MÕISTED

Murdekeele oskaja – vähemalt kolmeaastane isik, kes saab murdest aru ja suudab ennast selles väljendada.

Murre – eesti keele ajalooline piirkondlik erikuju. Eesti murded jaotatakse murrakuteks järgmiselt:

- idamurre – Avinurme, Kodavere, Laiuse, Maarja-Magdaleena, Palamuse ja Torma murrak;

- keskmurre – Ambla, Anna, Hageri, Harju-Jaani, Harju-Madise, Juuru, Järva-Jaani, Järva-Madise, Jüri, Kadrina, Keila, Koeru, Kolga-Jaani, Kose, Kursi, Kõpu, Nissi, Paide, Peetri, Pilistvere, Põltsamaa, Rakvere, Rapla, Risti, Simuna, Suure-Jaani, Türi, Viljandi, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja ja Äksi murrak;

- läänemurre – Audru, Hanila, Häädemeeste, Karuse, Kirbla, Kullamaa, Lihula, Lääne-Nigula, Martna, Mihkli, Märjamaa, Noarootsi, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Ridala, Saarde, Tori, Tõstamaa, Varbla, Vigala ja Vändra murrak;

- Mulgi murre – Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu murrak;

- rannikumurre – Haljala, Iisaku, Jõelähtme, Jõhvi, Kuusalu, Lüganuse, Vaivara ja  Viru-Nigula murrak;

- saarte murre – Anseküla, Emmaste, Jaani, Jämaja, Kaarma, Karja, Kihelkonna, Kihnu, Käina, Kärla, Muhu, Mustjala, Pöide, Püha, Pühalepa, Reigi ja Valjala murrak;

- Tartu murre – Kambja, Nõo, Otepää, Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste, Tartu-Maarja ja Võnnu murrak;

- Võru murre – Kanepi, Hargla, Karula, Põlva, Rõuge, Räpina, Setu, Urvaste ja Vastseliina murrak.

KONTAKTISIK

Diana Beltadze

Rahva ja eluruumide loenduse talitus

Tel 625 9361

diana.beltadze@stat.ee

Uuendatud: 30.08.2012