METOODIKA

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvestus aheldamise meetodil

Alates 2008. aasta II kvartalist läks Statistikaamet üle aheldamise meetodile, mida kasutatakse SKP ja selle komponentide reaalkasvu arvutamiseks. Praeguseks on seda meetodit SKP aegrea arvestustes kasutatud alates 2001. aastast. Varasemad aastad avaldatakse 2008. aasta detsembris.

Aheldamise meetodi puhul ei ole fikseeritud baasaastat — aluseks on arvestusperioodile eelnenud aasta. Aastased ja kvartaalsed muutused ühendatakse kumuleeruvaks indeksite „ahelaks”, mis väljendab näitaja reaalset muutust võrreldes valitud referentsaastaga.

Eelmise aasta hindades arvestuste ja aheldamise kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 2007. aasta 13. novembri määrusest nr 1392/2007, mis täiendab Nõukogu määrust nr 2223/96 rahvamajanduse arvepidamise andmeedastuse kohta.

Uus metoodika parandab rahvamajanduse arvepidamise kasvunäitajate kvaliteeti. Eelmise aasta rakendamine baasaastana tagab kõige uuema hinnastruktuuri kasutamise — see võimaldab täpsemalt kirjeldada mahumuutusi. Ahelindekseid kasutades kaob ümberarvestuste vajadus, mis kaasnes baasaasta vahetamisega. Referentsaasta ümbertõstmine ei muuda kasvumäärasid.

Aheldamise meetod tagab SKP ja selle komponentide parema rahvusvahelise võrreldavuse. Seda kasutavad peagu kõik Euroopa Liidu riigid ja enamik teisi arenenud riike (nt USA, Kanada, Jaapan, Norra, Šveits).

Aheldamise meetodiga seotud põhimõisted on järgmised:

baasaasta — aasta, mille hinnastruktuur võetakse järgneva(te) perioodi(de) arvestuste baasiks;

referentsaasta — püsivhindades näitajate esitamiseks kasutatav tinglik aasta, indeksite seeria alguspunkt;

eelmise aasta hindades väärtused — eelmise aasta hindade struktuuriga kaalutud väärtused;

ahelindeks — järjestikuste perioodide aheldamiseks loodud kumulatiivne indeks, mis näitab komponendi kasvu võrreldes referentsaastaga;

aheldatud väärtused referentsaasta järgi — referentsaasta järgi ahelindeksiga arvutatud väärtused (referentsaasta väärtus korrutatakse arvestusperioodi ahelindeksiga).

Eestis on aheldamise arvestustes kasutatud nn annual overlap (AOL) tehnikat, mille puhul arvutatakse käimasoleva aasta kvartalite näitajad eelmise aasta (t-1) keskmiste hindade baasil.

AOL tehnikaga arvestuskäik näeb välja järgmine:

1) kõigepealt arvutatakse eelmise aasta hindades mahunäitajad (nende põhjal tasa­kaalustatakse tootmise ja tarbimise meetodil leitud SKP);

2) eelmise aasta hindades leitud näitaja jagatakse t‑1 aasta kvartali keskmise jooksevhinnas väärtusega;

3) näitajate mahumuutused ühendatakse ahelaks — leitud ahelindeksid väljendavad kasvu alates referentsaastast;

4) referentsaasta näitajate põhjal ja ahelindeksite kaudu arvutatakse aheldatud absoluutväärtused;

5) vastavate ahelindeksite kasvude põhjal leitakse aheldatud kasvud (põhimõtteliselt saab samasuguse tulemuse ka aheldatud absoluutväärtusi kasutades).

Peale selle arvutatakse kõikide SKP komponentide panus SKP kasvu. Eelkõige on seda vaja aegreas erimärgilise (nii negatiivse kui ka positiivse) väärtusega näitajate korral, mille puhul ei sobi kasutada aheldamise meetodit (nt varude muutus). Panus SKP kasvu avaldub järgmisel kujul:

X _PYP — SKP komponendi väärtus eelmise aasta hindades

X _SYP — SKP komponendi väärtus sama aasta hindades (eelmise aasta hindades väärtus korrutatakse antud komponendi deflaatori aastase kasvuga)

t — arvestusperiood

t-1 — eelmise aasta sama periood

Aheldamise meetod põhjustab SKP komponentide nn mitteaditiivsust. Üksikute aheldatud väärtuste summa võrdub sama koondnäitajaga vaid referentsaastal ja sellele järgneval aastal. Järgmistel aastatel ei ole aheldatud komponentide summa koondnäitajaga võrdne. Probleem on selles, et  aheldatakse nii agregaatnäitajat kui ka selle komponente. Referentsaastast kaugemale liikudes suureneb erinevus aheldatud komponentide summa ja aheldatud koondnäitaja vahel.

