MÕISTED

Tööaja eest arvestatud brutotöötasu oktoobris – oktoobrikuu eest arvestatud töötasu ajatöö ja tükitöö eest, lisatasud ületundide, öötöö eest, lisatasud rasketes ja tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kuupreemia, kvalifikatsiooni-, keele- ja staažitasu jt regulaarselt makstavad lisatasud – B1.

Siia ei kuulu kvartali- ja aastapreemia, jõulutoetus jt ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud; mitterahaline tasu; hüvitised töösuhte lõpetamisel ja haigestumise korral; ühekordne toetus juubeli, sünni ja surma puhul jt.

Töötatud tundide arv oktoobris – täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate tegelikult töötatud tunnid oktoobris (sh töö ettevalmistamise, seadmete jooksva remondi, töövahendite puhastamise, töökäskude ja aruannete täitmise aeg; töökohal oldud, kuid mittetöötatud aeg, näiteks seadmete lühiajalise seiskumise jm aeg; kohvi- ja teepausi aeg) ning ületunnid – Itund.

Täistööajaga töötaja – isik, kelle töönädala pikkus on 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) ja töösisekorraeeskirja järgi.

Osalise tööajaga töötaja – isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädalaga/-kuuga; kes töötab ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel.

Keskmine brutotunnitasuTkeskmine

 (eurot)

 

Detsiilid – jaotavad töötajad kümnesse võrdsesse gruppi. Esimene detsiil näitab töötasu summat, millest 10% töötajaid saavad väiksemat töötasu ja 90% suuremat töötasu. Viies detsiil on samal ajal ka mediaan, millest pooled töötajad saavad suuremat ja pooled väiksemat töötasu.

METOODIKA

Uuring “Töötasu struktuur” toimub iga nelja aasta järel. Järgitakse Euroopa Liidu Nõukogu 1999. aasta määruse nr 530 nõudeid ja Eesti andmekasutajate vajadusi. Eesmärk on mõõta Euroopa Liidu liikmesriikides ühel ajal ja ühtse metoodika järgi töötasu andmeid.

Üldkogum ja valim

Uuring “Töötasu struktuur” hõlmab Eestis tegutsevaid ettevõtteid, asutusi ja mittetulundusühinguid. Uuringu üldkogumi moodustavad majanduslikult aktiivsed üksused. Valimi freimina kasutatakse statistilist profiili, mida ajakohastatakse igal aastal. Alla 150 töötajaga ettevõtetelt, asutustelt ja mittetulundusühingutelt on andmed kogutud valikvaatlusega. See tähendab, et alla 150 töötajaga üksused on tegevusala järgi jaotatud kihtidesse ja seejärel on tehtud igas kihis lihtne juhuslik valik. 150 ja enama töötajaga ettevõtted ja asutused on uuritud kõikselt, kuid nende töötajatest on tehtud lihtne juhuslik valik.

Algandmete töötlus

Valikuliselt küsitletavate ettevõtete, asutuste ja mittetulundusühingute andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Näiteks kui mingi kihi ettevõtetest võeti valimisse kümnendik, siis korrutatakse nende ettevõtete muutujad kümnega. Vastanuteks loetakse ka need üksused, mis osutusid vaatlusperioodil passiivseteks, nende muutujad võrdsustatakse nulliga. Laiendusteguriga korrutatakse kõigi vastanute muutujad vastavas kihis, seega sisuliselt hinnatakse üldkogumi näitajaid valimi põhjal.

Valikuvead

Valikuuringuga kogutud andmete alusel arvutatud lõpptulemused sisaldavad valimi juhuslikkusest tingitud viga ehk valikuviga. Valikuvigade hindamiseks on kasutatud programmi CLAN. Andmete hajuvust iseloomustavad standardviga ja suhteline standardviga, mis võimaldavad arvutada näitajate usaldusvahemikku.

KLASSIFIKAATORID

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK 2008)

Ametite klassifikaator 2008 (ISCO 08)

Varasemate kui 2010. aasta andmete puhul on kasutatud klassifikaatoreid:

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK 2003)

Ametite klassifikaator 1999 (ISCO 88)

 

Klassifikaatorid on kättesaadavad Statistikaameti veebilehe www.stat.ee/metaandmed rubriigis “Klassifikaatorid”.

KONTAKTISIK

Karina Valma

Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond

Tel 625 8420

karina.valma@stat.ee

Uuendatud: 21.03.2019