MÕISTED

Avalik raudtee — raudtee-ettevõtja raudteeinfrastruktuur, mille kasutamine peab juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste poolest olema diskrimineerimata tagatud kõigile raudtee-ettevõtjatele raudteeveoteenuse osutamiseks raudteeseaduses sätestatud alustel ja korras.

Eratee — tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal ja mida võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal.

Jalgtee ja jalgrattatee (kohalik jalgtee ja jalgrattatee) — rajatis, mis on ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate, nii jalakäijate kui ka jalgratturite või ainult jalgratturite liiklemiseks.

Kohalik maantee — väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks.

Kohalik tee — valla- või linnavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud kohalik maantee, tänav, jalgtee või jalgrattatee ning kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee.

Kohalik tänav — linnas, alevis või alevikus paiknev rajatis, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Tänava pikkuseks loetakse tänava telje ühekordne pikkus, silla telje pikkus, väljaku ja platsi perimeetrite pooled pikkused.

Kõnniteega tänav — tänav, millel on ala jalakäijate liikumiseks, samuti eraldi paiknevad jalgteed ja jalgrattateed.

Kõrvalmaantee — maantee, mis ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega.

Laevatee sisevetel — veeliikluseks sobivaim siseveetee osa, mis on navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral looduses tähistatud (kuni aastani 1994 laevatatav siseveetee).

Lennumarsruut — kindlaksmääratud teekond lennuliikluse suunamiseks.

Muu tee — muu mujal määratlemata tee.

Põhimaantee — maantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamate, raudteesõlmede ja piiripunktidega.

Ramp ja ühendustee — liikluse korraldamiseks ja liiklusvoogude kanaliseerimiseks eri- või samatasandiliste teede ristumisalale ehitatud rajatis.

Remontimine — tegevus, millega kõrvaldatakse tee-elementide kulumise ja kahjustuste tagajärjed.

Riigimaantee — põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee, ramp ja ühendustee või muu riigimaanteede nimekirja kantud tee.

Tee — maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise või füüsilise isiku omanduses.

Tugimaantee — maantee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega.

Tänav — linnas paiknev rajatis, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Tänava pikkuseks loetakse tänava telje ühekordne pikkus, silla telje pikkus, väljaku ja platsi perimeetrite pooled pikkused.

Valgustatud tänav — tänav, sild, väljak jm, kus on valgustuspunktid. Valgustuspunktid ei ole parkidesse ja aedadesse ning majanumbrite, reklaami jm valgustamiseks paigaldatud valgustid.

METOODIKA

Kohalike, era-, metskondade ning muude teede, sildade ja viaduktide andmeid kogutakse vallavalitsustelt kõikse vaatlusega „Kohalike ja erateede olem”.

Linnatänavate, sildade ja viaduktide andmeid nende korrashoiukulude ja tehtud investeeringute kohta kogutakse linnavalitsustelt kõikse vaatlusega „Linnatänavate olem”.

Riigimaanteede andmeid teekatte ja maakonna järgi koguti Maanteeametilt kõikse vaatlusega "Riigimaanteede olem". 2009. aastast on riigimaanteede statistika aluseks riikliku teeregistri andmed.

KLASSIFIKAATORID

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

EHAK on kättesaadav Statistikaameti veebilehe www.stat.ee rubriigis „Klassifikaatorid”.

VEEL TEEMA KOHTA

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

Eesti Statistika Kuukiri. Monthly Bulletin of Estonian Statistics

Maakonnad arvudes. Counties in Figures

KONTAKTISIK

Kadi Leppik

Teenindusstatistika talitus

Tel 625 9295

kadi.leppik@stat.ee

Uuendatud: 02.05.2012