MÕISTED

Ajateenija – isik, kes ajavahemikul 19.–25. detsembrini 2011 täitis kaitseväeteenistuskohustust kaitseväeteenistuse või asendusteenistuse vormis. Siia ei kuulu vabatahtlikult lepingulisse tegevteenistusse astunud üleajateenijad ega ohvitserkoosseis (nemad on palgatöötajad).

Ametiala – hõivatu puhul tema amet põhitöökohal ajavahemikul 19.–25. detsembrini 2011, töötu puhul tema amet viimasel põhitöökohal (vt „põhitöökoht“).

Asutuse (institutsiooni) liik - asutusleibkonnad jaotati järgmiselt.

-  Hoolekandeasutus (asenduskodu, hooldekodu jm):

-  laste hoolekandeasutus - asenduskodu ehk lastekodu, SOS lasteküla, väikelastekodu, asenduskodu erivajadustega lastele, noortekodu, koolkodu, perekodu;

-  segatüüpi hoolekandeasutus - asutus, kus osutatakse mitut hoolekandeteenust, nt hoolekandeasutus nii enesega mitte toime tulevatele eakatele kui ka erivajadustega isikutele, olenemata vanusest;

-  täiskasvanute üld- ja eritüüpi hoolekandeasutus (sh vanadekodu).

-  Haridusasutus - arvestatakse vaid sellist haridusasutust, mille kasvandikud on asutuse ülalpidamisel. Haridusasutus saab olla isiku püsielukoht juhul, kui selles asutuses on võimalik elada aasta ringi, nt kuuluvad siia erikoolid kasvatusraskustega lastele (Tapa ja Kaagvere erikool). Õpilaskodud siia üldjuhul ei kuulu.

-  Tervishoiuasutus - haigla, kliinikum, hooldus(ravi)keskus, taastusravikeskus jm statsionaarset ravi osutav asutus.

-  Usuasutus - nt klooster.

-  Kinnipidamisasutus - vangla, eeluurimisvangla, arestimaja ja -kamber ning Politsei- ja Piirivalveameti väljasaatmiskeskus Harkus.

-  Muu asutus - nt kaitseväe väljaõppekeskus.

Tabelites avaldatakse andmed asutusleibkondade alaliste elanike kohta (vt „elukoht“).

Eelmine elukoht – märgiti isikul, kes ei olnud oma loendusaegse püsielukoha linnas, alevis või vallas elanud pidevalt sünnist saadik. Pidevat elamist katkestavaks ei loetud

- ühtki äraolekut, mis kestis alla 12 kuu;

- kodust eemal töötamist, kui enamik vabadest päevadest viibiti oma leibkonna juures;

- eemalolekut üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms) või põhikoolijärgses kutseõppeasutuses õppimise tõttu;

- ajateenistuses viibimist, olenemata selle pikkusest, sõjast osavõttu ja sõjavangis olekut;

- diplomaatilist teenistust välisriigis ning Eesti Vabariigi sõjaväe- ja mereväepersonali elamist välisriigis.

Märgiti elukoht, kust isik saabus loendusaegse püsielukoha linna, alevisse või valda (v.a vallasisene linn ja alev). Arvesse ei läinud eelmine elukoht samas linnas või alevis, kus oli püsielukoht, samuti elukoht sama valla teises külas või alevikus. Linna, alevit ja valda käsitleti loendusaegsetes piirides, linnaks loeti ka vallasisene linn.

Kui isik saabus loendusaegsesse elukohta enne 1945. aastat Petserimaalt või Narva jõe taguselt Eesti Vabariigile kuulunud alalt, loeti tema eelmiseks elukohaks Eesti. Välisriigist saabunutel märgiti riigi nimetus loenduse ajal kehtinud riigipiiri järgi.

Eestist väljarännanud – loendusel fikseeriti alates 2000. aastast Eestist välja rännanud isikud nende Eestis elavate lähisugulaste ütluste põhjal. Et kõigil välismaale lahkunutel ei olnud (enam) Eestis lähisugulasi, ei ole kogutud andmed kõiksed. Samuti on võimalik, et osa lähisugulasi jättis andmed vajaliku info puudusel või muul põhjusel märkimata.

Kui isik oli välismaale elama asunud rohkem kui ühel korral, märgiti viimane Eestist lahkumise aasta.

Elada jäänud aastate arv – mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv, kui suremus ei muutu. 0 aasta vanuses – oodatav eluiga sünnimomendil.

Elatusallikas (peamine elatusallikas) – igasugune rahaline või muul kujul (toiduainetena, peavarjuna, küttena vms) saadud sissetulek, millest isik elatus 2011. aastal.

Kui isikul oli mitu olulist elatusallikat ja ta ei osanud otsustada, milline neist oli tema jaoks kõige tähtsam, tuli märkida vastuste loetelus eespool olev elatusallikas. Loendusel koguti andmed vähemalt 15-aastaste isikute elatusallikate kohta. Alla 15-aastaste laste elatusallikaks omistati üldjuhul vastus „teiste isikute ülalpidamisel“, v.a asutustes (nt lastekodud) elavatel lastel, kelle elatusallikaks omistati vastus „asutuse ülalpidamisel“.

- Palk, töötasu – töö eest rahas või natuuras (toiduained, küte vms) saadav tasu kas töölepingu, tööettevõtulepingu, avaliku teenistuse seaduse või tööandjaga sõlmitud suulise kokkuleppe alusel; kõik töö (ka juhutöö, n-ö mustalt töötamine) eest saadavad hüvitised, k.a honorar, lepinguline tasu, preemia, koondamistasu, samuti tükitöö korras tasustatud töö eest saadud tulu, jootraha ja komisjonitasu või tööandjaga kokkulepitud protsent käibest. Töötasu on ka mingi kindla töö, uurimistöö või projekti tarbeks saadud stipendium või muu raha.

- Ettevõtjatulu, tulu talupidamisest – tulu tootmis-, vahendus- või äritegevusest, milles isik oli ise aktiivselt tegev. See, kas ettevõte oli registreeritud või mitte, ei olnud oluline. Siia kuuluvad ka FIE-d. Samuti kuulub siia põllumajandussaaduste, metsamaterjali, karusnahkade vms tootmine müügi eesmärgil.

- Pension – vanadus-, rahva-, töövõimetus-, toitjakaotus- või mingi muu pension. Toitjakaotuspension märgiti elatusallikaks sellele isikule, kelle nimele see oli määratud. Tabelites hõlmab jaotus „muu pension“ kõiki pensioniliike peale töövõimetuspensioni.

- Teiste isikute ülalpidamisel – märgiti isikute puhul, kes olid leibkonnaliikmete või teiste isikute (mujal elavad vanemad, sugulased jt) ülalpidamisel, nt lapsed. Samuti märgiti see vastus isikute puhul, kelle ülalpidamisest hõlmas peamise osa elatisraha (alimendid).

- Toetus, stipendium, hüvitis – laste- ja peretoetused, vanemahüvitis (vanemapalk), toimetulekutoetus, töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, muud töötukassa kaudu makstud summad, õppetoetus, Eesti riigi, omavalitsuse, välisriigi või eraisiku asutatud fondi stipendium (v.a mingi kindla töö, uurimistöö või projekti tarbeks saadud stipendium või muu raha – see loeti töötasuks) või muu toetus, näiteks vabakutselistele kunstnikele ja kirjanikele (Kultuurkapitali vms fondi vahendusel). Siia kuulub ka mitterahaline toetus. Laste- ja peretoetused märgiti elatusallikaks selle lapse vanemale või hooldajale, kelle nimele toetus oli määratud.

- Asutuse ülalpidamisel – märgiti laste‑ ja hooldekodude jms asutuste hoolealuste, kaitseväeteenistuses ajateenijate, kinnipidamisasutustes kinnipeetavate, kloostrites munkade ja nunnade jts puhul. See vastus märgiti alati siis, kui tegu oli riigi või kohaliku omavalitsuse poolt täielikku ülalpidamist pakkuva asutusega. Juhul kui inimene maksis ka ise mingi osa ülalpidamiskuludest (nt vanadekodus), siis tuli vastamisel lähtuda sellest, kes maksis suurema osa.

- Muu elatusallikas – sissetulek, mida ei ole eespool loetletud. Siia kuuluvad näiteks

- omanditulu või sissetulekud kapitalilt – tulu omandi (kinnis- või vallasvara – nt maja, korteri) väljaüürimisest, väljalaenatud raha või hoiuse intressidest, aktsiadividendidest, ettevõtlusest, äritegevusest või mõnest muust tegevusest, milles loendatav ei olnud ise aktiivselt tegev;

- laenud, hoiused, säästud, vara müük – õppelaenud või muud kohe tarbimiseks mõeldud laenud. Siia kuulub elamine oma säästudest, samuti aktsiate või fondiosakute, kinnis- või vallasvara müügist, st varem kogutud vara realiseerimisest;

- oma tarbeks toodetud põllumajandussaadused – elatumine oma tarbeks põllumajandussaaduste (juurvilja, aiasaaduste, loomakasvatussaaduste) tootmisest. Siia ei kuulu põllumajandussaaduste tootmine müügi eesmärgil (s.o ettevõtjatulu, tulu talupidamisest);

- auhinnad, kindlustusrahad, kahjuhüvitised, kultuuri- ja teaduspreemiad;

- kerjamine ja elatumine jäätmetest (prügi ja pudelite korjamine vms).

Elukoht (püsielukoht, alaline elukoht) – tavaliselt see piirkond või asula, kus isik veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast. See võib erineda registreeritud elukohast. Elukohaks loeti koht, kus isik oli pidevalt elanud vähemalt 12 kuud enne loendusmomenti ehk 31. detsembrit 2011 või kuhu ta oli elama asunud enne loendusmomenti ja kavatses jääda elama vähemalt aastaks.