SKP revideerimine ja ümberarvestus uuendatud metoodika kohaselt alates 1995. aastast

Rahvusvaheliselt on teada varasemate perioodide sisemajanduse koguprodukti (SKP) ümber­arvestused rahvamajanduse arvepidamise reeglistiku, definitsioonide ja klassifikaatorite muutumise korral. Samas tehakse varasemate perioodide andmete ümberarvestusi ka metoodika parendamise või uue metoodika kasutuselevõtu korral.

Euroopa Nõukogu määruse nr 2223/96 kohaselt on pakkumise ja kasutamise tabelid koordineerivaks raamistikuks regulaarsetele SKP arvestustele. Seda silmas pidades uuendas Statistikaamet 2006. aastal SKP arvestusmetoodikat vastavalt pakkumise ja kasutamise tabelite süsteemile ning korrigeeris SKP aegrida alates 2000. aastast. 

Pakkumise-kasutamise tabelid on maatriksid, mis näitavad majandusharu toodangu jagunemist tooteliigi järgi. Peale selle saab nendest tabelitest teavet, kuidas kaupade/teenuste kodumaine pakkumine ning import jaotuvad vahe- ja lõpptarbimise ning ekspordi vahel; milline on tootmiskulude struktuur ja kuidas moodustub tulu majandusharude kaupa. Pakkumise-kasutamise tabelid on majandusanalüütiline vahend. Nende statistiline ülesanne on ka mitteühilduvuse leidmine baasandmeallikates. Seega on 2000.–2003. aasta tootmise ja tarbimise meetodil arvutatud aastane jooksevhindades SKP erinevalt varasemast regulaarsest SKP arvestusest pakkumise-kasutamise tabelites 2008. aasta jaanuari seisuga täielikult tasakaalustatud — nii kaob statistiline vahe tootmise tarbimise meetodil arvutatud lõpliku aastase SKP vahel. Pakkumise ja kasutamise tabelid püsivhindades aastate 2000–2006 kohta avaldab Statistikaamet 2009. aastal.

1995.–1999. aasta SKP aegrea revideerimise ja ümberarvestusega viidi kogu SKP aegrida alates 1995. aastast põhimõtteliselt üle ühesugusele metoodikale. SKP muudatus hõlmab nii metoodika täpsustusi kui ka täiendavate üksikasjalikumate administratiivsete andmeallikate kasutamist. Ümberarvestus puudutas rohkem või vähem kõiki SKP komponente.

Uuendatud metoodika alusel arvutatud SKP suurenes ajavahemikul 1995–1999 võrreldes varem avaldatuga jooksevhindades 0,3–2,1% ning püsivhindades 0,4–1,6%. SKP aastakasv püsivhindades võrreldes varem avaldatuga oli 1996.–2000. aastal 0,4 protsendipunkti väiksem kuni 1,7 protsendipunkti suurem. Võrdluseks: 2006. aastal avaldatud uuendatud metoodika alusel arvestatud aastane SKP suurenes perioodil 2000–2004 jooksevhindades 2,7–4,4% ning püsivhindades 2,7–5,3% võrreldes varem avaldatud andmetega. SKP aastakasv suurenes püsivhindades 0,3–1,2 protsendipunkti võrreldes varem avaldatud andmetega.

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted

Võrreldes varem avaldatud andmetega on kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete aastane jooksevhindades lisandväärtus revideeritud 1995.–1999. aasta aegreas 0,1–4,9% suurem. Püsivhindades muutus ettevõtete lisandväärtus -0,4% kuni +0,4% võrreldes varem avaldatud andmetega. Võrreldes varem avaldatud andmetega suurenes kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete aastane jooksevhindades lisandväärtus 2006. aastal avaldatud revideeritud 2000.–2004. aasta aegreas 1,9–3,9%. Püsivhindades suurenes ettevõtete lisandväärtus 1,9–5,7% võrreldes varem avaldatud andmetega.

