MÕISTED

Aastakeskmine rahvaarv – pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast.

Abielu kestus aastates – abielu juriidiline pikkus täisaastates.

Elukoht – indiviidi ütlus- või registripõhine elukoht (sõltuvalt uuringu metoodikast). Kui tegu pole risttabeliga, kus on nii mehe kui naise elukoht, siis on elukohana arvestatud mehe elukohta.

Haridus – isiku kõrgeim omandatud haridustase.

Lahutumuse üldkordaja – aastaga registreeritud abielulahutuste arv 1000 elaniku kohta.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald.

Maa-asula – alevik ja küla.

Rahvus – andmed tuginevad isiku enesemääratlemisele. Lapse rahvuse määramise alus on ema rahvus.

Sündmuse registreerimisaeg – sündmuse registreerimise aeg perekonnaseisuasutuses.

Sündmuse toimumisaeg – tegelik sündmuse toimumise aeg, mis ei sõltu sündmuse registreerimisajast. Sündmuse toimumise alusel tehtud aastakokkuvõtted hõlmavad ka detsembris aset leidnud, kuid jaanuaris registreeritud sündmusi.

Vanus – eluaastate arv täisaastates vaadeldud ajahetkel, s.t vanus viimasel sünnipäeval.

METOODIKA

Rahvastikusündmused: sünnid, surmad, abielud ja lahutused

Sünni-, surma-, abielu- ja lahutusstatistika hõlmab Eesti perekonnaseisuasutustes registreeritud Eesti alaliste elanike isikusündmusi ning Eesti kodanike isikusündmusi, mis registreeriti Eesti välisesindustes. Arvesse ei lähe sündmused, mis küll registreeriti Eestis või Eesti välisesindustes, kuid mille puhul on isiku(te) alaline elukoht välisriigis.

Abielulahutused

Abielulahutusstatistika hõlmab kõiki Eesti selleks volitatud asutustes registreeritud Eesti alaliste elanike abielulahutusi, samuti Eesti välisesindustes registreeritud Eesti kodanike abielulahutusi. Alates 2004. aastast Eesti välisesindustes enam sündmusi ei registreerita. Statistikas võetakse arvesse abielulahutused, kus vähemalt üks osapooltest on Eesti alaline elanik. Arvesse ei lähe sündmused, mis küll registreeriti Eestis (varem ka Eesti välisesindustes), kuid mille puhul on mõlema osapoole alaliseks elukohaks välisriik.

Alates 2014. aastast võetakse statistikas arvesse ka välismaal lahutatud abielu, kui vähemalt üks osapooltest on Eesti alaline elanik ning kui lahutajad või vastava välisriigi asutus esitab abielulahutust tõendava dokumendi Eesti asutusse. Välismaal lahutatud abielude kohta saadav teave võib olla lahutajate statistiliste tunnuste puhul kohati puudulik, sest välisriigi asutused ei pruugi koguda sama statistilist infot nagu Eesti asutused.

1993. aasta lõpuni olid abielulahutusstatistika aluseks perekonnaseisuasutuses registreeritud abielulahutuse aktid. Alates 1994. aastast saadakse andmed statistiliselt abielulahutuse lehelt, mis täidetakse lahutusakti koostamisel Eesti perekonnaseisuasutustes. 1994-2003 täideti statistilisi abielulehti ka Eesti välisesindustes. Alates 1. juulist 2010 on võimalik abielu lahutada ka notari juures.

Maavalitsuste perekonnaseisuasutustes ja Tallinna Perekonnaseisuametis täidetakse statistiline abielulahutuse leht elektroonilisel kujul. Andmeallikaks on abielulahutuse sõlmimisel isiku esitatud dokumendid ja suuline teave. Abielulahutusi registreerivad notarid ja kohtud edastavad abielulahutuse lehed maavalitsuse perekonnaseisuasutusele või Tallinna Perekonnaseisuametile.

Kordajatena avaldatud abielulahutuse statistika (lahutusi 1000 elaniku kohta) on Statistikaameti andmebaasis kättesaadav alajaotuses Rahvastik - Rahvastikunäitajad ja koosseis - Demograafilised põhinäitajad.

KLASSIFIKAATORID

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Kuni 1999. aastani kasutati rahvastiku paiknemise ja rahvastikusündmuste territoriaalsel jaotumisel põhiliselt haldusjaotust, mis vastas 1989. aasta rahvaloenduse aegse jaotuse piiridele. Rahvastiku ja sündmuste jaotumine linna ja maapiirkondade vahel järgis haldusjaotust, kusjuures linnade hulka arvati kõik linnad ja alevid, maapiirkonda aga vallad. See tagas andmete võrreldavuse eelmiste aastatega.

1996. aastast on mõned alevid ja linnad ühendatud naabervaldadega. Seetõttu ei ole rahvastiku paiknemise ja rahvastikusündmuste territoriaalse jaotumise ajas võrreldavaid andmeid võimalik esitada kehtiva haldusjaotuse järgi. Rahvastiku ja sündmuste linna- ja maapiirkondade jaotuse asemel on seetõttu esitatud jaotus linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.

EHAK on kättesaadav Statistikaameti veebilehe www.stat.ee/metaandmed rubriigis “Klassifikaatorid”; haldus- ja asustusüksuste muudatuste info on failis Muudatused.pdf.

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Eesti piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori 3. tasemel esitatud maakondade grupid jagunevad järgmiselt:

EE001 Põhja-Eesti Harju maakond
EE004 Lääne-Eesti Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond
EE006 Kesk-Eesti Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond
EE007 Kirde-Eesti Ida-Viru maakond
EE008 Lõuna-Eesti Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

VEEL TEEMA KOHTA

Rahvastik. Population. Aastakogumik

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

Eesti Statistika Kvartalikiri. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia

Linnad ja vallad arvudes. Cities and Rural Municipalities in Figures

Maakonnad arvudes. Counties in Figures

Eesti piirkondlik statistika. Regional Statistics of Estonia

KONTAKTISIK

Alis Tammur
Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
Tel 625 8481
alis.tammur@stat.ee

Uuendatud 16.08.2017