- Isikutel, kes elasid töö tõttu kodust eemal üle 12 kuu, kuid viibisid enamiku vabadest päevadest oma leibkonna juures, loeti elukohaks nende leibkonna elukoht.

- Üldhariduskoolide ja põhikoolijärgsete kutseõppeasutuste õpilastel, kes õppisid kodust eemal, loeti üldjuhul elukohaks nende leibkonna elukoht.

- Kõrgkoolide üliõpilastel ja keskkoolijärgsete kutseõppeasutuste õpilastel, kes õppisid endisest kodust eemal, loeti üldjuhul elukohaks õppimiskohajärgne elukoht, kui nad elasid suurema osa õppeajast seal. Kui õppijal oli oma (uus) perekond, loeti tema elukohaks koht, kus elas tema perekond.

- Leibkondadel (sh üheliikmelistel), kes elasid aasta jooksul regulaarselt mitmes kohas, loeti elukohaks see koht, kus nad veetsid suurema osa aastast.

- Asutuses (hooldekodus, kinnipidamisasutuses jm) üle aasta elanud või sinna kauemaks kui aastaks jäävate isikute elukohaks loeti asutus.

- Ajateenijate elukohaks loeti üldjuhul koht, kus nad elasid enne ajateenistust.

- Loenduse ajal välisriigis viibinud Eesti Vabariigi sõjaväe- ja mereväepersonali ning diplomaatilise personali ja nendega koos elavate perekonnaliikmete elukohaks loeti nende elukoht Eestis.

- Püsiva elukohata isikute (sh kodutute) elukohaks loeti koht (eluruum, asula), kus nad loendusmomendil viibisid.

Elukoht 2000. aasta rahvaloenduse ajal – isiku püsielukoht 2000. aasta 31. märtsil (2000. aasta rahvaloenduse loendusmomendil). Andmed koguti 2011. aasta rahvaloenduse ankeediga, lähtudes loenduse elukoha definitsioonist (vt „elukoht“).

Eluruum – aasta ringi elamiseks sobiv eramu, ridaelamu- või paarismajaboks või korter. Peale nende loeti eluruumiks muu eluase, mis oli loendusmomendil vähemalt ühe isiku püsielukoht (nt ühiselamutuba; suvemaja, mis ei sobi aasta ringi elamiseks jm). Eluruumid jaotati tavaeluruumideks, majutusruumideks (sh ühiselamutoad) ja elamiseks kasutatavateks mitteeluruumideks. Asutuste (nt laste-, noorte- või hooldekodu, kinnipidamisasutus, klooster vms) ruumide arvu loendusel ei fikseeritud.

- Tavaeluruum – korter, ühepereelamu, isoleeritud osa eramust, ridaelamu- või paarismajaboks. Loendati kõik tavaeluruumid, sõltumata sellest, kas seal loendusmomendil mõni isik elas või mitte.

- Korter – tuba või tubade kogum, mis on oma ehitus- või ümberehitusviisi poolest ette nähtud aasta ringi elamiseks ühele leibkonnale. Korteril on eraldi sissepääs kas õuest või ühiskasutatavast koridorist. Korteriks loeti ka kööktoad ja erastatud toad endises ühiselamus. Korteriks ei loetud praeguste ühiselamute tube ega hotellitube (need on majutusasutused).

- Ühepereelamu (eramu) – ühele perele ehitatud elamu, mis ei ole jaotatud isoleeritud osadeks (ühepereelamu on üks eluruum). Siia kuuluvad ka taluelamud ja endised suvilad, mis on kohandatud või ümber ehitatud aasta ringi elamiseks. Ühepereelamus võib elada ka mitu leibkonda.

- Isoleeritud osa eramust – eramus asub kaks eraldi sissepääsuga eluruumi (korterit).

- Paarismajaboks (kaksikelamuboks) – paarismaja (kaksikelamu) koosneb kahest ühele krundile või kahe kõrvutiseisva krundi piirile küljeti kokku ehitatud paarismajaboksist, kus mõlemal on omaette otse õue viiv väljapääs.

- Ridaelamuboks – ridaelamu koosneb vähemalt kolmest üksteisega kokku ehitatud ridaelamuboksist, kus igal boksil on omaette otse õue viiv väljapääs.

- Ühiselamutuba või muu majutusruum – õpilaskodus, üliõpilaskülas või üliõpilaste/töötajate ühiselamus asuv tuba (toad), samuti majutusettevõttes (hotellis, motellis, külalistemajas, külaliskorteris, hostelis jm) asuv tuba (toad). (Majutusettevõttega on tegemist siis, kui ruumid on registreeritud majutusettevõttena.) Sellesse alajaotusse kuuluvad ka ajutist peavarju pakkuvad hoolekandeasutused (nt varjupaigad, sotsiaalmajutusüksused). Nimetatud asutused pakuvad peavarju ööpäev läbi, kuid ei paku ühist toitlustust. Ühiselamutuba või muu majutusruum läks eluruumina arvesse ainult siis, kui seal elas loendusmomendil püsivalt vähemalt üks isik.

- Elamiseks kasutatav mitteeluruum (mittetavaeluruum) – siia kuuluvad ruumid, mis ei ole kavandatud aasta ringi elamiseks, kuid mis olid loendusmomendil vähemalt ühe isiku püsielukohaks. Siia kuulub nt suvila, mis ei sobi aasta läbi elamiseks, kontor, vagunelamu (soojak), haagiselamu, laev või muu ajutiseks elamiseks kohandatud ruum, kus isik on end püsivamalt sisse seadnud.

Eluruumi asustatus – tavaeluruumid jaotati asustatuse alusel järgmiselt:

- Püsielanikega eluruum – eluruum, mis oli loendusmomendi seisuga vähemalt ühe isiku püsielukoht.

- Püsielaniketa eluruum – eluruum, kus loendusmomendi seisuga ei elanud ühtegi püsielanikku (aga võis elada ajutisi elanikke).

Eluruumi kasutamise alus – leibkonnad ja leibkonnaliikmed jaotati eluruumi kasutamise aluse põhjal järgmiselt.

-  Omanik - vähemalt üks leibkonnaliige on selle eluruumi omanik või kaasomanik. Siia kuuluvad ka korteriühistu liikmed.

-  Üürnik - leibkonnal on üüri- või allüürileping eluruumi kasutamise kohta või on omanikuga sõlmitud suuline kokkulepe eluruumi üürimiseks. See vastus märgiti vaid juhul, kui peale kommunaalkulude maksis leibkond eluruumi kasutamise eest omanikule üüri.

-  Muu kasutamise alus - ükski leibkonnaliige ei ole eluruumi omanik ja leibkond ei maksa omanikule üüri (kuid võib maksta kommunaalteenuste eest).

Kui eluruumi kasutamise alus esitatakse rahvastiku tabelis, on see kõigil sama leibkonna liikmetel ühesugune (nt kui üks leibkonnaliige on eluruumi juriidiline omanik, loeti kõik leibkonnaliikmed omanikuks).

Eluruumi omanik – eluruumid jaotati omaniku järgi järgmiselt:

- Riik või kohalik omavalitsus – omanik on riigiasutus, riiklik organisatsioon või fond, linn, linnaosa või vald.

- Eesti elanik – omaniku püsielukoht on Eestis.

- Välisriigi elanik – omaniku püsielukoht asub väljaspool Eesti Vabariiki.

- Muu omanik – omanik ei kuulu eespool nimetatud rühmadesse, nt:

- äriühing (tehas, pank, kindlustusfirma, kinnisvarafirma vms; sh äriühing, milles riigi või kohaliku omavalitsusüksuse kapitali osalus on alla 50%);

- füüsilisest isikust ettevõtja;

- mittetulundusühing (nt kirik);

- sihtasutus;

- avalik-õiguslik isik;

- põllumajandusühistu.

Eluruumi pind – tubade ja abiruumide (köögi, esiku, garderoobi, halli, tualettruumi, eluruumis asuva sauna, sahvri, vaheruumi, vannitoa, panipaiga, veranda, sisseehitatud seinakappide) põrandapindade summa.

Eluruumi pinna hulka ei arvestatud keldreid, garaaže (sh eramutes), katlaruume, pööninguid (kui neis ei saa püsivalt elada) ega üldkasutatavaid ruume (nt trepikojad, koridorid, saunad jms) mitme eluruumiga hoonetes. Samuti ei arvestatud eluruumi pinna hulka lahtisi pindu (lodžasid, rõdusid ja terrasse). Kui need olid aga kinni ehitatud ja soojustatud, siis liideti eluruumi pinnale ka nende pind.

Kui leibkond elas püsivalt veel pooleli olevas elamus, siis tuli kirja panna väljaehitatud majaosale vastav eluruumi pind.

Keskmine pind elaniku kohta – näitaja arvutamisel arvestati neid eluruume, mille pind oli teada ja neis eluruumides elavaid isikuid.

Eluruumi tehnovarustatus - köögi (kööginurga), veevärgi, pesemisvõimaluse, veekloseti (kuivkäimla) ning kesk- ja elekterkütte olemasolu eluruumis. Kui eluruumis oli mingi tehnovarustuse liik olemas, aga see oli nt rikke tõttu ajutiselt välja lülitatud, loeti see olemasolevaks, pikaajalise (vähemalt aasta) rikke korral aga puuduvaks.

-  Köök - vähemalt 4 m² suurune või 2 m laiune ruum, kus on seadmed toidu valmistamiseks (statsionaarne pliit, valamu). Köök loeti olemasolevaks, kui see oli püsiseinaga teistest ruumidest eraldatud.

-  Kööginurk - toa osa, kus on seadmed toidu valmistamiseks, või alla 4 m2 suurune ruum, kus on statsionaarne pliit ja/või valamu.

-  Köögi/kööginurgata - eluruumis ei ole kööki ega kööginurka, nt ühiselamu tüüpi majas on ühisköök paljude leibkondade jaoks väljaspool eluruumi. Siia kuulub ka juhtum, kui eluruumis valmistatakse toitu vaid väikesel teisaldataval elektripliidil või mikrolaineahjus.