Ettevõtete sektori arvestusmetoodika muudatused on järgmised:

1. Põllumajandustoodangu, vahetarbimise ja lisandväärtuse arvestus viidi metoodilisse vastavusse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrusega nr 138/2004 5. detsembrist 2003. Põllumajandussektori toodangu ja vahe­tarbimise all ei kajastata enam kadu hoidmisest, enda toodetud seemet, istikuid, karjatamis- ja loomse päritoluga sööta ega loomade riigisisest müüki üleskasvatamiseks.

2. Toodangule lisati oma tarbeks toodetud tarkvara (hinnatakse infotehnoloogia-töötajate tööjõukulude baasil); mitterahaline tulu (arvestus põhineb Maksu- ja Tolliameti (MTA) erisoodustuse andmetel). Maksed alltöövõtjatele, mis varem kajastusid toodangus, kajastuvad nüüd ESA 95 nõuete kohaselt toodangus ja vahetarbimises;

3. Põllumajanduse ja transpordi tegevusalade arvestustes täpsustati toodete dotatsioone, lõpetamata ja valmistoodangu varude kapitalikasumi, tootmismaksude, lähetuskulude ning riigilõivu arvestust.

4. Enne 2000. aastat kasutati ettevõtete sektori arvestustes ettevõtete finantsnäitajate aruandeid. Alates 2000. aastast võeti aluseks ettevõtete majandusaasta aruanded (EKOMAR). EKOMAR-iga hakati aruandluses kajastama ostetud ja edasi­müüdud teenuseid, need võeti aegrea revideerimisel toodangust ja vahetarbimisest maha. Varem avaldatud andmetes kajastus alltöövõtt ehituses turutoodangu all, aegrea korrigeerimisel võeti see samuti toodangust ja vahetarbimisest maha.

5. Oma tarbeks valmistatud põhivara ning valmis- ja lõpetamata toodangu varud arvestati ümber alushindadesse.

Muutus ettevõtete sektori kaetus.

1. Osa varem EMTAK-i alusel finantsettevõtete sektori aruandlusega kaetud asutustest viidi üle ettevõtete sektorisse. Samuti liigitati osa varem valitsemissektori alla kuulunud tervishoiuasutustest ettevõtete sektorisse.

2. Ettevõtjate ja tööandjate mittetulundusorganisatsioonid klassifitseeriti kodumajapidamisi teenindavate kasumit mittetaotlevate institutsioonide sektorist ettevõtete sektorisse.

3. Arvestusse lisati mitteresidendist äriühingute filiaalid.

4. Täpsustati ettevõtete tegevusalasid.

5. Arvutused tehti heterogeensete tegevusalade kaupa.

Põhjalikult muutus ettevõtete varimajanduse arvestus.

1. Töötati välja metoodika, mille järgi võrreldi EKOMAR-i ning põllu-, metsamajanduse ja kalanduse (PMK) aastaaruannete järgseid palgatöötajate arvusid tööjõu-uuringu andmetega. Töötajate arvu vahe järgi hinnati vastava toodangu, vahetarbimise, lisandväärtuse ning nende komponentide väärtust (nn tööjõumeetod).

2. Toodangule lisati ümbrikupalk (põhineb EKOMAR-i ja PMK aruannetes näidatud keskmise palga võrdlemisel tegevusalade kaupa), jootraha (arvestatud taksoteeninduses, hotellides, restoranides ja baarides) ja käibemaksupettus.

3. Muudeti illegaalsete tegevuste arvestust.

·        Narkootikumide arvestuses võeti kasutusele täpsemad andmeallikad (Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Keskus, Tervise Arengu Instituut, Politseiamet), mille tulemusel vähenesid narkootikumide tarbimise näitajad. Narkootikumide arvestus põhineb konfiskeeritud narkootilise aine doosidel, narkootikumide keskmistel hindadel ning keskmistel konfiskeerimis­määradel (narkootikumide liigiti).

·        Prostitutsiooni arvestuses võeti samuti kasutusele uued ja täpsemad andmeallikad (Põhja Politseiprefektuuri prostitutsiooni vastu võitlemise töögrupp, Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi uuringud). Nüüd lähtutakse keskmisest tööde arvust ühes bordellis ja ühes korteris ööpäevas (s.t arvestused on tehtud pakkumise seisukohalt). Andmeallikate ja metoodika muudatuste koosmõju tulemusel vähenes prostitutsiooni käive rahva­majanduse arvepidamises (prostitutsiooni tegevusala kuulub mitte­finantsettevõtete sektorisse).

·        Ettevõtete toodangule lisati mootorikütuse, tubaka ja alkoholi salakaubanduse maht uue salakaubanduse hindamise metoodika järgi (MTA konfiskeeritud salakauba andmete põhjal).

