MÕISTED

Haridustase – haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õpe. Lõpetamata jäänud õpingud haridustaset ei tõsta. Välisriigis hariduse omandanute haridustase on määratud samuti kui Eestis omandatud haridustase. Kõrgeim haridustase on arvutatud 2011. aasta rahvaloenduse, Eesti hariduse infosüsteemi ja rahvastikuregistri andmete ühendamisel (täpsem kirjeldus metoodika osas).

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev.

Maa-asula – alevik ja küla.

METOODIKA

Rahvastiku hariduse määramiseks loodi andmebaas, kus ühendati vastava aasta seisuga rahvastiku ja kõrgeima hariduse andmed. Kõrgeim haridustase on arvutatud 2011. aasta rahvaloenduse, Eesti hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) ja rahvastikuregistri andmete põhjal. Kõigepealt leiti igale isikule tema kõrgeim üldharidus ja kutse- või kõrgharidus. Seejärel need kaks ühendati ning moodustati hierarhiline tunnus (madalaimast haridustasemest kõrgeimani), millest lähtuvalt määrati isikule tema kõrgeim haridus. Selle tulemusena jäid nähtamatuks need kutsehariduse tasemed, mis olid üldharidusest madalamad (üldkeskhariduse korral kutseharidus põhihariduse baasil).

Haridustasemete hierarhiline järjekord

Alghariduseta

Algharidus

Põhiharidus

Kutseharidus põhihariduse baasil

Keskharidus

Kutsekeskharidus

Kutseharidus keskhariduse baasil

Bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus

Magister või sellega võrdsustatud haridus

Doktor või sellega võrdsustatud haridus

Kui isikul oli mitu sama taseme haridust, määrati kõrgeimaks varasem. Kui isikul oli EHISes kõrgem haridus kui rahvaloenduse andmetes, võeti arvesse EHISe haridus. Kui rahvaloenduses oli isikul kõrgem haridus kui EHISes, võeti arvesse rahvaloenduse andmed. Rahvastikuregistri andmeid kasutati kõige viimasena tühjade väljade täitmiseks – see oli oluline, et määrata Eesti kodakondsuseta inimeste haridustase.

Maakondade tabelis (RV0231) esitatud kõige detailsem haridustasemete liigitus ja vastavad ISCED 2011 koodid

1. Alghariduseta – isik ei ole lõpetanud algharidusele vastavat kooliastet (ISCED-i kood 0).

2. Algharidus – isik ei ole omandanud põhiharidust, kuid on lõpetanud (vähemalt)

- 6 klassi 1990. aastal või hiljem;

- 3 klassi aastatel 1972–1989;

- 4 klassi aastatel 1945–1971;

- 6 klassi aastatel 1930–1944, arvestatakse ka täiskasvanute õhtualgkoole;

- 4 või 6 klassi kuni aastani 1930;

- üheklassilise vallakooli, linnaalgkooli, ühe- või kaheklassilise ministeeriumikooli, kihelkonnakooli või kõrgema algkooli aastani 1920.

Algharidusega isikutel ei ole kutseharidust, nende ISCED-i kood on 1.

3. Põhiharidus – isik ei ole üldhariduskoolis omandanud keskharidust, kuid on lõpetanud

- põhikooli või vähemalt 9 klassi üldhariduskoolis 1990. aastal või hiljem;

- vähemalt 8 klassi üldhariduskoolis aastail 1962–1989;

- mittetäieliku keskkooli või 7 klassi aastani 1961;

- 1940. aastani tegutsenud reaalkooli või progümnaasiumi;

- aastail 1920–1940 kutsekeskkooli või

- on saanud põhihariduse erikoolis.

Põhiharidusega isikute ISCED-i kood on 24.

4. Kutseharidus põhihariduse baasil - põhiharidust eeldav kutseharidus; kutseharidus, kus koos kutsega omandati ka põhiharidus. Õppe käigus ei omandata koos kutsega keskharidust. ISCED-i kood 25.

5. Keskharidus – isik on lõpetanud 10-, 11- või 12-klassilise keskkooli, gümnaasiumi, reaalkooli, üldharidusliku kolledži või õhtukooli või saanud keskhariduse puuetega laste koolis või kinnises erikoolis. Siia ei kuulu isikud, kes on omandanud keskhariduse koos kutsega või keskerihariduse põhihariduse baasil. Üldkeskharidusega isikute ISCED-i kood on 34.