-  Veevärk - veevärk on olemas, kui külm vesi tuleb eluruumi torustiku kaudu ja kasutusel on veekraan.

-  Pesemisvõimalus - pesemisvõimalus on olemas, kui eluruumis on veevärgi ja kanalisatsiooniga (sh kogumispaagiga) ühendatud vann või dušš. Pesemisvõimalus loeti olemasolevaks ka siis, kui eluruumi juurde kuulus saun (sh väljaspool eluruumi väikeelamuga samal elamukrundil eraldi hoones olev saun). Pesemisvõimalus loeti puuduvaks, kui vann või dušš asus väljaspool eluruumi mõnes ühiskasutatavas ruumis (nt ühiselamu tüüpi majas) või oli nt korterelamu keldrisse ehitatud ühissaun.

-  Veeklosett - eluruumis on veevärgi ja kanalisatsiooniga (sh kogumispaagiga) ühendatud veeklosett.

-  Kuivkäimla - eluruumis asuv käimla ei ole ühendatud veevärgi ega kanalisatsiooniga.

-  Veekloseti/kuivkäimlata - eluruumis ei ole veeklosetti ega kuivkäimlat, nt kasutatakse maja ühiskasutuses olevat tualetti või välikäimlat.

-  Keskküte – hõlmab nii kaugkeskkütet kui ka lokaalset keskkütet (vt kütmisviis). Keskküte loeti olemasolevaks, kui see oli eluruumis enamkasutatav (valdav) kütmisviis, ja puuduvaks, kui eluruumis keskkütet ei olnud või see ei olnud enamkasutatav kütmisviis.

-  Elekterküte – elekterküte loeti olemasolevaks, kui see oli eluruumis enamkasutatav (valdav) kütmisviis, ja puuduvaks, kui eluruumis elekterkütet ei olnud või see ei olnud enamkasutatav kütmisviis, vt kütmisviis.

Emakeel – keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida isik üldjuhul kõige paremini oskab.

Väikelaste emakeele otsustasid vanemad. Kui vanematel oli raske lapse emakeele üle otsustada, märgiti keel, mida leibkonnas tavaliselt kõneldi.

Kurtide emakeel võis olla ka viipekeel. Vanemas eas kurdiks jäänute emakeeleks märgiti lapsepõlves esimesena omandatud keel.

Haridustase – isiku haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (s.t üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õpe. Lõpetamata jäänud õpingud haridustaset ei tõsta. Välisriigis hariduse omandanud isikute haridustase määrati samuti kui Eestis omandatud haridustase. Loendusel koguti vähemalt 15-aastaste isikute haridustaseme andmed, 10–14-aastaste laste andmed on lisatud Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS).

Tabelites esitatud kõige detailsem haridustasemete liigitus ja vastavad ISCED 97 koodid on järgmised:

1. Alghariduseta – isik, kes pole lõpetanud algharidusele vastavat kooliastet (ISCED-i kood on 0).

2. Algharidus – isik ei ole omandanud põhiharidust, kuid on lõpetanud (vähemalt) ühe järgmistest koolitüüpidest:

- 6 klassi 1990. aastal või hiljem;

- 3 klassi ajavahemikus 1972–1989;

- 4 klassi ajavahemikus 1945–1971;

- 6 klassi ajavahemikus 1930–1944, arvestatakse ka õhtualgkoole täiskasvanutele;

- 4 või 6 klassi kuni aastani 1930;

- üheklassilise vallakooli, linnaalgkooli, ühe- või kaheklassilise ministeeriumikooli, kihelkonnakooli või kõrgema algkooli aastani 1920.

Algharidusega isikutel ei ole kutseharidust, nende ISCED-i kood on 1.

3. Põhihariduseta kutseharidus – isik, kes on saanud dokumendi ettevalmistuse kohta kutseõppes (kutsekoolis, tehnikakoolis vms), ilma et ta oleks samas omandanud põhiharidust. Siin ei arvestata täiend- ja ümberõpet, väljaõpet töökohal ning huviharidust (keeltekursused, rahvaülikoolid), samuti eelkutseharidust. Kõigi siia rühma kuuluvate isikute ISCED-i kood on 2C, kuid osa 2C taset omavaid isikuid ei kuulu siia, vaid kuuluvad rühma „põhiharidus ja kutse“.

4. Üldpõhiharidus – isik pole üldhariduskoolis omandanud keskharidust, kuid on lõpetanud

- põhikooli või vähemalt 9 klassi üldhariduskoolis 1990. aastal ja hiljem;

- vähemalt 8 klassi üldhariduskoolis aastail 1962–1989;

- mittetäieliku keskkooli või 7 klassi aastani 1961;

- 1940. aastani tegutsenud reaalkooli või progümnaasiumi;

- aastail 1920–1940 kutsekeskkooli või

- on saanud põhihariduse erikoolis.

Üldpõhiharidusega isikute ISCED-i kood on 2A.

5. Põhiharidus ja kutse – isik, kes omandas

- sama õppekava raames koos kutseharidusega põhihariduse;

- kutsehariduse pärast põhihariduse omandamist.

See haridustase vastab ISCED-i koodidele 2C või 3C.

6. Kutseharidus koos keskhariduse omandamisega (sh keskeriharidus) – isik, kes koos kutseharidusega omandas sama õppekava raames keskhariduse. Siia ei kuulu need, kes üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis vm) said lisaks keskharidusele dokumendi kutsealase ettevalmistuse kohta. See haridustase vastab ISCED-i koodidele 3B või 3A (osa 3A tasemega isikuid kuulub järgmisse rühma).

7. Üldkeskharidus – isik, kes on lõpetanud 10-, 11- või 12-klassilise keskkooli, gümnaasiumi, reaalkooli, üldharidusliku kolledži või õhtukooli või saanud keskhariduse puuetega laste koolis või kinnises erikoolis. Siia ei kuulu isikud, kes on kutseõppes omandanud keskhariduse koos kutsega või keskerihariduse põhihariduse baasil. Üldkeskharidusega isikute ISCED-i kood on 3A.

8. Kutseharidus keskhariduse baasil – isik, kes omandas kutsekeskhariduse või kutsehariduse taseme õppekava pärast keskhariduse omandamist. Siia ei kuulu need, kes omandasid keskerihariduse pärast keskhariduse saamist. See haridustase vastab ISCED-i koodile 4B.

9. Rakenduskõrgharidus või keskeriharidus pärast keskharidust – isik, kes on lõpetanud

- tehnikumi, kommertskooli, kõrgema põllumajandus- või aianduskooli, merekooli või mõne muu õppeasutuse keskerihariduse õppekava järgi;

- (rakendus)kõrgkooli, kutseõppeasutuse või muu õppeasutuse kutsekõrgharidusõppe (lõpetamine on võimalik alates 2000. aastast), rakenduskõrgharidusõppe (2002. aastast) või diplomiõppe (1992. aastast) õppekava järgi.

See haridustase vastab ISCED-i koodile 5B.

10. Akadeemiline kõrgharidus – isik, kes on lõpetanud bakalaureuse- või magistriõppe või omandanud kõrghariduse enne 1992. aastat kehtinud õppekava järgi:

- bakalaureus – isik, kes on lõpetanud:

- bakalaureuse õppekava 4-aastase programmi alusel. Selle programmi järgi alustati Eestis vastuvõttu 1992. aastal ja vastuvõtt kestis kuni 2001. aastani.

- bakalaureuse õppekava 3-aastase programmi alusel. Selle programmi järgi alustati Eestis vastuvõttu 2002. aastal.

- enne 1992. aastat kehtinud õppekava järgi omandatud kõrgharidus – isik on läbinud instituudi, akadeemia, ülikooli või mõne muu õppeasutuse kõrghariduse taseme õppekava, mis kehtis Eestis enne 1992. aastat. Endise NSV Liidu territooriumil võivad sellised õppekavad kehtida praeguseni.

- magister või sellega võrdsustatud kõrgharidus. Magistriga võrdsustatute hulka kuuluvad:

- viie- või kuueaastase integreeritud õppe (sh inseneriõppe) lõpetanud isik (integreeritud õppe lõpetamine on Eestis võimalik alates 2002. aastast);

- internatuuri lõpetanud arst;

- pärast bakalaureuseõpet üheaastase õpetajakoolituse läbinud isik.

Akadeemiline kõrgharidus vastab ISCED-i koodile 5A.

11. Doktor (sh varasem teaduste kandidaat) – isik, kellele on antud doktorikraad ning residentuuri lõpetanud isik. Doktorikraadile vastavaks loetakse ka NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab kandidaadikraadi diplom (Kandidat nauk) või doktorikraadi diplom (Doktor nauk). Nimetatud tasemeid pole võimalik saada rahvaülikooli, marksismi-leninismi ülikooli jmt lõpetamisel.

See haridustase vastab ISCED-i koodile 6.

Tabelites üldisemalt esitatud haridustasemed on saadud detailse jaotuse agregeerimise teel järgmiselt:

- Üldpõhiharidus või vähem – alghariduseta, algharidus, üldpõhiharidus (detailse liigituse rühmad 1, 2 ja 4).

- Põhiharidus või vähem ja kutse – põhihariduseta kutseharidus, põhiharidus ja kutse (detailse liigituse rühmad 3 ja 5).

- Üldkeskharidus – ühtib detailse jaotuse rühmaga „üldkeskharidus“ (rühm 7).

- Keskharidus ja kutse – kutseharidus koos keskhariduse omandamisega (sh keskeriharidus), kutseharidus keskhariduse baasil (detailse liigituse rühmad 6 ja 8).

- Kõrgharidus – rakenduskõrgharidus või keskeriharidus pärast keskharidust, akadeemiline kõrgharidus, doktor (sh varasem teaduste kandidaat) (detailse liigituse rühmad 9, 10 ja 11).

Vt ka „õppija “.