Finantssektor

Kõige rohkem muutus SKP komponentidest 1995.–1999. aasta ümberarvestustes finantssektori lisandväärtus. Võrreldes varem avaldatuga vähenes finantssektori aastane jooksevhindades lisandväärtus nimetatud revideeritud aegreas -4,4% kuni -28,2%. Püsivhindades suurenes 1999. aastal küll finantssektori lisandväärtus 5,5%, kuid aastail 1995–1998 vähenes see 10,3% kuni 32,4% võrreldes varem avaldatud andmetega. Võrreldes varem avaldatuga muutus finantssektori aastane jooksevhindades lisandväärtus 2006. aastal avaldatud revideeritud 2000.–2004. aasta aegreas -1,0% kuni +11,3%. Püsivhindades suurenes finantssektori lisandväärtus 2,3–9,5% võrreldes varem avaldatud andmetega.

Finantssektori lisandväärtuse metoodika korrigeerimine on otseselt seotud kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM, financial intermediation services indirectly measured) arvestamise metoodika muutumisega (vt ka punkt “Kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM-i) arvestus”).

1. Keskpanka (s.t Eesti Panka) ei arvestata enam FISIMi tootjana.

2. Muudeti kommertspankade toodangu ja vahetarbimise arvestust, muuhulgas lisati vahetarbimisse keskpanga toodang.

3. Muudeti liisingu- ja finantsvahendusettevõtete toodangu ja vahetarbimise arvestust. Põhiliselt muutus FISIM-i alla mittekuuluva toodangu arvestus ja vähendati intressitulusid. Vahetarbimine suurenes tarbitud FISIM-i võrra.

4. Finantsvahendusettevõtete toodangu arvestuse muutmise tõttu toodang vähenes.

5. Uuendatud metoodika järgi arvestatakse vahetarbimisse FISIM-i nüüd tundu­valt rohkem kui varem, seetõttu on finantssektori vahetarbimine kasvanud.

6. Impordi arvestuse muutmise ning kasutusliisingu kapitaliliisinguks ümberklassifitseerimise tulemusel kasvas FISIM-i toodang. Finantssektori toodangule lisati oma tarbeks toodetud tarkvara ning mitterahaline tulu (neid kajastatakse SKP tarbimises põhivara juures kapitali kogumahutuse all ja eratarbimises).

Peale eespoolnimetatud metoodika uuenduste tulenesid 1995.–1999. aasta ümberarvestuste muutused paremate andmeallikate kasutamisest ning metoodilistest muudatustest. Suurimad muutused toimusid 1995.–1999. aastal finantssektoris muude finantsvahendajate ja finantsvahenduse abitegevuse ettevõtetes.

Paremaks andmeallikaks on Äriregistri aastaandmed (andmed ettevõtete koostatud majandusaasta aruannetest). Kogu aegreas on kasutusele võetud paremad andmeallikad Maksu- ja Tolliametist ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusest. Algandmete alusel on leitud uued toodangu ja vahetarbimise näitajad, kusjuures kõige suuremad muutused olid muu finantsvahenduse ja finantsvahenduse abitegevusaladel.

·        Finantssektori toodangut muudeti erisoodustuste ja omatarbeks toodetud tarkvara arvelt;

·        Vahetarbimist suurendati FISIM-i ja erisoodustuste (miinusmärgiga) arvelt;

·        Erisoodustuste summade võrra suurendati finantssektori töötajate palkasid;

·        Muudeti finantssektori põhivara kulumit.

Kõige suurem mõju finantssektori lisandväärtusele on FISIM-l. FISIM-i suurusele mõjuvad peamiselt laenu-, liisingu- ja hoiustemahud ning nende intressimäärad.

Finantssektori lisandväärtuse erineva muutuse tõttu aastate ja kvartalite järgi, muutus märkimisväärselt ka selle sektori kasv püsivhindades.

