakse rahvamajanduse arvepidamises üldjuhul tekkepõhiselt. Turutoodangu ja enda lõpptarbeks tootmise puhul hinnatakse toodangut ja lisand­väärtust alushindades ning vahetarbimist ostjahindades.

SKP-d ja selle tehinguid arvestatakse eelmise aasta ja jooksevhindades. Selleks et perioode võrrelda, aheldatakse eelmise aasta hindades väärtused. Eelmise aasta hindades arvestused leitakse kahekordse deflateerimisega, mille korral deflateeritakse turutoodang ja vahetarbimine eraldi ning lisandväärtus leitakse nende kahe ümberhinnatud tehingu vahena.

2014. aasta septembris läks Statistikaamet rahvamajanduse arvepidamises üle uuele metoodikale. Senise metoodika, Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi 1995 ehk ESA 95 vahetas välja uus – ESA 2010.

 

REVIDEERIMISPOLIITIKA

Eesti Pank ja Statistikaamet järgivad ühtseid statistika korrigeerimise põhimõtteid, mis on kooskõlas Euroopa Komisjoni ja EKP poolt soovitatud korrigeerimispoliitika põhimõtetega.

Andmete revideerimine võib olla tavapärane või erakorraline.

Tavapärane revisjon

Tavapärane revisjon toimub üldjuhul uute või parandatud andmete või muu täiendava informatsiooni laekumisel.

- I ja III kvartali näitajate esmaavaldamisel korrigeeritakse eelmise kvartali andmeid.

- IV kvartali statistika esmaavaldamisel korrigeeritakse sama aasta I, II ja III kvartali andmeid. Vajadusel korrigeeritakse ka kuni kahe eelneva aasta kvartaleid (kokku 11 kvartalit).

- II kvartali statistika esmaavaldamisel korrigeeritakse nii eelmise kvartali (I) kui ka kõikide eelmiste kvartalite andmeid, mille kohta on laekunud täiendavat infot (kokku kuni 17 kvartalit).

Erakorraline revisjon

SKP mitteregulaarsed revisjonid tulenevad vajadusest täpsustada või uuendada rahvamajanduse arvestuste metoodikat, sh et viia see vastavusse EL ja rahvusvaheliste nõuetega.

- Oluliste vigade ilmnemisel korrigeeritakse uue perioodi andmete avaldamisel vastavalt vajadusele ka varasemate perioodide andmeid.

- Metoodika või andmete kogumise süsteemi muutuste puhul korrigeeritakse uue perioodi andmete avaldamisel ka varasemate perioodide andmeid.

- Erakorralistest korrigeerimistest teavitatakse avalikkust pressiteadetes ja veebilehel.

VEEL TEEMA KOHTA

Rahvamajanduse arvepidamise aegridade ümberarvutused 2019. aastal

https://www.stat.ee/doc.php?1803625

KONTAKTISIK

Robert Müürsepp

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Tel 625 9138

robert.myyrsepp@stat.ee

Uuendatud: 12.02.2020