Hoone – maapinnaga püsivalt ühendatud välispiirete, katuse ja siseruumidega ehitis. Loendusandmed on vaid tavaeluruumidega hoonete kohta.

Hoone ehitusaeg – ajavahemik, kuhu kuulub maja ametliku vastuvõtmise (ekspluatatsiooni andmise) aasta. Kui hoone ehitus oli lõpetatud, kuid kasutusluba veel ei olnud, siis märgiti aeg, millal sinna elama asuti. Kui hoone oli ümber ehitatud, laiendatud vms, märgiti ehitusajaks ikkagi ajavahemik, kuhu jäi hoone esialgse vastuvõtmise aasta (v.a juhul, kui maja oli täielikult hävinud ja hiljem taastatud). „Pooleliolev“ märgiti maja puhul, mille mõnda ruumi kasutati loendusmomendil püsielukohana, kuid kus käis alles aktiivne ehitus.

Hoone liik – tavaeluruumidega hooned jaotati järgmiselt:

- Korterelamu – hoone, mille pinnast vähemalt poole hõlmavad korterid. Korterelamus on tavaliselt vähemalt kolm korterit, kuhu üldjuhul pääseb sisse maja ühiskasutatavast koridorist või trepikojast. Korterelamuks loeti ka endine ühiselamu, mille toad on erastatud.

- Ühepereelamu (eramu) – ühele perele ehitatud elamu, mis ei ole jaotatud isoleeritud osadeks (ühepereelamu on üks eluruum). Siia kuuluvad ka taluelamud ja endised suvilad, mis on kohandatud või ümber ehitatud aasta ringi elamiseks. Ühepereelamus võib elada ka mitu leibkonda.

- Muu väikeelamu on:

- paarismaja (kaksikelamu) – koosneb kahest ühele krundile või kahe kõrvutiseisva krundi piirile küljeti kokku ehitatud paarismajaboksist, kus mõlemal on omaette otse õue viiv väljapääs;

- ridaelamu – koosneb vähemalt kolmest üksteisega kokku ehitatud ridaelamuboksist, kus igal boksil on omaette otse õue viiv väljapääs;

- eramu, mis on jaotatud osadeks nii, et seal asub kaks eraldi sissepääsuga eluruumi (korterit).

- Korteri(te)ga mitteelamu – hoone, mille kasulikust pinnast alla poole on korterid. Siia kuuluvad nt büroohooned, kauplused, koolid ja muud hooned, kus asub vähemalt üks eluruum (korter).

Hõivatu (tööga hõivatu) – vähemalt 15-aastane isik, kes loenduseelsel nädalal (19.–25. detsember 2011)

- tegi vähemalt ühe tunni tasustatavat tööd kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena;

- töötas oma perele kuuluvas ettevõttes või talus ilma otsest palka saamata;

- puudus töölt ajutiselt puhkuse, haiguse vms tõttu;

- oli ajateenija.

Kui tegelik töötamine ei langenud vormilise töösuhtega kokku, lähtuti tegelikust töötamisest.

Isiku seisund leibkonnas – tavaleibkondade liikmed jaotati vastavalt nende seisundile leibkonnas isikuteks, kes kuuluvad mõnda perekonnatuuma („abikaasa“, „vabaabielupartner“, „üksikvanem“, „laps“) ning isikuteks, kes ei kuulu ühessegi perekonnatuuma („üksik“, „muu perekonnatuuma mittekuuluv isik“).

-  Abikaasa - isik, kellel on samas leibkonnas seaduslik abikaasa.

-  Vabaabielupartner - isik, kellel on samas leibkonnas vabaabielupartner (sh samast soost).

-  Üksikvanem - isik, kellel on samas leibkonnas laps(ed), kuid ei ole abikaasat ega vabaabielupartnerit. Last käsitleti alltoodud tähenduses.

-  Laps - isik (sõltumata vanusest ja seaduslikust perekonnaseisust) loeti oma vanematega (vanemaga) ühes perekonnatuumas olevaks lapseks siis, kui tal endal ei olnud samas leibkonnas abikaasat, vabaabielupartnerit või oma last (lapsi). Lasteks loeti nii bioloogilised lapsed kui ka lapsendatud lapsed, kuid mitte kasulapsed.

-  Üksik - üksi elav isik (s.o ühe liikmega leibkond).

-  Muu perekonnatuuma mittekuuluv isik - isik, kes ei ole üksik, kuid ei kuulu ühessegi perekonnatuuma.

Lisaks tavaleibkondade liikmetele eristati asutusleibkondade liikmed ja kodutud (vt „leibkond“).

Kodakondsus – riik, mille kodanik isik on. Mitme kodakondsusega isiku puhul märgiti vaid üks, seejuures esimene eelistus oli Eesti kodakondsus ja teine eelistus mõne muu Euroopa Liidu riigi kodakondsus. „Kodakondsus määramata“ märgiti juhul, kui isikule oli välja antud Eesti välismaalase pass (nn hall pass).

Lastele, kellel veel ei olnud kodakondsust tõendavat dokumenti, märgiti sünnijärgne kodakondsus. Laps on sünnijärgne Eesti kodanik siis, kui vähemalt üks tema vanematest oli lapse sündimise ajal (kui isa suri enne seda, siis isa surmahetkel) Eesti kodanik. Kui laps oli sünniga omandanud kahe riigi kodakondsuse, märgiti neist üks, lähtudes eespool nimetatud eelistusest. Lapsele, kes on Eesti elanik, kuid ei omandanud sünniga ei Eesti ega välisriigi kodakondsust, märgiti „kodakondsus määramata“.

Kütmisviis (peamine kütmisviis) - märgiti enamkasutatav eluruumi kütmisviis.

-  Kaugkeskküte - eluruumi köetakse üldjuhul väljaspool hoonet paiknevast tsentraalsest katlamajast. Küttesüsteem varustab küttega mitut hoonet.

-  Lokaalne keskküte - eluruumi köetakse samas hoones paikneva keskküttesüsteemi abil, mis on ehitatud ühe hoone kütmiseks. Siia kuulub nt gaasi- või tahkekütusega või elektriküttel töötav katel, vesipõrandaküte, päikesepaneelid jm. Samuti märgiti see variant siis, kui eluruumi köeti põhiliselt soojuspumba abil.

-  Ahi- või kaminküte - eluruumi köetakse ahju(de)ga, sh nn raudahju, soemüüriga pliidi või kaminaga.

-  Elekterküte - eluruumi köetakse elektrilise põrandaküttega (põranda alla ei ole paigaldatud veetorusid) või statsionaarselt paigaldatud või teisaldatavate elektriküttekehade abil (nt paigaldatavad elektrikonvektorid (elektriradiaatorid), teisaldatavad õliradiaatorid, soojapuhurid, halogeenkiirgajad jms küttekehad, mis on otse ühendatud elektrivõrku). Siia ei kuulu juhtum, kui eluruumi köetakse elektriküttel töötava lokaalse keskküttekatla abil (sel juhul on tegu lokaalse keskküttega).

-  Kütmisvõimalus puudub - märgiti juhul, kui eluruumi ei köetud.

Laps - lapse mõistet käsitletakse perekonnas (perekonnatuumas) kitsamas tähenduses kui leibkonnas.

-  Laps perekonnas (perekonnatuumas) - isik (sõltumata vanusest ja seaduslikust perekonnaseisust) loeti oma vanematega (vanemaga) ühes perekonnatuumas olevaks lapseks siis, kui tal endal ei olnud samas leibkonnas abikaasat, vabaabielupartnerit või oma last (lapsi). Lasteks loeti nii bioloogilised lapsed kui ka lapsendatud lapsed, kuid mitte kasulapsed.

Seda lapse mõistet kasutatakse kõigis perekonna tabelites, samuti on see aluseks perekondade ja leibkondade liigitamisel lastega ja lasteta perekondadeks või leibkondadeks.

-  Laps leibkonnas - leibkondades, kus on (vähemalt üks) perekonnatuum, loeti lasteks kõik eelmisele definitsioonile vastavad isikud. Lisaks sellele loeti lasteks kõik vähemalt kaheliikmelistes leibkondades elavad alla 18‑aastased leibkonnaliikmed, kellel ei olnud samas leibkonnas abikaasat, vabaabielupartnerit ega oma last (lapsi). (Neil alaealistel ei olnud samas leibkonnas kumbagi vanematest ja nad ei kuulu perekonnatuuma. Leibkonna tüübi jaotustes klassifitseeruvad nad rühma „muu isik“ või „mitme liikmega mittepereleibkonna liige“.) Selliselt defineeritud mõistet „laps leibkonnas“ kasutatakse tabelites, kus leibkonnad jagatakse eri vanuses laste arvu järgi.

Leibkond - leibkonna moodustavad tavaliselt koos elavad inimesed, kellel on ühine kodune majapidamine (ühine eelarve ja toit), samuti on leibkond üksikult elav inimene.

Leibkonnad jaotati tavaleibkondadeks, asutusleibkondadeks ja kodutute leibkondadeks.

-  Tavaleibkond - eluruumis elav leibkond. Tavaleibkond ei hõlma isikuid, kes loendusmomendi seisuga elasid alaliselt asutusleibkonnas.

-  Asutusleibkond - leibkond, mis koosneb isikutest, kes loendusmomendil elasid asutuses, mis tegutseb aasta ringi ööpäev läbi ja võimaldab seal elavatele inimestele ülalpidamist – majutust, toitu ja vajaduse korral ka hooldust ja ravi (nt asenduskodu, hooldekodu). Asutuse kuuluvus ja rahastamise allikad ei ole olulised. Tabelites avaldatakse andmed asutusleibkondade alaliste elanike kohta, st nende kohta, kes olid loendusmomendi seisuga asutuses elanud või tõenäoliselt jäid sinna vähemalt 12 kuuks. (vt ka „asutuse liik“).