Finantssektori lisandväärtuse kvartaalne kasv 2000. aasta püsivhindades, 1996–2000, protsenti

Valitsemissektor

Võrreldes varem avaldatuga muutus valitsemissektori toodangu aastane jooksevhindades lisandväärtus revideeritud 1995.–1999. aasta aegreas -0,7 kuni +0,9%. Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused muutusid -7,1% kuni +0,5%. Püsivhindades kasvas valitsemissektori toodangu lisandväärtus 3,2–7,5%, kuid lõpptarbimiskulutused suurenesid 4,9–9,7% võrreldes varem avaldatud andmetega. Võrreldes varem avaldatuga suurenes valitsemissektori toodangu aastane jooksevhindades lisandväärtus 2006. aastal avaldatud revideeritud 2000.–2004. aasta aegreas 0,2–2,0%. Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused muutusid -0,1% kuni +1,6%. Püsivhindades kasvas valitsemissektori toodangu lisandväärtus 2,0–4,3%, kuid lõpptarbimiskulutused muutusid +2,3% kuni
-11,0% võrreldes varem avaldatud andmetega.

Peamine muudatus valitsemissektori arvestuses on seotud lisaandmeallikate põhjal tehtud välisabivahendite ümberarvestusega. Varem kasutati välisabivahendite arvestamiseks rahandusministeeriumi aruandeid, mis kajastasid vaid EL-i eelstruktuurifondidest tehtud väljamakseid ja ei sisaldanud OECD vahendeid. Nimetatud aruanded koostatakse kassapõhiselt, seetõttu ei olnud neis kaasatud kaupade ja teenustena saadud välisabi. Lisaandmeallikate (Rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonna aruanded Eestile eraldatud välisabi kohta, Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse andmed kaupadena saadud välisabi kohta, OECD andmebaasi teenustena saadud välisabi andmed) kasutamine suurendas valitsemissektori lisandväärtust ja lõpptarbimiskulutusi.

Valitsemissektori põhivara kulum arvestati uuendatud metoodika järgi. Toodangule lisati oma tarbeks toodetud tarkvara väärtus. Täpsustati tootmismaksude arvestust lisaandmeallikatest lähtudes.

Osa varem valitsemissektori alla arvestatud tervishoiuasutustest tõsteti ümber ettevõtete sektorisse.

Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused leitakse toodangu alusel, millest arvestatakse maha kõik elemendid, mis ei kuulu tarbimisse (nt omatarbeline kapitali kogumahutus, valitsemissektori kaupade ja teenuste müük teistele sektoritele), ning mitterahalised sotsiaalsiirded (turutootjate loodud kaupade ja teenuste ostmine valitsemissektori poolt ja nende töötlemata pakkumine sotsiaalsiiretena kodumajapidamistele).

Enne aegrea revideerimist kasutati valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste püsivhindadesse viimiseks tarbijahinnaindekseid. Et lõpptarbimiskulutuste arvestus sõltub otseselt kogutoodangust, korrigeeriti muu turuvälise toodangu püsivhinna arvestuse metoodikat: tarbijahinna asemel võeti kasutusele sama deflaator, mida kasutatakse toodangu arvestamisel. Valitsemissektori vahetarbimise ja lisandväär­tuse komponentide jooksvate väärtuste summa deflateerimsel püsiv­hindadesse kasutatakse praegu füüsilise mahuindeksi erijuhtu, s.o töötajate arvu muutust.

Kodumajapidamisi teenindavad kasumit mittetaotlevad institutsioonid (KTKTI)

Võrreldes varem avaldatuga suurenes KTKTI-de toodangu aastane jooksevhindades lisandväärtus revideeritud 1995.–1999. aasta aegreas 6,1–6,6%. KTKTI-de lõpptarbimiskulutused muutusid aga +0,4% kuni -1,9%. Püsivhindades kasvas KTKTI-de toodangu lisandväärtus 5,4–6,1%, kuid lõpptarbimiskulutused vähenesid 1,9% kuni 2,2% võrreldes varem avaldatud andmetega. Võrreldes varem avaldatuga suurenes KTKTI-de toodangu aastane jooksevhindades lisandväärtus revideeritud 2000.–2004. aasta aegreas 2,0–6,7%. KTKTI-de lõpptarbimiskulutused vähenesid aga 2,3–15,0%. Püsivhindades kasvas KTKTI-de toodangu lisandväärtus 1,8–6,6%, kuid lõpptarbimiskulutused vähenesid 2,3–14,8% võrreldes varem avaldatud andmetega.

Lisaandmeallika (MTA andmete) kasutamise tulemusel suurenesid palga ja sotsiaalmaksu näitajad. Lisandväärtuse arvestusse lisandusid mõned tootmismaksud (vee erikasutus- ja saastetasu). Uuendati kulumi arvestuse metoodikat ning korrigeeriti mitterahalise tulu arvestust.

KTKTI-de vahetarbimine vähenes.