6. Kutsekeskharidus, keskeri- ja tehnikumiharidus põhihariduse baasil – isik on koos kutseharidusega omandanud sama õppekava raames keskhariduse. Siia ei kuulu need, kes üldhariduskoolis (keskkool, gümnaasium vm) said lisaks keskharidusele dokumendi kutsealase ettevalmistuse kohta. See haridustase vastab ISCED-i koodile 35.

7. Kutseharidus keskhariduse baasil – isik on omandanud kutsekeskhariduse või kutsehariduse taseme õppekava pärast keskhariduse omandamist. Siia ei kuulu need, kes omandasid keskerihariduse pärast keskhariduse saamist. See haridustase vastab ISCED-i koodile 4.

8. Keskeri- ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil – isik on lõpetanud tehnikumi, kommertskooli, kõrgema põllumajandus- või aianduskooli, merekooli või mõne muu õppeasutuse keskerihariduse õppekava järgi.

See haridustase vastab ISCED-i koodile 5.

9. Bakalaureus või sellega võrdsustatud haridus – isik on lõpetanud

- bakalaureuse õppekava kolmeaastase programmi alusel; selle programmi järgi alustati Eestis vastuvõttu 2002. aastal;

- rakenduskõrgharidusõppe; see on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajaliku pädevuse;

- (rakendus)kõrgkooli, kutseõppeasutuse või muu õppeasutuse kutsekõrgharidusõppe (lõpetamine võimalik alates 2000. aastast) või diplomiõppe (1992. aastast) õppekava järgi.

See haridustase vastab ISCED-i koodile 6.

10. Magister või sellega võrdsustatud kõrgharidus. Magistriga on võrdsustatud 

- viie- või kuueaastane integreeritud õpe (sh inseneriõppe), integreeritud õppe lõpetamine on Eestis võimalik alates 2002. aastast);

- bakalaureuse õppekava nelja-aastase programmi alusel; selle järgi alustati Eestis vastuvõttu 1992. aastal ja vastuvõtt kestis kuni 2001. aastani.

- enne 1992. aastat kehtinud õppekava järgi omandatud kõrgharidus; isik on läbinud instituudi, akadeemia, ülikooli või mõne muu õppeasutuse kõrghariduse taseme õppekava, mis kehtis Eestis enne 1992. aastat. Endise NSV Liidu territooriumil võivad sellised õppekavad kehtida praeguseni.

- internatuuri lõpetanud arst;

- pärast bakalaureuseõpet üheaastase õpetajakoolituse läbinud isik.

See haridustase vastab ISCED-i koodile 7.

11. Doktor või sellega võrdsustatud haridus – isik on lõpetanud residentuuri või on tal doktorikraad. Doktorikraadile vastavaks loetakse ka NSV Liidu haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab kandidaadikraadi diplom (Kandidat nauk) või doktorikraadi diplom (Doktor nauk). Nimetatud tasemeid ei ole võimalik saada rahvaülikooli, marksismi-leninismi ülikooli jms lõpetamisel.

See haridustase vastab ISCED-i koodile 8.

Valdade tabelis (RV0232) esitatud hariduse liigitus ISCED 2011 tasemete järgi

Põhiharidus või madalam – ISCED 0, ISCED 1, ISCED 24

Kutseharidus või kutsekeskharidus põhihariduse baasil –  ISCED 25, ISCED 35

Keskharidus – ISCED 34

Kutseharidus keskhariduse baasil – ISCED 4

Kõrgharidus – ISCED 5-8

KLASSIFIKAATORID

Hariduse klassifikaator ISCED 2011

ISCED (International Standard of Classifacation of Education) on ühtne rahvusvaheline hariduse liigitus ning haridustasemete ja õppekavade kategoriseerimise standard. Selle eesmärk on teha riikide haridussüsteemid omavahel võrreldavaks. Praegu kasutuses olev versioon on juba kolmas. Järgnevalt on esitatud eelmise versiooni ISCED 97 ja kõige uuema versiooni ISCED 2011 võrdlus.

ISCED 97 ja ISCED 2011 vastavustabel

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

EHAK on kättesaadav Statistikaameti veebilehe www.stat.ee/metaandmed rubriigis “Klassifikaatorid”; haldus- ja asustusüksuste muudatuste info on failis Muudatused.pdf.

KONTAKTISIK

Koit Meres

Metoodika ja analüüsi osakond

Tel 625 9146

koit.meres@stat.ee

 

Kaia Kabanen

Metoodika ja analüüsi osakond

Tel: 625 9384

kaia.kabanen@stat.ee

Uuendatud: 21.04.2015