-  Kodutu - isik, kellel puudus loendusmomendil elukoht (eluruum) ja kes ööbis juhuslikes keldrites, trepikodades, soojussõlmedes, mahajäetud hoonetes vms. Siia kuulusid ka isikud, kes ööbisid kodutute varjupaigas, kus ei saa viibida ööpäev läbi. Kodutuks ei loetud isikut, kes elas pikemat aega mõnes elamiseks mitte ette nähtud ruumis (vt „eluruum“, eluruumi tüüp „elamiseks kasutatav mitteeluruum“) või varjupaigas, kus saab viibida ööpäev läbi (vt eluruumi tüüp „ühiselamutuba või muu majutusruum“).

Leibkonna suurus – leibkonna püsielanike arv.

Leibkonna tüüp – tavaleibkonnad jaotati tüübi järgi kolme suurde rühma - mittepereleibkonnad, ühepereleibkonnad ja mitmepereleibkonnad.

-  Mittepereleibkond - leibkond, mis ei sisalda perekonnatuuma (nt ühe liikmega leibkond; leibkond, kus elab vanavanem ja lapselaps).

-  Ühepereleibkond - leibkond, mis sisaldab ühte perekonnatuuma ja kus võib lisaks elada isikuid, kes ei kuulu perekonnatuuma (nn „muud isikud“).

-  Mitmepereleibkond - leibkond, mis sisaldab vähemalt kahte perekonnatuuma ning kus võib lisaks elada isikuid, kes ei kuulu perekonnatuuma.

Iga nimetatud rühm jaotati omakorda (eri tabelites eri detailsuse astmega) alarühmadeks.

Vt ka „laps“, „puuduva põlvkonnaga leibkond“.

Linn – omavalitsuslik linn. Vallasisest linna siin ei arvestata.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald.

Loendusmoment – loendusega kogutavate andmete fikseerimise kuupäev ja kellaaeg. 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse loendusmoment oli 31. detsembril 2011 kell 00.00.

Maa-asula – alevik ja küla.

Majanduslikult aktiivne rahvastik (tööjõud) – vähemalt 15-aastased isikud, kes olid loenduseelsel nädalal (19.–25. detsember 2011) hõivatud või töötud. Hõivatuteks loeti ka ajateenijad.

Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik (majanduslikult passiivne rahvastik) – vähemalt 15-aastased isikud, kes loenduseelsel nädalal (19.–25. detsember 2011) ei olnud majanduslikult aktiivsed (hõivatud või töötud), ning kõik alla 15-aastased lapsed (vt „majanduslikult aktiivne rahvastik“).

- Alla 15-aastane laps – kõik alla 15-aastased isikud.

- (Üli)õpilane – vähemalt 15-aastane isik, kes loenduseelsel nädalal ei olnud majanduslikult aktiivne ja kes omandas üld-, kutse- või eriharidust üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Siia ei kuulu ajateenistuse raames riigikaitselistes õppeasutustes õppijad (nemad on ajateenijad). Akadeemilisel puhkusel viibijad liigitati selle tegevuse järgi, millega nad akadeemilise puhkuse ajal hõivatud olid.

- Pensionär – isik, kes loenduseelsel nädalal ei olnud majanduslikult aktiivne ja kellele oli määratud vanadus-, toitjakaotus-, töövõimetus-, rahva- või muu pension.

- Kodune – lapsehoolduspuhkusel olijad ja muud kodused:

- lapsehoolduspuhkusel – lapsehoolduspuhkust antakse lapse emale või isale (erandjuhul ka lapse hooldajale) kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Lapsehoolduspuhkuse ajaks töötaja tööleping või teenistussuhe peatub. Siia ei kuulu rasedus- ega sünnituspuhkusel olijad (nemad on hõivatud);

- muu kodune – isik, kes loenduseelsel nädalal ei olnud majanduslikult aktiivne ja kes suurema osa nimetatud nädalast tegeles oma kodus tasustamata majapidamistöödega ja/või hoolitses laste või teiste pereliikmete eest (nt koduperenaine). Siia kuuluvad ka need naised, kes enne lapse sündi ei töötanud (seega ei saanud olla lapsehoolduspuhkusel), kui nad ei kuulunud mõnda muusse rühma (nt üliõpilased). Siia ei kuulu tasu eest töötanud lapsehoidjad ja koduabilised.

- Muu mitteaktiivne – isik, kes loenduseelsel nädalal ei olnud majanduslikult aktiivne ja kes ei kuulunud ühtegi eespool nimetatud rühma, nt

- isik, kes oli töö otsimisest loobunud, sest ei lootnud enam tööd leida (heitunud isik);

- isik, kes ei näinud põhjust töötada või elas oma varandusest;

- isik, kes õppis täiendusõppekursus(t)el;

- puude või pikaajalise haiguse tõttu mittetöötav isik, v.a töövõimetuspensionär;

- isik, kes viibis loenduseelsel nädalal politsei- või kinnipidamisasutuses (sh politsei arestikambris, vanglas, eeluurimise all).

- Mitteaktiivse seisund teadmata – isiku vastusest nähtus tema mitteaktiivsus, kuid täpne seisund on teadmata.

Mediaanvanus – vanus, millest nooremaid ja vanemaid isikuid on ühepalju.

Murre – eesti keele ajalooline piirkondlik erikuju. Eesti murded jaotatakse murrakuteks järgmiselt:

- idamurre – Avinurme, Kodavere, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse ja Torma murrak;

- keskmurre – Ambla, Anna, Hageri, Harju-Jaani, Harju-Madise, Juuru, Järva-Jaani, Järva-Madise, Jüri, Kadrina, Keila, Koeru, Kolga-Jaani, Kose, Kursi, Kõpu, Nissi, Paide, Peetri, Pilistvere, Põltsamaa, Rakvere, Rapla, Risti, Simuna, Suure-Jaani, Türi, Viljandi, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja ja Äksi murrak;

- läänemurre – Audru, Hanila, Häädemeeste, Karuse, Kirbla, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Mihkli, Märjamaa, Noarootsi, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Ridala, Saarde, Tori, Tõstamaa, Varbla, Vigala ja Vändra murrak;

- Mulgi murre – Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu murrak;

- rannikumurre – Haljala, Iisaku, Jõelähtme, Jõhvi, Kuusalu, Lüganuse, Vaivara ja Viru-Nigula murrak;

- saarte murre – Anseküla, Emmaste, Jaani, Jämaja, Kaarma, Karja, Kihelkonna, Kihnu, Käina, Kärla, Muhu, Mustjala, Pöide, Püha, Pühalepa, Reigi ja Valjala murrak;

- Tartu murre – Kambja, Nõo, Otepää, Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, Tartu-Maarja ja Võnnu murrak;

- Võru murre – Kanepi, Hargla, Karula, Põlva, Rõuge, Räpina, Setu, Urvaste ja Vastseliina murrak.

Murdekeele oskajaks loeti vähemalt kolmeaastane isik, kes saab murdest aru ja suudab ennast selles väljendada. Murdekeele oskuse andmeid koguti ainult neilt, kelle emakeel on eesti keel.

Perekond (perekonnatuum) – perekonda käsitletakse kitsamas, perekonnatuuma mõistes. Perekonnatuuma moodustavad samas leibkonnas elavad isikud, kes on omavahel seotud kui abielupartnerid, vabaabielupartnerid (sh samast soost paarid) või kui vanem ja laps. Seega perekonnatuumad on

-  seaduslikus abielus olev paar või vabaabielupaar ilma lasteta (lasteta paar);

-  seaduslikus abielus olev paar või vabaabielupaar koos lastega (lastega paar; lapsed ei pea olema ühised);

-  lapsega (lastega) üksikvanem.

Vt ka „laps perekonnas (perekonnatuumas)“.

Iga leibkonnaliige saab kuuluda vaid ühte perekonnatuuma. Perekonnatuum ei saa koosneda rohkem kui kahe järjestikuse põlvkonna esindajatest. Kui leibkond koosneb vähemalt kolme põlvkonna liikmetest, kelle vahel on vanemlussuhted (näiteks laps, tema ema ja vanaema), siis moodustub perekonnatuum kahest nooremast põlvkonnast.

Tabelites avaldatakse andmed tavaleibkondade perekonnatuumade kohta, asutusleibkondade perekonnatuumi loendusel ei fikseeritud.

-  Taasloodud perekond - ühe või mitme lapsega abielu- või vabaabielupaar, kus vähemalt üks laps on ainult ühe kooselava partneri laps.

Pikaajaline haigus või terviseprobleemhaigus või terviseprobleem, mis oli kestnud või arvati kestvat vähemalt 6 kuud. Siia kuuluvad ka pikka aega vaevusi tekitanud terviseprobleemid, mida arst ei olnud diagnoosinud. Pikaajalisteks loeti ka korduvad terviseprobleemid, k.a haigused, mille vaevuseid/nähtusid hoiti ära või leevendati regulaarse ravimite võtmise või muu raviga.

Puuduva põlvkonnaga leibkond - leibkond, kus elab üks või kaks vanavanemat koos ühe või mitme lapselapsega, kellest vähemalt üks on alla 18‑aastane, kuid leibkonda ei kuulu kumbki lapse (laste) vanematest. (Eeldus on, et alla 18‑aastasel isikul ei ole endal samas leibkonnas partnerit ega last.) Puuduva põlvkonnaga leibkondi esineb nii peretuumaga leibkondades (leibkonnas on vanavanemate paar) kui tuumata leibkondades (leibkonnas on üksik vanavanem).

Põhitöökoht – töökoht, kus isik töötas suurema osa tööajast. Arvestati tegelikult töötatud aega, mitte töölepinguga fikseeritud tööaega. Kui isik ei osanud ajakriteeriumi järgi põhitöökohta nimetada, siis järgmised kriteeriumid olid palk ja prestiiž.

Põlisus – Eesti rahvastik on jaotatud põlis- ja välispäritolu rahvastikuks järgmiselt:

- Põlisrahvastik – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vähemalt üks vanematest ja vähemalt üks vanavanematest on sündinud Eestis.

