Haridustase – haridustaseme määrab kõrgeim
formaalharidussüsteemis (üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis)
lõpetatud õpe. Lõpetamata jäänud õpingud haridustaset ei tõsta. Välisriigis
hariduse omandanute haridustase on määratud samadel alustel kui Eestis
omandatud haridustase.
Rahvastiku hariduse määramiseks loodi andmebaas, kus ühendati vastava
aasta seisuga rahvastiku ja kõrgeima hariduse andmed. Kõrgeim haridustase on
arvutatud Eesti
hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS), elamislubade ja töölubade registri, riigi
personali- ja palgaarvestuse andmekogu, 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse
ning rahvastikuregistri andmetel. Vastavalt allikate prioriteetsusele kõrvutati registrites olev
info ja leiti isiku kõrgeim haridustase.
Igale isikule leiti tema kõrgeim üldharidus ja kõrgeim kutse- või
kõrgharidus. Seejärel need kaks ühendati ning moodustati hierarhiline tunnus
(madalaimast haridustasemest kõrgeimani), millest lähtuvalt määrati isikule tema
kõrgeim haridus. Haridustasemeid on kokku 11 ja nad on lisaks jaotatud neljaks
suuremaks rühmaks.
Haridustasemete hierarhilises järjestuses on kahel juhul haridustasemed
esitatud kahe eraldiseisva kuid võrdse haridusena, mitme sama taseme hariduse olemasolul
on märgitud hiljem omandatu: need kaks paari hierarhiliselt võrdset, kuid
eraldi väljatoodud haridustaset on järjestatud vastavalt nende ISCED-koodile:
Põhiharidus (ISCED 24) ja Kutseharidus koos
põhihariduse omandamisega ja kutseharidus põhihariduse baasil (ISCED 25)
ning
Üldkeskharidus (ISCED 34) ja Kutsekeskharidus
(ISCED 35).
HARIDUSTASEMETE
LIIGITUS JA VASTAVAD ISCED 2011 KOODID
PÕHIHARIDUS VÕI MADALAM ISCED 0, ISCED 1, ISCED 24, ISCED
25 |
Hariduseta, alusharidus – isikul võib olla alusharidus või ei ole lõpetanud
algharidusele vastavat kooliastet. Vastab ISCED-i koodile 0. |
Algharidus, praegune põhikooli 6 klassi – Eestis on esimene omandatav
haridustase põhiharidus ja alghariduse kohta lõputunnistust ei väljastata.
Alghariduse väljatoomine on vajalik rahvusvahelise võrreldavuse tagamiseks. Selle
haridustaseme omandanuks loetakse kokkuleppeliselt isikuid, kes ei ole
omandanud põhiharidust, kuid on lõpetanud vähemalt: - 6 klassi 1990. aastal või hiljem;
- 3 klassi aastatel 1972–1989; - 4 klassi aastatel 1945–1971; - 6 klassi aastatel 1930–1944,
arvestatakse ka täiskasvanute õhtualgkoole. Sellesse
rühma kuuluvad ka põhihariduseta isikud, kes on omandanud põhihariduse
nõudeta kutsehariduse. Vastab ISCED-i koodile 1. |
Põhiharidus – isik ei ole lõpetanud
keskharidusele vastavat kooliastet, kuid on lõpetanud: - põhikooli või vähemalt 9 klassi
üldhariduskoolis 1990. aastal või hiljem; - vähemalt 8 klassi
üldhariduskoolis aastail 1962–1989; - mittetäieliku keskkooli või 7 klassi
aastani 1961; - 1940. aastani tegutsenud
reaalkooli või progümnaasiumi; - aastail 1920–1940
kutsekeskkooli; - on saanud põhihariduse
erikoolis. Vastab
ISCED-i koodile 24. |
Kutseharidus koos põhihariduse omandamisega ja kutseharidus põhihariduse
baasil – isik
omandas kutsehariduse, kus koos kutsega omandati ka põhiharidus või õpiti
põhiharduse baasil. Õppe käigus ei omandata keskharidust. Vastab ISCED-i
koodile 25. |
|
KESKHARIDUS VÕI KUTSEHARIDUS KESKHARIDUSE BAASIL ISCED 34, ISCED 35, ISCED 4 |
Üldkeskharidus – isik on
lõpetanud 10-, 11- või 12-klassilise keskkooli või gümnaasiumi. Vastab
ISCED-i koodile 34. |
Kutsekeskharidus – isik on omandanud kesk- ja kutsehariduse sama õppekava raames.
