MÕISTED

 

Üldkaubandussüsteem (general trade system) — väliskaubanduse arvestuse süsteem, mille puhul peale kaupade, mis ületavad vabaringluse piiri, võetakse arvesse ka kaupade sissevedu välisriikidest tolliladudesse ja taasväljavedu tolliladudest.

Üldimport — normaalimport (kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks), ajutine sissevedu töötlemiseks taasväljaveo kohustusega, taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit ja sissevedu tolliladudesse välisriikidest.

Üldeksport — normaaleksport (Eestis toodetud kaupade ja Eesti juriidilistele isikutele kuuluvate kaupade väljavedu), ajutiselt töötlemiseks sissetoodud kaupade taasväljavedu, taasväljavedu tolliladudest välisriikidesse ja tarned välisriikide vee- ja õhusõidukite varudeks.

Põhikaubandussüsteem (special trade system) — väliskaubanduse arvestuse süsteem, mille puhul võetakse arvesse vabaringluse piiri ületavad kaubad.

Põhiimport normaalimport (kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks), ajutine sissevedu töötlemiseks taasväljaveo kohustusega ja taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit (põhiimport ei hõlma kaupade sissevedu välisriikidest tolliladudesse).

Põhieksport normaaleksport (Eestis toodetud kaupade ja Eesti juriidilistele isikutele kuuluvate kaupade väljavedu), ajutiselt töötlemiseks sissetoodud kaupade taasväljavedu ja tarned välisriikide vee- ja õhusõidukite varudeks (põhieksport ei hõlma kaupade taasväljavedu tolliladudest välisriikidesse).

CIF-väärtus — kauba maksumus, mis sisaldab tootmishinda ja neid kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustusega importiva maa riigipiirini.

FOB-väärtus — kauba maksumus, mis sisaldab tootmishinda ja neid kulutusi, mis on seotud kauba veoga eksportiva maa riigipiirini.

 

 

 

 

METOODIKA

 

Väliskaubandusstatistika tootmine tugineb tollideklaratsioonide (SAD) andmetele ja nende kaupade puhul, mida tollis ei deklareerita, statistilistele uuringutele.

Väliskaubandusstatistika tootmisel on aluseks statistikaseadus, tolliseadus ning ÜRO ja Euroopa Liidu statis­tikaameti (Eurostat) metoodilised soovitused.

Kaubadeklaratsioonile piiri­punktis märgitud piiriületuse kuupäev tõendab ekspordi või impordi toimumist ja on aluseks andmete võtmiseks selle kuu andmebaasi.

Kauba statistiliseks väärtuseks impordi puhul piiril on ostuhind (CIF‑väärtus), ekspordi puhul müügihind (FOB‑väärtus).

Kaupade klassifitseerimisel on aluseks kaubakoodid Eesti kaupade nomenklatuuri (EKN, kasutusele võetud 1. aprillist 1993) järgi, mida uuendatakse igal aastal 1. jaanuaril. 1999. aastast on EKN-i kaubapositsioon kümnekohaline, varem oli see üheksakohaline.

EKN on riiklik klassifikaator ja põhineb rahvusvahelises kaubanduses kasutataval kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmo­neeritud süsteemil (HS), mis annab kaubakoodi kuus esimest kohta. Kaheksa­kohaline kood (kuus kohta pluss kaks järgmist kohta) vastab Euroopa Majandusühenduse kombineeritud tollitariifide ja statistika nomenk­latuurile. Üheksas ja kümnes koht on kahekohalise EKN-i lisakood, mis tuleneb kaubanduspoliitika või maksustamise nõuetest.

Kaupade nomenklatuur koosneb jaotistest (21 nimetust), gruppidest (97 nimetust), alam­gruppidest ja kaubapositsioonidest.

Mõõtühikud vastavad EKN-is nõutud mõõt­ühikutele.

Ekspordi puhul on partnerriigiks sihtriik, im­pordi puhul aga riik, kus kaup on toodetud (päritolu­riik).

Riikide ja piirkondade määramisel on kasutatud standardit Standard of Country Area Codes (ISO 3166). Loetelusse on võetud kõik iseseisvad riigid ja nende eraldi asetsevad osad, asumaad jms.

Tolliametilt saa­dud andmebaasi korrigeeritakse Statistika­ametis järgmiselt:

lisatakse

¾   elektrienergia eksport (iga kuu),

¾   gaasiimport torujuhtmeid pidi (iga kuu),

¾   kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates (iga kuu);

võetakse välja

¾   käibelolevate rahatähtede sisse- ja väljavedu (kaubakood 490700300),

¾   tubakaaktsiisi maksumärgid (kaubakood 490700102),

¾   alkoholiaktsiisi maksumärgid (490700103),

¾   mündikuld (kaubakood 710820),

¾   kaubatarned saatkondadele,

¾   pärast piiri- ja tollikontrolli asuvatele müügipunktidele toimetatavad kaubad (tolli­protseduuri kood 96),

¾   kauba hävitamine tollijärelevalve all (tolliprotseduuri kood 93),

¾   kauba lõplik tollijärelevalve all kasutamine (tolliprotseduuri kood 94),

¾   kuni aastani 1995 alla 300 krooni väärtusega kaubasaadetised ja alates 1995. aastast alla 325-kroonise väärtusega kaubasaadetised,

¾   ekspordiks ja taasväljaveoks ettenähtud kauba paigutamine vabatsooni, kui sihtriigiks on märgitud Eesti (osa tolliprotseduuri kood 78 all deklareeritud kaupadest).