- Välispäritolu rahvastik – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ei kuulu põlisrahvastiku hulka. Välispäritolu rahvastik on jaotatud esimeseks, teiseks ja kolmandaks põlvkonnaks järgmiselt:

- välispäritolu rahvastiku esimene põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal;

- välispäritolu rahvastiku teine põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise on sündinud Eestis, aga kelle vanemad on sündinud välismaal;

- välispäritolu rahvastiku kolmas põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vanematest vähemalt üks on sündinud Eestis, aga kelle kõik vanavanemad on sündinud välismaal.

Juhtumitel, kus kolme põlvkonna (isiku enda, tema vanemate ja vanavanemate) sünniriigi info puudus, liigitati isik mõnda eelnimetatud rühma enamasti kahe põlvkonna andmete alusel (vt Metoodika, Põlisrahvastiku ja välispäritolu rahvastiku kolme põlvkonna leidmine).

Põlvkondade arv leibkonnas – põlvkondade arvu leibkonnas määravad otse ülenevas/alanevas liinis sugulased. Põlvkondade arvu ei mõjuta sugulased või mittesugulased (nn „muud isikud“), kes elavad samas leibkonnas peretuuma liikmetega, kuid pole viimaste vanemad, vanavanemad ega muud otseliinis sugulased.

-  Ühe põlvkonna leibkond - siia kuulub

-  ühe liikmega leibkond

-  ühest või mitmest lasteta abielu- või vabaabielupaarist koosnev leibkond, kus ei ole otse ülenevaid/alanevaid sugulasi.

-  Kahe põlvkonna leibkond - ühepere- või mitmepereleibkond, kus leibkonnaliikmete vahel eksisteerib vähemalt üks vanem-laps suhe ja ei eksisteeri ühtegi vanavanem-lapselaps suhet.

-  Vähemalt kolme põlvkonna leibkond - leibkond, kus leibkonnaliikmete vahel eksisteerib vähemalt üks vanavanem-lapselaps suhe, v.a puuduva põlvkonnaga leibkond.

-  Puuduva põlvkonnaga leibkond - vt „puuduva põlvkonnaga leibkond“.

-  Ei ole rakendatav - hõlmab mittepereleibkondi, mis ei ole puuduva põlvkonnaga leibkonnad ega ühe liikmega leibkonnad.

Rahvastik (alaline rahvastik) – isikud, kelle elukoht (püsielukoht, alaline elukoht) oli loendusmomendi seisuga vaadeldava piirkonna või asula territooriumil, sh sealt alla aasta ajutiselt äraolevad isikud. Alalise rahvastiku hulka ei arvestata loenduse ajal Eesti Vabariigis viibinud välisriikide sõjaväe- ja mereväepersonali ning diplomaatilist personali ja nendega koos elavaid perekonnaliikmeid.

Rahvus – rahvuse määras vastaja ise. Isikul oli õigus tunnistada end selle rahvuse liikmeks, millega ta tundis end etniliselt ja kultuuriliselt kõige tugevamalt seotud olevat. Isik, kes tundis end kuuluvat mitmesse rahvusesse, valis enda jaoks olulisema. Lapse rahvuse otsustasid vanemad. Kui lapse ema ja isa olid eri rahvusest ja vanematel oli raskusi lapse rahvuse üle otsustamisel, tuli eelistada ema rahvust.

Seaduslik perekonnaseis – vähemalt 15‑aastased isikud jaotati seadusliku (juriidilise) perekonnaseisu järgi järgmiselt:

- Ei ole seaduslikus abielus olnud – isik, kes ei ole kunagi olnud seaduslikus abielus.

- Seaduslikus abielus – isik, kelle abielu on seaduslik ja see ei ole lõppenud abikaasa surma või abielulahutusega. Isik on seaduslikus abielus ka siis, kui ta ei ela oma abikaasaga koos. Seaduslikuks loeti ainult mehe ja naise vahel sõlmitud abielu.

- Lahutatud – isik, kelle (viimane) seaduslik abielu lõppes abielulahutuse vormistamisega ja kes ei ole uuesti seaduslikku abiellu astunud.

- Lesk – isik, kelle (viimane) seaduslik abielu lõppes abikaasa surmaga (sh kohtus surnuks tunnistamisega) ja kes ei ole uuesti seaduslikku abiellu astunud.

Sisserände / tagasipöördumise aeg – märgiti isikul, kes ei olnud oma loendusaegse püsielukoha linnas, alevis või vallas elanud pidevalt sünnist saadik (vt ka „eelmine elukoht“). Tabelites, mis käsitlevad välisrändes osalenud rahvastikku, esitatakse välisriigist Eestisse sisserände aeg. Seal ei olnud oluline, kas sisseränne toimus loendusaegsesse püsielukohta või mõnda varasemasse elukohta Eestis. Tabelites, mis käsitlevad isikute viimast rännet (nii välisriigist Eestisse kui ka Eestis üle asustusüksuse piiri), esitatakse sisserände aeg loendusaegse püsielukoha linna, alevisse või valda (v.a vallasisene linn või alev).

Kui isik oli loendusaegsesse püsielukohta või Eestisse elama asunud rohkem kui ühel korral, märgiti viimane sisserände aeg.

Sünnikoht – koht (riik, haldusüksus), kus isiku sünni ajal elas (püsivalt) tema ema. Andmed esitatakse haldus- ja asustusjaotuse järgi, mis kehtis ajavahemikul 29.11.2010–23.07.2011. Välisriigis sündinutel märgiti sünniriigi nimetus loenduse ajal kehtinud riigipiiri järgi. Isikud, kes on sündinud enne 1945. aastat Petserimaal või Narva jõe tagusel Eesti Vabariigile kuulunud alal, loeti Eestis sündinuteks. Samamoodi märgiti ka vanemate ja vanavanemate sünnikoht.

Sünnitatud laste arv – arvestati enne loendusmomenti (31. detsembril 2011 kell 00.00) elusalt sündinud lapsi, olenemata sellest, kas nad loenduse ajal elasid või mitte. Arvesse ei läinud lapsendatud (adopteeritud) lapsed ja kasulapsed. Andmeid koguti vähemalt 15-aastastelt naistelt. Vastus „ei ole sünnitanud“ märgiti siis, kui naine ei olnud sünnitanud ühtegi elussündinud last või tema laps oli sündinud 31. detsembril 2011 või hiljem.

Sünnitatud laste arv naise kohta – näitaja arvutamisel arvestati neid naisi, kelle elussündinud laste arv oli teada (sh neid, kes ei olnud sünnitanud) ja nende elussündinud lapsi.

Teadmata – tabeli rida või veerg „teadmata“ hõlmab juhtumeid, kus vastus on märkimata või seda ei ole võimalik üheselt tõlgendada.

Tegelik perekonnaseis – vähemalt 15‑aastased isikud jaotati kooselu järgi kaheks:

- Kooselus partneriga – isik, kellel oli samas leibkonnas partner (elukaaslane), kellega ta oli seaduslikus abielus või vabaabielus.

- Partnerita – isik, kellel ei olnud samas leibkonnas partnerit (elukaaslast).

Tegevusala – hõivatu puhul tema põhitöökoha (ajavahemikul 19.–25. detsembrini 2011) tegevusala, töötu puhul tema viimase põhitöökoha tegevusala (vt „põhitöökoht“). Kui isik töötas allüksuses, mille tegevusala erines tööandja põhitegevusalast, siis avaldatakse allüksuse tegevusala. Allüksus on ettevõtte/asutuse koosseisus olev üksus, millel on teine tegevusala või aadress võrreldes peakontoriga.

Teine elukoht – arvesse läks vaid see teine elukoht, mis asus väljaspool isiku püsielukoha linna või valda ja kus isik elas aasta jooksul kokku vähemalt kolm kuud (sh mitte järjestikku viibitud päevad). Teine elukoht võis olla ka selline, kus ei saanud aasta ringi elada (nt suvila). Teise elukohana ei arvestatud eluruumi, kus isik tegelikult ei elanud, kuigi oli selle omanik. Samuti ei läinud arvesse nn mobiilsed elukohad (nt meremeeste ja laevapersonali puhul).

Peale püsielukoha veel mitmel aadressil elava isiku teiseks elukohaks loeti see, kus ta viibis kõige kauem, ja märgiti selle elukoha asukoht ja seal elamise kestus aastas.

Tervena elada jäänud aastate arv keskmine aastate arv, mida mingis vanuses inimene elab igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks.

Tervisest tingitud igapäevategevuse piiratus – tervisest tingitud piirang, mis oli kestnud või arvati kestvat vähemalt 6 kuud. Igapäevategevuste all mõeldi töötamist, õpinguid, majapidamistöid, enese eest hoolitsemist, suhtlemist teiste inimestega, vaba aja veetmist jne. Inimese tegevus loeti oluliselt piiratuks, kui ta vajas iga päev abi, ning mõningal määral piiratuks, kui ta vajas mõne tegevuse juures abi, aga mitte iga päev.

Tiheasustusega paikkond – tihehoonestusega ala, kus hoonetevaheline kaugus ei ole suurem kui 200 meetrit ja kus elab vähemalt 200 inimest.

Tubade arv eluruumis – toad on elutuba, magamistuba, lastetuba, kabinet, söögituba jne. Kui toa ja köögi vahel püsisein puudub (sh on lõhutud), siis loetakse seda ruumi toaks, mitte köögiks. Toaks loetakse ka kööktuba ja erastatud tuba ühiselamu tüüpi hoones. Toa suurus on vähemalt neli ruutmeetrit ja kõrgus (suuremas osas) vähemalt kaks meetrit.