1. Teatud osa lähetuskuludest, mis varem olid vahetarbimise all, arvestatakse nüüd lisandväärtuse hulka.

2. Varem oli vahetarbimine eelkõige korteri- ja garaažiühistute puhul ülehinnatud. Andmeallikad on pidevalt täiustunud ning see võimaldab täpsemat arvepidamist.

3. Varem arvestati edasimüügi eesmärgil ostetud kaubad vahetarbimisse. Andmeallikate paranemise (täiendatud aruandevormide) tõttu ei arvestata neid enam vahetarbimise osana.

Vahetarbimise vähenemisega koos vähenesid ka KTKTI-de lõpptarbimis­kulutused.

Uuendatud metoodika järgi arvestatakse FISIM-i detailsemate gruppide kaupa, millest osa ei kuulu enam KTKTI-de sektorisse. Et osa FISIM-i paiknes ümber, vähenesid mõnevõrra KTKTI-de vahetarbimine, toodang ja lõpptarbimine.

Kodumajapidamised

Võrreldes varem avaldatuga muutus kodumajapidamiste toodangu aastane jooksev­hindades lisandväärtus revideeritud 1995.–1999. aasta aegreas -3,3% kuni +4,6%. Püsivhindades muutus kodumajapidamiste toodangu lisandväärtus -4,9% kuni +5,5% võrreldes varem avaldatud andmetega. Võrreldes varem avaldatuga suurenes kodumajapidamiste toodangu aastane jooksev­hindades lisandväärtus 2006. aastal avaldatud revideeritud 2000.–2004. aasta aegreas 8,2–11,7%. Püsivhindades kasvas kodumajapidamiste toodangu lisandväärtus 6,9–14,0% võrreldes varem avaldatud andmetega.

Kodumajapidamiste sektori toodangu ja lisandväärtuse arvestus muutus seoses lisaandmeallikate kasutuselevõtuga (MTA-st füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE-de) andmed ettevõtlustulude ja -kulude kohta), samuti arvestusmetoodika muutuse tulemusel.

1. Uuendati varimajanduse arvestust (tööjõu-uuringu järgset mittepalgatöötajate arvu võrreldakse FIE-de arvuga, arvestatakse ka illegaalset kaubandust).

2. Uuendati põllumajandustoodangu arvestust (Euroopa põllumajanduskonto (EAA) järgi).

3. Täpsustati kinnisvara kaudse ja tegeliku rendi arvestust.

4. Täpsustati lisandväärtuse komponentide (kulum, tootmismaksud ja -subsiidiumid) väärtust.

5. Mõne kodumajapidamise tegevusala puhul hinnatakse tootmistegevust MTA aastaandmete baasil — varem hinnati seda kvartalisummade kaudu.

Aastased kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused jooksevhindades muutusid revideeritud 1995.–1999. aasta aegreas -2,0% kuni +0,8% varem avaldatuga võrreldes. Püsivhindades muutusid kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused -3,0% kuni +1,0% võrreldes varem avaldatud andmetega. Võrdluseks: 2006. aastal avaldatud revideeritud 2000.–2004. aasta aegreas muutusid kodumajapidamiste lõpptarbimised -0,5% kuni +2,3% varem avaldatuga võrreldes. Püsivhindades muutusid kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused -0,5% kuni +3,0% võrreldes varem avaldatud andmetega.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste arvestamisel tehti rida detailseid muudatusi.

1. Metoodilised muudatused:

·        muutus varimajanduse näitajate arvestamise metoodika (narkootikumide tarbimine, prostitutsiooniteenuste tarbimine, kulutused illegaalsetele alkoholi- ja tubakatoodetele, samuti illegaalsele kütusele, jootraha);

·        muutus põllumajandustoodangu näitajate arvestus (eelkõige omatoodetud toiduainete tarbimise näitajad);

·        korrigeeriti institutsioonides (nt ühiselamutes) elavate inimeste arvu ja nende kulutusi.

2. Andmeallikate muutus: kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste arvestusse kaasati seni kasutamata infot Statistikaameti ettevõtete aastastatistika küsimustikust, samuti andmeid kohalikest eelarvetest ja riigieelarvest, mille abil on võimalik täpsemalt arvestada eratarbimiskulutusi.

3. Mitmes kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste grupis toimusid muudatused tänu pakkumise-kasutamise tabelite teabele, mis võimaldas võrrelda erinevaid kulutusi.

