MÕISTED

Koduaed – majapidamise muust maast eraldi käsitletav maa, kus aiasaadusi kasvatatakse oma pere tarbeks (saadusi müüakse ainult siis, kui neid jääb üle). Koduaedade hulka ei kuulu iluaiad (pargid, muruplatsid).

Majapidamise tegevuskoht – majapidamise keskuse asukoht (keskuse puudumisel maa põhiosa asukoht). Majapidamise keskus on valdaja elukoht või majapidamise hoonete asukoht majapidamise maadel. Kõik majapidamise maad ja loomad näidatakse keskuse asukohas, mis võib erineda maade ja loomade tegelikust asukohast.

Majapidamise valdaja – isik, kelle tegeliku võimu all majapidamine on. Majapidamiste valdajad jagunevad füüsilisteks ja juriidilisteks isikuteks.

Puukool – pind, kus avamaal kasvatatakse puu-, viljapuu-, marjapõõsa- või ehistaimeistikuid aeda, parki ja mujale istutamiseks (v.a metsamaal oma tarbeks kasvatatavad puuistikud).

Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa.

Põllumaa jaguneb järgmiselt:

- teravilja (nisu, rukis, oder, kaer (sh teraviljade segu), muu teravili (tatar ja tritik)) kasvupind tera saamiseks;

- kaunvilja (hernes, põlduba, muu kaunvili, sh tera- ja kaunvilja segu) kasvupind tera saamiseks;

- kartuli kasvupind;

- söödajuurvilja (v.a müügiks kasvatatavad seemned) kasvupind;

- tehniliste kultuuride (raps ja rüps, õli- ja kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid) kasvupind;

- köögivilja ja maasikate kasvupind avamaal ja madala katte all;

- lillede ja ehistaimede kasvupind avamaal ja madala katte all;

- katmikköögivilja (kogu kasvuperioodi või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuv köögivili) kasvupind;

- katmiklillede ja -ehistaimede (kogu kasvuperioodi või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuvad lilled ja ehistaimed) kasvupind;

- söödakultuuride (külvikordade süsteemis kuni viie aasta kestel karjatamiseks, heinaks või siloks kasvatatavad heintaimed) – mitmeaastaste heintaimede (lühiajaline rohumaa), sh liblikõieliste, maisi ja muu rohelise sööda (k.a teravili ja kaunvili haljasmassiks) – kasvupind;

- müügiks kasvatatava seemne (v.a tera- ja kaunviljaseeme, kartuli- ja õliseeme) alune pind;

- kesa – tavaliselt terveks koristusaastaks taastuma jäetud maa (must kesa ja haljasväetistaimede kasvupind ehk roheline kesa).

Põllumajanduslik majapidamine – ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning

- kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või

- kus on alla ühe hektari kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks.

Üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajanduslike majapidamiste hulka kuuluvaks alates 2007. aastast.

Põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad).

Maa, mida põllumajandussaaduste tootmiseks ei kasutata, kuid säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajandusmaa hulka kuuluvaks alates 2007.aastast.

Põllumajandussaadused – teravili, kaunvili, kartul, söödajuurvili, linaseeme, linakiud, maitse- ja ravimtaimed, köögivili, köögiviljataimed, lilled, ehistaimed, rohusöödad, puuvili, aiamarjad, puu- ja põõsaistikud (v.a metsamaal kasvatatavad metsapuuistikud), elusloomad ja -linnud, liha, piim, munad, vill, mesi ja vaha.

Püsirohumaa – maa, mis ei ole külvikordade süsteemis ja mida kasutatakse haljasmassi või heina tootmiseks või karjatamiseks või mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes (taimestik kasvab külvatuna või isekülvina). Püsirohumaa hulka kuulub ka mitmeaastaste heintaimede pind, mida on kasutatud vähemalt viis aastat.

Tootmiseks ajutiselt mittekasutatav püsirohumaa – püsirohumaa, mida ei kasutata haljasmassi või heina tootmiseks ega karjatamiseks, kuid mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ja mille eest saadakse pindalapõhiseid toetusi.

Viljapuu- ja marjaaiad – viljapuude ja aiamarjakultuuride (v.a maasikad, metsamarjakultuurid ja oma tarbeks koduaias kasvatatavad viljapuud ja marjapõõsad) kasvatus.

METOODIKA

Põllumajanduslike majapidamiste struktuuri uuringuga (edaspidi „struktuuriuuring“) uuritakse põllumajanduse struktuuri ja selle muutusi. Erinevalt teistest põllumajanduslikest statistikatöödest uuritakse struktuuriuuringuga põllumajanduslike majapidamiste tegevust kompleksselt, st peale majapidamiste struktuuri saadakse infot ka põllumajandusmaa omandivormi, taime- ja loomakasvatuse, mahepõllumajanduse, majapidamiste juhtide põllumajandusliku ettevalmistuse, tootmistüüpide, muu tulutoova tegevuse, traktorite ja masinate ning tööjõu kohta. Struktuuriuuringut korraldatakse Euroopa Liidu riikides ühtse metoodika järgi alates 1966. aastast, iga kümne aasta järel kõiki põllumajanduslikke majapidamisi hõlmava põllumajandusloendusena ja põllumajandusloenduste vahelistel aastatel enamasti valikuuringuna.

Statistikaamet korraldas esimese põllumajanduse struktuuri uuringu 2001. aasta juulis kõikse põllumajandusloendusena. Et kindlaks määrata Eesti põllumajandusliku tootmise potentsiaal, kasutati Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostati) metoodikas nõutust madalamat põllumajandusliku majapidamise lävendit ja uuriti ka põllumajanduslikke kodumajapidamisi. Peeti silmas nii Eesti andmekasutajate vajadusi kui ka Euroopa Liidus struktuuriuuringule esitatavaid nõudmisi. Järgmised, 2003., 2005. ja 2007. aasta struktuuriuuringud korraldati valikuuringuna ning 2010. aasta uuring loendusena. Kasutati uut põllumajandusliku majapidamise lävendit ja põllumajanduslikke kodumajapidamisi ei hõlmatud. Et tagada andmete võrreldavus, arvutati 2001. aasta põllumajandusloenduse andmed ümber uuest majapidamise definitsioonist lähtudes ja täpsustati neid varasemaga võrreldes. Kui käsitletavaid andmeid 2001. aasta põllumajandusloendusel ei kogutud või definitsioonid erinesid järgmistest olulisel määral, siis ei ole võrdlust esitatud.

Valikuliste struktuuriuuringute valimid on võetud 2001. aasta põllumajandusloenduse andmete alusel koostatud põllumajanduslike majapidamiste uuendatud andmekogust. Kasutatud on stratifitseeritud lihtsat juhuslikku valikut majapidamise tegevuskoha maakonna, majandusliku suuruse ja tootmistüübi järgi. Valimi laiendamisel üldkogumi kohta saadud andmed on kõik tegelike parameetrite hinnangud. 2010. aasta põllumajandusloenduse nimekiri on koostatud põllumajanduslike majapidamiste andmekogu, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), mahepõllumajandusregistri ja teiste administratiivallikate alusel.

VEEL TEEMA KOHTA

Põllumajanduslikud majapidamised. 2005. Agricultural holdings

MUU INFO

Uuringu korraldamiseks on saadud rahalist toetust Euroopa Liidult.

Euroopa Komisjon ei vastuta uuringu tulemuste ega nende kasutamise eest.

KONTAKTISIK

Andres Klaus

Põllumajandusstatistika osakond

tel 625 9390

andres.klaus@stat.ee

Uuendatud: 15.12.2011