Tubadeks ei loeta kööki, esikut, tualettruumi, vannituba, sahvrit, saunaruume, garderoobi jms abiruume, olenemata nende suurusest. Ka ei loeta eluruumi tubadeks ruume, mida kasutatakse ainult äri- või tööeesmärkidel (nt kasutatakse ruumi ainult töökojana, ateljeena või klienditeeninduseks). Kui sellist ruumi aga kasutatakse nii tööeesmärkidel kui ka nt kodusteks majapidamistöödeks või hobidega tegelemiseks, siis loetakse see ruum tubade hulka.

Kui leibkond elas püsivalt veel pooleli olevas elamus, siis tuli kirja panna väljaehitatud tubade arv, mitte planeeritud tubade arv.

Keskmine tubade arv elaniku kohta – näitaja arvutamisel arvestati neid eluruume, mille tubade arv oli teada ja neis eluruumides elavaid isikuid.

Tööalane seisund – hõivatu puhul tema seisund põhitöökohal ajavahemikul 19.–25. detsembrini 2011, töötu puhul tema seisund viimasel põhitöökohal (vt „Põhitöökoht“). Kui isikul oli põhitöökohal mitu seisundit, lähtuti sellest, millise tulu oli suurem.

- Palgatöötaja – isik, kes oli hõivatud täis- või osaajatööga asutuse, ettevõtte või muu tööandja heaks ja kellele tasuti kas rahas või natuuras. Ei olnud oluline, kas see töökoht oli ametlikult registreeritud või mitte. Palgatöötajad on ka ohvitserid ja allohvitserid.

- Püsiva lepinguga palgatöötaja – palgatöötaja, kelle töösuhe tööandjaga oli kestnud või tõenäoliselt kestab aasta või kauem.

- Muu palgatöötaja – palgatöötaja, kelle töösuhe tööandjaga kestab alla aasta. Siia märgiti ka juhutööga elatist teenivad isikud.

- Palgatöötajatega ettevõtja – ettevõtte, töökoja, poe, büroo jms omanik, samuti talupidaja, kes kasutas pidevalt vähemalt ühte palgatöötajat. (Siin ei loetud palgatöötajateks pereliikmeid ega sugulasi, kes töötasid pereettevõttes või talus otsese palgata.) Ettevõtte ja talu puhul ei olnud oluline, kas see oli ametlikult registreeritud või mitte.

- Üksikettevõtja – siia kuuluvad

- palgatöötajateta ettevõtja – isik, kes tegeles oma töö saaduse (teenuse või toote) müügiga ja kellel olid selle valmistamiseks vajalikud tootmisvahendid ning kes ei kasutanud pidevalt palgalist tööjõudu (kuid võis kasutada ajutist tööjõudu);

- palgatööjõuta talupidaja – isik, kes pidas talu, kus ei töötanud pidevalt palgalist tööjõudu (kuid võis olla ajutist tööjõudu);

- vabakutseline – isik, kes ei olnud kellegi juures palgal ja kellel oli mingi vaimse tegevusega seotud amet (nt kunstnik, kirjanik vms), millega ei kaasnenud oma ettevõtet (ruume, maad, seadmeid jne). Siia ei kuulu juhutööga leiba teenivad palgalised.

Üksikettevõtja puhul ei olnud oluline, kas tema tegevus oli ametlikult registreeritud või mitte.

- Ajateenija – vt „ajateenija“.

- Muu hõivatu (muu seisund) – siia kuuluvad

- palgata töötaja pereettevõttes või talus – isik, kes töötas oma perele kuuluvas ettevõttes või talus ilma otsest palka saamata, kuid sai selle eest osa ettevõtte või talu sissetulekust, ka mitterahalist. Siin ei arvestata vabatahtlikku tööd. Isik kuulub sellesse rühma, kui ta elas samas leibkonnas, kus ettevõtte või talu omanik;

- tulundusühistu liige – liige ühistus, mille eesmärk põhikirja järgi oli saada ainelist tulu ja jaotada see liikmete vahel. Tulundusühistu liige ei ole isik, kes töötas tulundusühistus ja sai selle eest palka. Tema on palgatöötaja.

Kui hõivatute tabelis ei ole ajateenijaid eraldi esile toodud, siis hõlmab jaotus „muu hõivatu“ ka neid. Töötute tabeli jaotus „muu seisund“ ei hõlma kunagi ajateenijaid.

 

Töökoha asukoht – see koht (piirkond), kus isik loenduseelsel nädalal (19.–25. detsember 2011) oma põhitöökohal tegelikult töötas. See võis erineda töökoha peakontori asukohast.

- Kindla aadressita töökoht (mobiilne töökoht) – märgiti isikul, kelle töökohal puudus kindel aadress ja kes ei alustanud oma tööd iga päev samast paigast (nt kaugsõiduautojuhid; kaugsõidumeremehed jm laevapersonal; ehitajad, kes töötasid eri objektidel). Osas töörände tabelites hõlmab termin „kindla aadressita töökoht“ kõiki mobiilse töökohaga isikuid, osas ainult neid, kes töötasid mitmes Eesti maakonnas või mitmes välisriigis ja ülejäänud esitati maakondade või välisriikide koosseisus (vt tabeli märkusi).

- Ei ole rakendatav hõlmab ajateenijaid. Ajateenijad loeti hõivatuteks, kuid nende teenistuskohta tabelites ei avaldata.

Töönädala pikkus – isiku tavalise töönädala tegelik tööaeg tundides pikema ajavahemiku kestel kõigil töökohtadel kokku. Tööaeg hõlmab ka regulaarse ületunnitöö ja mitteametlikult töötatud tunnid.

Töötu – vähemalt 15-aastane isik, kes vastas loenduseelsel nädalal (19.–25. detsember 2011) kõigile kolmele tingimusele:

- oli ilma tööta (ei töötanud kusagil ega puudunud ajutiselt töölt);

- otsis 2011. aasta detsembris aktiivselt tööd;

- oli valmis kahe nädala jooksul tööle asuma.

Töötutelt, kes olid varem töötanud, küsiti loendusel andmeid viimase põhitöökoha kohta ja viimati töötamise aastat. Varasemaks töötamiseks loeti vähemalt kolm kuud kestnud töötamist. Juhutöid, suviseid töölkäimisi ja muid lühiajalisi töösuhteid, mis kestsid alla kolme kuu, varasemaks töötamiseks ei loetud.

Usk (religioon) – vähemalt 15-aastasel isikul märgiti usu nimetus siis, kui ta pidas mingit usku (usutunnistust/religiooni) omaks. Liikmeks olek kirikus või koguduses ei olnud seejuures vajalik. Samuti ei olnud tähtis, kas isik oli ristitud ja kas ta käis regulaarselt kirikus või kuulus mõne muu mittekristliku ühenduse liikmeskonda. Usu küsimusele vastamine oli vabatahtlik.

Vabaabielu kaks isikut on vabaabielus, kui nad elavad samas leibkonnas (samas eluruumis) ja on enesemääratluse järgi abielulaadses ühenduses, mitte seaduslikus abielus. Vabaabielupartnerid võivad olla ka samast soost.

Vanus – isiku vanus on esitatud loendusmomendi (31.12.2011) seisuga täisaastates. Alla aastaste laste vanus on 0 aastat.

Vanus esimese lapse sünnil – aastate 2000–2011 andmed saadi Statistikaameti sündide andmestikust, varasemad andmed 2000. aasta loendusandmetest.

Võõrkeelte oskus. Võõrkeelteks loeti kõik emakeelest erinevad keeled. Andmed koguti vähemalt 3-aastaste isikute kohta. Isik loeti nimetatud keelt oskavaks, kui tema keeleoskus võimaldas toime tulla tuttavates keelekasutusolukordades kõnelemisel, kirjutamisel ja lugemisel. Kui isik suutis ennast väljendada tuttavates suhtlusolukordades, sai aru selgest kõnest igapäevaelu teemadel, mõistis üldjoontes lihtsama teksti sisu ja suutis koostada lühikesi tarbetekste, siis oli see piisav keeleoskustase, et lugeda isikut keelt oskavaks. Kui mõni osaoskus puudus, teine aga ületas eespool nimetatud nõudeid, siis võis isikut ikkagi lugeda keelt oskavaks. Näiteks võis isikut lugeda keelt oskavaks, kui ta

- kõneles üsna vabalt, kuid ei osanud kirjutada. Siia kuuluvad näiteks need eesti lasteaedades käivad vene lapsed, kes räägivad eesti keelt, kuid kirjutada ega lugeda ei oska;

- suutis lugeda võõrkeelset eri- või huvialakirjandust, kuid ei osanud rääkida.

Välisrändes osalenud rahvastik – isikud, kelle püsielukoht oli loendusmomendi seisuga Eestis ja kes on oma elu jooksul vahetanud püsielukoha riiki. Siia kuuluvad:

- kõik välismaal sündinud (sisserännanud);

- need Eestis sündinud, kes on välismaal alaliselt (vähemalt 12 kuud) elanud ja Eestisse tagasi pöördunud. Välismaal alaliseks elamiseks ei loetud:

- välisriigis töötamist, kui enamik vabadest päevadest viibiti oma leibkonna juures Eestis;

- õppimist välisriigi üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms) või põhikoolijärgses kutseõppeasutuses, kui vanematekodu oli Eestis;

- välisriigis ajateenistuses viibimist (nt ajateenistust Nõukogude armees) olenemata selle pikkusest, sõjast osavõttu ja sõjavangis olekut;

- elamist kuni 1945. aastani Eesti Vabariigile kuulunud Petserimaal või Narva jõe tagusel alal;

- diplomaatilist teenistust välisriigis ning Eesti Vabariigi sõjaväe- ja mereväepersonali elamist välisriigis.

Õppeasutuse asukoht – andmed on võetud Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS). Õppeasutuse asukoha võrdlemisel õppija elukohaga tuleb silmas pidada järgmist. Kõrgkoolide üliõpilastel ja keskkoolijärgsete kutseõppeasutuste õpilastel, kes õppisid endisest kodust eemal, loeti üldjuhul elukohaks õppimiskohajärgne elukoht. Nende puhul õpirännet ei toimunud.