Kapitali kogumahutus põhivarasse

Võrreldes varem avaldatuga suurenesid aastased jooksevhindades näitajad revideeritud 1995.–1999. aasta aegreas 1,9–4,1%, püsivhindades näitajad muutusid aga -10,9% kuni +2,1%. Võrreldes varem avaldatuga suurenesid aastased jooksevhindades näitajad revideeritud 2000.–2004. aasta aegreas 2,5–14,4%, püsivhindades näitajad 1,4–12,4%.

Kapitali kogumahutuse puhul põhivarasse korrigeeriti aegrida järgmiselt.

1. Metoodilised muudatused:

·        valitsemis-, finants- ja ettevõtete sektori kapitali kogumahutuse arvestusse kaasati oma tarbeks toodetud tarkvara (hinnatakse infotehnoloogia­töötajate tööjõukulude baasil);

·        ettevõtete sektoris kaasati arvestusse kulutused maaparandusele;

·        valitsemissektori põhivaraga seotud mitterahalised tehingud lisati kapitali kogumahutuse arvestusse;

·        et osa varem valitsemissektorisse arvatud tervishoiuasutustest liigitati ettevõtete sektorisse, tuli ka nende asutuste kapitali kogumahutus põhivarasse topeltarvestuse vältimiseks valitsemissektori arvestusest elimineerida;

·        valitsemissektori põhivara kulum suurenes peamiselt põhivara olemi ümberklassifitseerimise tulemusel põhivara liikide vahel;

·        varem oli osa inventarist valitsemissektori kapitali kogumahutuse puhul põhivarasse sellest välja arvatud (teatud osa sellest peeti väike­vahenditeks, mis ei liigitunud põhivaraks) — nüüd on see täielikult sisse arvestatud;

·        kasumitaotluseta institutsioonide kapitali kogumahutuse arvestuses toimus iga-aastasest põhivara olemi vähendamisest tingituna kulumi vähenemine põhivara likvideerimise võrra, kuid selle mõju on üsna tagasihoidlik.

2. Uute andmeallikate kasutuselevõtmisest tulenevad muudatused:

·        kaitseotstarbelise vara elimineerimiseks valitsemissektori kapitali kogumahutuse arvestusest kasutati riigivara registri andmeid;

·        alates 2004. aasta andmetest võeti valitsemissektori kapitali kogumahutuse arvestuses kasutusele saldoandmike andmebaas, mis sisaldab detailseid tekkepõhiseid andmeid institutsioonide kaupa;

·        ettevõtete sektori kapitali kogumahutuse arvestuses võeti alates 2000.a aegrea revideerimise käigus lisaks EKOMAR-i H-moodulile kasutusele ka G-mooduli andmed.

·        kapitali kogumahutuse näitajad enne 1999. aastat põhinevad ettevõtete finantsaruannete andmetel.

Varude muutus

Pakkumise-kasutamise tabelite puhul arvestati varude muutust täiendatud metoodika järgi, mis põhjustas erinevusi eelnevalt integreerimata süsteemis tehtud arvestustega võrreldes.

1. Lõpetamata ja valmistoodangu varud hinnati ümber tootmishindadest alushindadesse tegevusülejäägi hinnanguliste koefitsientide abil. Selle tulemusel kasvas valmistoodangu varude muutus.

2. Ehituse lõpetamata toodangu varusid ei arvestata enam varudena, vaid toodangu osana (tootmise puhul) ja investeeringutena (tarbimise puhul).

3. Varudena arvestatakse nüüd ka edasitöötlemiseks mõeldud materjale tagamaks vastavust väliskaubanduse andmetega.

Kaupade/teenuste eksport ja import

Võrreldes varem avaldatuga ei muutunud aastased kaupade ja teenuste ekspordi jooksevhindades väärtused revideeritud 1995.–1999. aasta aegreas, impordi väärtused suurenesid kuni 0,5%. Püsivhindades muutusid ekspordi väärtused -1,5% kuni +2,9%, impordi väärtused suurenesid kuni 0,6% võrreldes varem avaldatud andmetega. Võrreldes varem avaldatuga muutusid aastased kaupade ja teenuste ekspordi jooksevhindades väärtused 2006. aastal avaldatud revideeritud 2000.–2004. aasta aegreas -0,7% kuni +0,2%, impordi väärtused -1,7% kuni +1,1%. Püsivhindades muutusid ekspordi väärtused -0,7% kuni +4,9%, impordi väärtused -0,6% kuni +3,4% võrreldes varem avaldatud andmetega.