1994. aastast ei arvestata väliskaubandusstatistikas ajutist väljavedu (sissevedu) taassisseveo (taas­väljaveo) kohustusega muutusteta kujul. Kauba ajutise sissetoomise ja ajutise väljaviimise ees­märgiks või objektiks võivad olla:

¾   näitustel, messidel, konverentsidel ja muudel sellistel üritustel eksponeeritavad või demonstreeritavad kaubad;

¾   näituste, messide, konverentside, haridus-, teadus- ja kultuuri- ning teiste ürituste korraldamiseks vajalikud seadmed ja materjalid;

¾   märgistatud kaubanäidised;

¾   ametialane varustus tööülesannete täitmiseks;

¾   kaubaveoks vajalikud konteinerid, kaubaalused või muu teisaldatav taara;

¾   tootmisprotsessis kasutatavad seadmed;

¾   spordivõistluste korraldamiseks ja seal kasutamiseks ettenähtud tarbed ja vahendid;

¾   meditsiini- (sh kirurgi-) ja laborivarustus hädaabi andmiseks;

¾   eriotstarbelised mootorsõidukid, mis on ehitatud või ümber ehitatud mingil kindlal otstarbel kasutamiseks;

¾   füüsilise isiku ainult isiklikuks tarbeks kasutatavad mootorsõidukid;

¾   rendile või üürile (kasutusrendile) antud (võetud) kaubad.

1995. aastast hakkas Tolliamet välisriikide laevade remontimist deklareerima (deklareeritakse laevade täismaksumus nii Eestisse saabumisel kui ka pärast remonti Eestist lahkumisel). Et tegemist on kapitalikaupade remondiga, mis kuulub teenuste alla, siis on need andmed välis­kaubandus­statistikast välja jäetud. Aastast 2001 on välja jäetud ka lennukite remont välismaal.

1999. aastal alustasid Eesti territooriumil tegevust vabatsoonid, millest tingituna lisandus tolliprotseduur kood 78 (ekspordiks ja taas­välja­veoks ettenähtud kauba paigutamine vabatsooni) ja kood 56 (ajutine sissevedu töötlemiseks vabatsoonis).

Ekspordi ja impordi hulgas ei ole välisriikides asuvatele juriidilistele isikutele kuuluvate kaupade vedu ühest välisriigist teise Eesti territooriumi kaudu (nii kauba lähetaja kui ka saaja asuvad väljaspool Eesti piire), nn transiitvedu ja üksikisikutele kuuluvate kaupade sisse- ja väljavedu.

Ekspordi- ja impordi andmete avaldamisel TTK (Toodete ja teenuste klassifikaator) tooteklasside ja SITC (Standardne väliskaubanduse klassifikaator Rev.3) kaubajaotiste järgi on kaubad HS-ist üle viidud vastavatesse klassifikaatoritesse.

 

 

 

 

KLASSIFIKAATORID

 

STANDARDNE VÄLISKAUBANDUSE KLASSIFIKAATOR (SITC. Rev.3)

SITC kaubajaotis

 

0

Toidukaubad ja elusloomad

1

Joogid ja tubakas

2

Söögiks kõlbmatud toormaterjalid, välja arvatud kütused

3

Mineraalsed kütused, õlid, nendega seotud materjalid

4

Loomsed ja taimsed õlid, rasvad ja vahad

5

Mujal mainimata keemiatooted ja nendega seotud tooted

6

Valmistooted, klassifitseeritud peamiselt materjali järgi

7

Masinad ja transpordivahendid

8

Muud valmistooted

9

Mujal SITC-is klassifitseerimata kaubad ja tehingud

 

 

 

 

VEEL TEEMA KOHTA

 

Eesti piirkondlik statistika. Regional Statistics of Estonia. Aastakogumik

Eesti rahvamajanduse arvepidamine. National Accounts of Estonia. Aastakogumik

Eesti Statistika. Estonian Statistics. Kuukiri

Väliskaubandus. Foreign Trade. Aastakogumik

Väliskaubandus. Foreign Trade. Kvartalibülletään (kuni aastani 2003)

 

 

 

 

MUU INFO

 

Jooksva aasta väliskaubandusstatistika andmeid täpsustatakse igal kuul, eelmiste aastate andmeid kaks korda aastas (avaldatakse aprillis ja detsembris).

Väliskaubandusstatistikat saab tellida siit:

           Väliskaubandusstatistika tellimine.

 

 

 

 

KONTAKTISIK

 

Allan Aron

Väliskaubandusstatistika sektor

Tel 6259 109

allan.aron@stat.ee