Õppija – 3-aastane või vanem isik, kes omandab üld-, kutse- või erialaharidust formaalharidussüsteemis, s.t üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis või käib koolieelses lasteasutuses. Arvesse lähevad nii statsionaarses (päevases, õhtuses, eksternina) kui ka kaugõppes toimuvad õpingud. Õppijaks loeti ka isik, kelle õpingutes oli vaheaeg (akadeemiline puhkus, vaba semester vms), kuid kellel olid loendusmomendil vormilised sidemed õppeasutusega säilinud. Õppijate andmed (omandatav haridustase, õppeasutuse asukoht) saadi Eesti hariduse infosüsteemist (EHIS). Need andmed ei hõlma välisriikides õppijaid, v.a (üli)õpilasvahetuse korras lühiajaliselt välismaal õppijad, kes loeti tabelites Eestis õppijateks.

Õppijad jagunevad omandatava haridusastme järgi järgmiselt:

- Alusharidus – lapsed, kes käivad koolieelse lasteasutuse (lastesõim, lasteaed, lastekeskus, lasteaed-algkool) rühmas. Siia ei kuulu lapsed, kes õpivad koolieelse lasteasutuse juures asuvas kooliklassis või koolieelikute ettevalmistusrühmas.

- 1.–6. klass – isikud, kes õpivad üldhariduskooli (algkooli, põhikooli, keskkooli, gümnaasiumi jms) 1.–6. klassis.

- 7.–9. klass – isikud, kes õpivad üldhariduskooli 7.–9. klassis.

- 10.–12. klass – isikud, kes õpivad üldhariduskooli 10.–12. klassis.

- Kutse- või kutsekeskharidusõpe pärast põhiharidust – isikud, kes on hõivatud kutse- või kutsekeskharidusõppega, kus sisseastumisel oli üldjuhul nõutav põhiharidus. Siia kuulub ka väike hulk neid õppijaid, kellel kutseõppeasutusse astumisel ei olnud eelneva haridustaseme nõuet (nt kutseõpe erivajadustega ja põhihariduseta noortele).

- Kutseõpe pärast keskharidust – isikud, kes õpivad kutseõppes, kus õppeasutusse astumisel oli nõutav omandatud keskharidus.

- Kõrgharidusõpe – isikud, kes õpivad:

- rakenduskõrghariduse õppekava järgi;

- bakalaureuseõppes.

- Magistriõpe – isikud, kes õpivad magistriõppes või internatuuris.

- Doktoriõpe – isikud, kes õpivad doktoriõppes või residentuuris.

METOODIKA

ANDMEKAITSE PÕHIMÕTTED

Riiklikku statistikat avaldatakse kujul, mis välistab võimaluse üksikisikut otseselt või kaudselt tuvastada. Kaudse tuvastamise vältimiseks kasutatakse statistilise aimatavuse kontrolli meetodeid, millega kaitstakse tabelis olevaid väikesi väärtusi andmete muutmise, agregeerimise või müra lisamise abil. Statistilise aimatavuse kontrolli meetodite eesmärk on tagada tasakaal statistilise väljundi informatiivsuse ja üksikisiku tuvastamise riski vahel.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete avaldamisel rakendatakse allolevaid põhimõtteid.

1.  Riikliku statistika seaduse § 35 lg 7 järgi ei rakendata aimatavuse kontrolli meetodeid muutujatele „alaline elukoht“, „sugu“ ja „vanus“.

2.  Muude muutujate puhul rakendatakse statistilise kontrolli meetodina juhitud ümardamist juhul, kui elukoht on tabelis esitatud detailsel tasemel (väikesed kohaliku omavalitsuse üksused ja asulad).

Juhitud ümardamise tulemusena muudetakse tegelikke väärtusi üles- või allapoole selliselt, et nende kogusumma oleks võimalikult lähedane tegelikule. Ümardamise tõttu võib alajaotuste summeerimise tulemus erineda avaldatud summast ja sama näitaja väärtused olla eri tabelites pisut erinevad.

PÕLISRAHVASTIKU JA VÄLISPÄRITOLU RAHVASTIKU KOLME PÕLVKONNA LEIDMINE

Allolevas tabelis on esitatud isiku enda, tema vanemate ja vanavanemate sünniriigi vastuste kombinatsioonid, mille alusel määrati 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel põlisrahvastik ning välispäritolu rahvastiku esimene, teine ja kolmas põlvkond.

Kui osa isiku põlisuse määramiseks vajalikust teabest puudus, kasutati otsustamiseks olemasolevaid andmeid statistiliselt tõepäraseimast valikust.

Nr

Isiku sünniriik

Vanemate sünniriik

Vanavanemate sünniriik

Rühm

1

Eesti

Vähemalt ühel Eesti

Vähemalt ühel Eesti

Põlisrahvastik

2

Eesti

Vähemalt ühel Eesti

Kõigil välisriik

Kolmas põlvkond

3

Eesti

Vähemalt ühel Eesti

Kõigil teadmata

Põlisrahvastik

4

Eesti

Mõlemal välisriik*

Vähemalt ühel Eesti

Teine põlvkond

5

Eesti

Mõlemal välisriik*

Kõigil välisriik

Teine põlvkond

6

Eesti

Mõlemal välisriik*

Kõigil teadmata

Teine põlvkond

7

Eesti

Mõlemal teadmata

Vähemalt ühel Eesti

Põlisrahvastik

8

Eesti

Mõlemal teadmata

Kõigil välisriik

Kolmas põlvkond

9

Eesti

Mõlemal teadmata

Kõigil teadmata

Põlisus teadmata

10

Välisriik

Vähemalt ühel Eesti

Vähemalt ühel Eesti

Põlisrahvastik

11

Välisriik

Vähemalt ühel Eesti

Kõigil välisriik

Kolmas põlvkond

12

Välisriik

Vähemalt ühel Eesti

Kõigil teadmata

Põlisrahvastik

13

Välisriik

Mõlemal välisriik*

Vähemalt ühel Eesti

Esimene põlvkond

14

Välisriik

Mõlemal välisriik*

Kõigil välisriik

Esimene põlvkond

15

Välisriik

Mõlemal välisriik*

Kõigil teadmata

Esimene põlvkond

16

Välisriik

Mõlemal teadmata

Vähemalt ühel Eesti

Põlisrahvastik

17

Välisriik

Mõlemal teadmata

Kõigil välisriik

Kolmas põlvkond

18

Välisriik

Mõlemal teadmata

Kõigil teadmata

Põlisus teadmata

19

Teadmata

Vähemalt ühel Eesti

Vähemalt ühel Eesti

Põlisrahvastik

20

Teadmata

Vähemalt ühel Eesti

Kõigil välisriik

Kolmas põlvkond

21

Teadmata

Vähemalt ühel Eesti

Kõigil teadmata

Põlisrahvastik

22

Teadmata

Mõlemal välisriik*

Vähemalt ühel Eesti

Teine põlvkond

23

Teadmata

Mõlemal välisriik*

Kõigil välisriik

Teine põlvkond

24

Teadmata

Mõlemal välisriik*

Kõigil teadmata

Teine põlvkond

25

Teadmata

Mõlemal teadmata

Vähemalt ühel Eesti

Põlisus teadmata

26

Teadmata

Mõlemal teadmata

Kõigil välisriik

Kolmas põlvkond

27

Teadmata

Mõlemal teadmata

Kõigil teadmata

Põlisus teadmata

 

*Siia kuulub ka juhtum, kus üks vanem on sündinud välisriigis ja teise sünniriik on teadmata.

ELADA JÄÄNUD JA TERVENA ELADA JÄÄNUD AASTATE ARV

Elada jäänud aastate arvu leidmiseks kasutatakse rahvaloendusel kindlaks tehtud soo-vanusjaotust ja ametlikku perekonnaseisuasutuste surmajuhtumite statistikat. Nende andmete põhjal arvutatakse iga 5-aastase vanuserühma jaoks selle vanuseni jõudnud sünnipõlvkonna arvukus, tinglik suremustõenäosus, elatud inimaastad ja keskmiselt elada jäänud aastate arv.

Tervena elada jäänud aastate arvu leidmiseks on tarvis teada igas vanuserühmas tervete isikute osatähtsust, mis saadi rahvaloendusest. Heaks terviseks loetakse vastavalt rahvusvahelistele soovitustele igapäevategevuste piirangute puudumist. Arvutuskäik on sarnane eespool kirjeldatuga, kusjuures kõigi vanuserühma kuuluvate isikute asemel kasutatakse tervete isikute arvu.

KLASSIFIKAATORID

Ametite klassifikaator 2008, versioon 1.5b (AK 2008v1.5b)

Ametite klassifikaator on kättesaadav Statistikaameti veebilehe www.stat.ee/metaandmed rubriigis “Klassifikaatorid”.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator 2010, versioon 3 (EHAK 2010v3)

EHAK on kättesaadav Statistikaameti veebilehe www.stat.ee/metaandmed rubriigis “Klassifikaatorid”; haldus- ja asustusüksuste muudatuste info on failis Muudatused.pdf.

EHAK 2010, versioon 3, kehtis 29.11.2010-23.07.2011, on kättesaadav klassifikaatori varasemate versioonide lehel http://metaweb.stat.ee/classificator_version_list.htm?id=419098&siteLanguage=ee

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK 2008)

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Eesti piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori 3. tasemel esitatud maakondade grupid jagunevad järgmiselt:

EE001

Põhja-Eesti

Harju maakond

EE004

Lääne-Eesti

Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond

EE006

Kesk-Eesti

Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond

EE007

Kirde-Eesti

Ida-Viru maakond

EE008

Lõuna-Eesti

Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

KONTAKTISIK

Diana Beltadze

Rahva ja eluruumide loenduse projektijuht

Tel 625 9361

diana.beltadze@stat.ee

Uuendatud: 22.10.2013