Ehkki kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi arvestus jooksevhindades jäi samaks, muutus kaupade ekspordi ja impordi ning teenuste ekspordi deflateerimise metoodika. Varem deflateeriti kaupade eksport ja import maksebilansi jaotuse järgi peamiselt üldistele ekspordi- ja impordihinnaindeksitele vastavalt, arvestades ka ekspordi ja impordi UVI (Unit Value Index) muutusi. Uue metoodika järgi on kaupade müük ja töötlus jaotatud EMTAK-i kahekohalise koodi alusel ning kaupu on deflateeritud vastava ekspordi- või impordihinnaindeksiga. Teenuste eksport maksebilansi jaotuse järgi deflateeritakse vastava tarbijahinnaindeksiga. Veoteenuste püsivhindade arvutamiseks kasutatakse transpordi mahuindekseid. Teenuste impordi püsivhinna metoodika jäi samaks, st teenuste importi deflateeritakse peamiste välispartnerite kaalutud tarbija­hinnaindeksiga.

Neto-tootemaksud

Võrreldes varem avaldatuga suurenesid jooksevhindades neto-tootemaksud revideeritud 1995.–1999. aasta aegreas 1,4–4,0%, püsivhindades 0,5–6,3%. Võrdluseks, võrreldes varem avaldatuga muutusid jooksevhindades neto-tootemaksud revideeritud 2000.–2004. aasta aegreas -0,1% kuni +1,6%, püsivhindades -0,1% kuni +1,9%.

Muudatused on järgmised.

1. Kui varem liigitati kohalik reklaamimaks tootemaksuks, siis uue metoodika järgi klassifitseeritakse see tootmismaksuks, sest alati ei ole võimalik eristada toodet, mille puhul reklaamimaksu rakendatakse. Samuti puudub siin maksustamisel ühtne alus, seetõttu on reklaamimaksu püsivhinnas väga raske arvestada.

2. Aegrea korrigeerimise tõttu toimus aktsiisimaksude arvestamisel impordilt arvestatavate aktsiiside ümberklassifitseerimine.

3. Eesti ühinemisel EL-iga klassifitseeriti 2004. aastal tootesubsiidiumina käsitletud, EL-i põllumajandusfondi tagatissektsiooni (EAGGF Guarantee Fund) rahastatud ühtne pindalatoetus uuendatud metoodika järgi tootmissubsiidiumiks, sest tegelikkuses ei ole võimalik eristada kindlat toodet, mille puhul toetust rakendatakse.

4. Põllumajandustoodetele makstavate subsiidiumide püsivhinna kvartaliarvestused ühtlustati põllumajandusstatistikas tehtavate Euroopa põllumajanduskonto (EAA) arvestustega.

5. Varem avaldatud numbrites ei olnud 1995.–1999. aastal aktsiisimaksude laekumises rakendatud ajalist kohandamist. Revisjoni käigus rakendati nimetatud aastatel aktsiisimaksude ajalist kohandamist.

Kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM-i) arvestus

Koos SKP aegrea korrigeerimisega täiendati ka FISIM-i arvestust. Peamised muudatused on järgmised.

1. Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted ja kindlustusettevõtted lisati FISIM-i impordi arvestusse. Nüüd eeldatakse, et ainult kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted, kindlustusettevõtted, muud finantsvahendusettevõtted, finantsvahenduse abiettevõtted ning valitsemis­sektor laenavad ja hoiustavad raha mitteresidentsetes finants­institutsioonides.

2. Kasutusrent, mida pakuvad muud finantsvahendusettevõtted, on ESA 95 järgi kapitalirent (finantsliising). Seega kaasati nende ettevõtete pakutav kasutusrent FISIM-i arvestusse.

3. Kõik investeerimisfondide hoiused asuvad residentsetes finants­institutsioonides.

4. FISIM-i eksporti arvestatakse nüüd Euroopa Nõukogu määruse nr 448/98 alusel. Varasemast arvestusviisist loobuti, et vältida olukorda, kus positiivne FISIM jooksevhindades muutub negatiivseks FISIM-iks püsivhindades ja vastupidi.

5. Loobuti n-ö puhta FISIM-i kontseptsioonist, nüüd saavad FISIM-i tootjad olla ühtlasi ka selle tarbijad.

KONTAKTISIK

Annika Laarmaa
Rahvamajanduse arvepidamise talitus
Tel 625 9353
annika.laarmaa@stat.ee

Uuendatud: 11.03.2013