MÕISTED

Eesti päritolu kaupade eksport Eestis toodetud või töödeldud kaupade väljavedu teistesse riikidesse.

EksportEestis toodetud kaupade väljavedu, välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport), kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis, kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.

Extrastat (Extra-EC Trade Statistics) – süsteem andmete kogumiseks Euroopa Liidu väliste riikidega peetava kaubavahetuse kohta. Andmeid kogub Maksu- ja Tolliamet tollideklaratsioonidega ning kogutud andmed edastatakse Statistikaametile riikliku väliskaubandusstatistika koostamiseks.

Import – kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks, taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.

Intrastat (Intra-EC Trade Statistics) – Euroopa Liidu liikmesriikide omavahelise kaubavahetuse kohta käivate andmete kogumise süsteem. Andmeid kogub Statistikaamet otse ettevõtetelt statistilise aruandega Intrastat. Intrastati aruandeid kauba lähetamise ja saabumise kohta peavad esitama need Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtted, kelle käive ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise läve.

Põhikaubandussüsteem (special trade system) – väliskaubanduse arvestuse süsteem, mille puhul võetakse arvesse vabaringluse piiri ületavad kaubad.

METOODIKA

Statistika andmebaasis on avaldatud Intrastati ja Extrastati süsteemi kaudu kogutud andmed. Et andmete kogumise süsteemid erinevad üksteisest, tuleb väliskaubandusstatistika andmete kasutamisel arvestada järgmisi asjaolusid.

- Extrastati andmed põhinevad tollideklaratsioonidel ja hõlmavad peaaegu kogu kaubavahetust Euroopa Liidu (EL) väliste riikidega (nn kolmandad riigid). Vastamata jätmist ega muid andmekadusid tollideklaratsioonide puhul ei ole.

- Intrastati andmed põhinevad statistilistel aruannetel, mille esitamisest on vabastatud väiksema kaubavahetuskäibega ettevõtted. Samuti tuleb ette vastamata jätmist või hilinenud vastamisest tingitud andmekadu. Intrastati vaatlusest väljajääv osa ja vastamata jätmisest tingitud andmekaod asendatakse hinnangutega, mida korrigeeritakse lisainfo laekumisel. Hinnangud on lisatud andmebaasis olevatele andmetele kahekohaliste kaubakoodide ja riikide tasemel.

Väliskaubandusstatistika tegemise süsteem muutus 2004. aastal, kui Eesti liitus EL-iga. Varem põhines kogu väliskaubandusstatistika tollideklaratsioonidel. Intrastati süsteemi kasutuselevõtu tõttu ei ole liitumiseelne ja -järgne väliskaubandusstatistika ei andmete kvaliteedi ega ka metoodiliste erinevuste tõttu üheselt võrreldav. Praegune väliskaubandusstatistika on lähedasem varasemale põhikaubandussüsteemi järgi koostatud statistikale, kuid tuleb arvestada, et suur osa varem tolli järelevalve all tolliladudes liikunud ja põhikaubandussüsteemi reeglite järgi statistikas arvestamata jäetud kaubast on nüüd vabas ringluses ja võetud statistikas arvesse, kuna EL-i siseses kaubanduses asendusid tollilaod vaheladudega.

Päritoluriik on riik, kus kaup on toodetud. Kaubaartikkel, mille tootmisega on seotud kaks või enam riiki, pärineb sellest riigist, kus seda selleks seadmestatud ettevõttes viimati oluliselt ja majanduslikult põhjendatult töödeldi, nii et valmis uus toode või läbiti tähtis valmistamisetapp.

Andmed on esitatud jooksevhindades. Ekspordi andmed on esitatud müügihindades (FOB-väärtus – kauba maksumus, mis sisaldab kauba hinda ja neid kulusid, mis on seotud kauba veo ja kindlustusega eksportiva maa riigipiirini) ja impordi andmed ostuhindades (CIF-väärtus – kauba maksumus, mis sisaldab kauba hinda ja neid kulusid, mis on seotud kauba veo ja kindlustusega importiva maa riigipiirini).

KLASSIFIKAATORID

Kaupade klassifitseerimise alus on kombineeritud nomenklatuur (KN), mis on kasutusel alates 2004. aasta maist. Kõige suuremad on KN-is jaotised, mida on 21 ja mida tähistatakse Rooma numbritega. Jaotise number kaubakoodis ei kajastu. Jaotised koosnevad gruppidest, mida on kokku 99. Iga kaubagrupp jaguneb nelja-, kuue- ja kaheksakohalisteks koodideks.

Lingid, mis viivad vastavate aastate kombineeritud nomenklatuuri täisversioonide juurde, leiab väliskaubanduse veebilehe rubriigist Intrastat > Klassifikaatorid > Kombineeritud nomenklatuur (http://www.stat.ee/15784).

Riikide klassifitseerimise alus on Euroopa Ühenduse väliskaubandusstatistika ja liikmesriikidevahelise kaubanduse statistika riikide ja territooriumide nomenklatuur (GEONOM), mille leiab Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee rubriigist „Metaandmed“.

PARTNERRIIGID

Ekspordi puhul on partnerriik sihtriik.

Impordi puhul on partnerriik saatjariik ehk riik, kust kaup on vahetult saabunud.

VEEL TEEMA KOHTA

Väliskaubandusstatistika pressiteated avaldatakse igal kuul 40 päeva pärast aruandeperioodi lõppu samal ajal andmebaasi tabelite uuendamisega.

Eesti statistika aastaraamat. Statistical yearbook of Estonia

Eesti. Arve ja fakte. Taskuteatmik

Eesti Statistika Kvartalikiri. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia

MUU INFO

Jooksva aasta väliskaubandusstatistika andmeid täpsustatakse iga kuu, kahe viimase aasta andmeid kaks korda aastas (avaldatakse märtsis ja oktoobris).

Väliskaubandusstatistikat saab tellida siit:

Väliskaubandusstatistika-tellimine

KONTAKTISIK

Evelin Puura

Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond

Tel 625 9259

evelin.puura@stat.ee

Uuendatud: 18.03.2016