MÕISTED

Aastakeskmine rahvaarv – pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast.

Abordi määr – aborte elussündide kohta aastas.

Abort – raseduse katkemine või katkestamine.

Elukoht – indiviidi ütlus- või registripõhine elukoht (sõltuvalt uuringu metoodikast).

Elussünd – elusalt sündinud lapse ilmaletoomine, s.t elutunnustega lapse sünd, sõltumata raseduse kestusest.

Legaalne abort – raseduse seaduslik katkestamine naise soovil.

Legaalselt indutseeritud abort (meditsiiniline abort) – jaguneb legaalseks ja terapeutiliseks abordiks.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald.

Maa-asula – alevik ja küla.

Rahvus – andmed tuginevad isiku enesemääratlemisele. Lapse rahvuse määramise alus on ema rahvus.

Sündmuse toimumisaeg – tegelik sündmuse toimumise aeg, mis ei sõltu sündmuse registreerimisajast. Sündmuse toimumise alusel tehtud aastakokkuvõtted hõlmavad ka detsembris aset leidnud, kuid jaanuaris registreeritud sündmusi.

Terapeutiline abort – raseduse katkestamine meditsiinilistel näidustustel.

Vanus – eluaastate arv täisaastates vaadeldaval ajahetkel, s.t vanus viimasel sünnipäeval.

METOODIKA

Andmete kogumise alusdokument on abordikaart, mis täidetakse iga tervishoiuasutuses aset leidnud raseduse katkemise või katkestamise kohta. Abordikaardile ei märgita naise isikukoodi. Raseduskatkestusandmekogule esitavad andmeid kõik Eesti Vabariigi territooriumil rasedusi katkestavad ja katkenud rasedusega naistele arstiabi osutavad tervishoiuasutused (k.a eraarstid).

Põhjalikum info abortide kohta leidub Tervise Arengu Instituudi kodulehel: www.tai.ee.

KLASSIFIKAATORID

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Kuni 1999. aastani kasutati rahvastiku paiknemise ja rahvastikusündmuste territoriaalsel jaotumisel haldusjaotust, mis vastas 1989. aasta rahvaloenduse aegse jaotuse piiridele, välja arvatud Ida-Virumaa. Rahvastiku ja sündmuste jaotumine linna ja maapiirkondade vahel järgis haldusjaotust, kusjuures linnade hulka arvati kõik linnad ja alevid, maapiirkonda aga vallad. See tagas andmete võrreldavuse eelmiste aastatega.

1996. aastast on mõned alevid ja linnad ühendatud naabervaldadega. Seetõttu ei ole rahvastiku paiknemise ja rahvastikusündmuste territoriaalse jaotumise ajas võrreldavaid andmeid võimalik esitada kehtiva haldusjaotuse järgi. Rahvastiku ja sündmuste linna- ja maapiirkondade jaotuse asemel on seetõttu esitatud jaotus linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.

EHAK on kättesaadav Statistikaameti veebilehe www.stat.ee/metaandmed rubriigis “Klassifikaatorid”.

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Eesti piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori 3. tasemel esitatud maakondade grupid jagunevad järgmiselt:

EE001 Põhja-Eesti Harju maakond
EE004 Lääne-Eesti Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond
EE006 Kesk-Eesti Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond
EE007 Kirde-Eesti Ida-Viru maakond
EE008 Lõuna-Eesti Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

VEEL TEEMA KOHTA

Rahvastik. Population. Aastakogumik (ilmunud 2007. aastani)

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

KONTAKTISIK

Alis Tammur
Metoodika ja analüüsi osakond
Tel 625 8481
alis.tammur@stat.ee

Uuendatud: 16.08.2017