Sellesse rühma kuuluvad ka isikud, kes on omandanud keskerihariduse põhihariduse
baasil. Siia ei kuulu need, kes üldhariduskoolis (keskkool, gümnaasium vm)
said lisaks keskharidusele dokumendi kutsealase ettevalmistuse kohta. Vastab
ISCED-i koodile 35. |
Kutseharidus keskhariduse baasil – isik on omandanud kutsehariduse keskhariduse
baasil. Siia ei kuulu need, kes omandasid keskerihariduse keskhariduse baasil.
Vastab ISCED-i koodile 4. |
KÕRGHARIDUS VÕI KESKERIHARIDUS KESKHARIDUSE BAASIL ISCED 5 ,ISCED 6, ISCED 7, ISCED 8 |
Keskeriharidus keskhariduse baasil – isik on omandanud keskerihariduse keskhariduse
baasil. Vastab ISCED-i koodile 5. |
Bakalaureus, rakenduskõrgharidus – isik on lõpetanud -
bakalaureuse õppekava kolmeaastase programmi alusel – selle programmi järgi alustati
Eestis vastuvõttu 2002. aastal; -
rakenduskõrgharidusõpe – see on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel
üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes
edasiõppimiseks vajaliku pädevuse; - kutsekõrgharidusõppe
(vastuvõtt aastatel 1999 kuni 2002) või diplomiõppe (vastuvõtt aastani 2002)
õppekava. Vastab ISCED-i koodile 6. |
Magister – isik on saanud magistrikraadi või magistrikraadiga
võrdsustatud kvalifikatsiooni: - viie-
või kuueaastane integreeritud õpe (sh inseneriõppe) – integreeritud õppe vastuvõtt
alates 2002. aastast; -
bakalaureuse õppekava nelja-aastase programmi alusel, selle järgi alustati
Eestis vastuvõttu 1992. aastal ja vastuvõtt kestis kuni 2001. aastani. - enne
1992. aastat kehtinud õppekava järgi omandatud kõrgharidus, isik on läbinud
instituudi, akadeemia, ülikooli või mõne muu õppeasutuse kõrghariduse taseme
õppekava, mis kehtis Eestis enne 1992. aastat. Endise NSV Liidu
territooriumil võivad sellised õppekavad kehtida praeguseni. -
internatuuri lõpetanud arst; - pärast
bakalaureuseõpet üheaastase õpetajakoolituse läbinud isik. Vastab ISCED-i koodile 7. |
Doktor – isik on lõpetanud residentuuri või on tal
doktorikraad. Doktorikraadile vastavaks loetakse ka NSV Liidu
haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab kandidaadikraadi
diplom (Kandidat nauk) või
doktorikraadi diplom (Doktor nauk). Nimetatud tasemeid ei ole võimalik saada
rahvaülikooli, marksismi-leninismi ülikooli jms lõpetamisel. Vastab ISCED-i
koodile 8. |
Hariduse
klassifikaator ISCED 2011
ISCED (International Standard of Classifacation
of Education) on rahvusvaheline ühtne hariduse
liigitus ning haridustasemete ja õppekavade kategoriseerimise standard. Selle
eesmärk on teha riikide haridussüsteemid omavahel võrreldavaks. Praegu
kasutuses olev versioon on juba kolmas. Järgnevalt on esitatud eelmise
versiooni ISCED 97 ja kõige uuema versiooni ISCED 2011 võrdlus.
ISCED 97 ja ISCED 2011 vastavustabel
Eesti
haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)
EHAK on kättesaadav Statistikaameti veebilehe www.stat.ee/metaandmed
rubriigis “Klassifikaatorid”; haldus- ja asustusüksuste muudatuste info on
failis Muudatused.pdf.
Ethel Maasing
Rahvastiku-
ja sotsiaalstatistika osakond
Tel
625 9277
Uuendatud: 19.11.2020