MÕISTED

Aastakeskmine rahvaarv – pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast.

Elukoht – indiviidi ütlus- või registripõhine elukoht (sõltuvalt uuringu metoodikast).

Haridus – isiku kõrgeim omandatud haridustase.

Hiline lootesurm – vt surnultsünd.

Hiline neonataalsurm – imiku surm pärast esimest elunädalat, kuid enne 28. elupäeva täitumist.

Imikusuremuskordaja – imikusurmade (alla aastaste laste surmad) arv 1000 sama aasta elussündinu kohta.

Imikusurm – alla aastase elusalt sündinud lapse surm.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald.

Maa-asula – alevik ja küla.

Neonataalsurm – imiku surm nelja esimese elunädala jooksul.

Perinataalsurm – surnultsünd või surmajuht perinataalperioodil (algab 22. rasedusnädala möödumisel ja lõpeb 0-6 päeva pärast sündi).

Rahvus – andmed tuginevad isiku enesemääratlemisele. Lapse rahvuse määramise alus on ema rahvus.

Standarditud suremuskordaja – rahvastiku suremuse võrdlemiseks kasutatav suhtarv, mis kõrvaldab rahvastiku soo-vanuskoosseisu erinevuse mõju. Arvutatud 1976. aastal avaldatud Euroopa standardrahvastiku vanusjaotuse alusel, et võrrelda, milline oleks suremus juhul, kui Eesti rahvastiku vanusjaotus oleks samasugune nagu standardrahvastikul. Kordaja arvutamisel on teadmata vanusega surnud arvatud vähemalt 85-aastaste hulka. Alates 2014. aastast on standarditud suremuskordaja arvutamiseks kasutatud uut, 2013. aastal avaldatud Euroopa standardrahvastiku vanusjaotust.

Suremuse soo-vanuskordaja (suremuskordaja soo ja vanuse järgi) – surmajuhtude arv aastas 1000 sama vanuserühma mehe või naise kohta.

Suremuse üldkordaja – surmajuhtude arv aastas 1000 aastakeskmise elaniku kohta.

Surmapõhjus – surma algpõhjus, mille Maailma Terviseorganisatsioon on määratlenud kui a) haiguse või vigastuse, mis algatas vahetult surmale viivate haigusseisundite jada või b) õnnetuse või vägivalla asjaolud, mis tekitasid surmava vigastuse. Alates 1997. aastast kasutatakse surmapõhjuste kodeerimisel rahvusvahelist haiguste klassifikaatorit RHK-10 (ICD-10). Aastatel 1994–1996 oli kasutusel RHK-9 täisversioon ja aastatel 1989–1993 RHK-9 lühiversioon.

Surnultsünd – vähemalt 500-grammise sünnikaaluga loote üsasisene surm pärast 22. rasedusnädalat. Kuni 1992. aastani arvestati surnultsünniks sünnid, mille puhul kestis ema rasedus kuni 28 rasedusnädalat, vastsündinu sünnikaal oli alla 1000 g või pikkus kuni 35 cm ja vastsündinu suri esimesel elunädalal.

Sündmuse registreerimisaeg – sündmuse registreerimise aeg perekonnaseisuasutuses.

Sündmuse toimumisaeg – tegelik sündmuse toimumise aeg, mis ei sõltu sündmuse registreerimisajast. Sündmuse toimumise alusel tehtud aastakokkuvõtted hõlmavad ka detsembris aset leidnud, kuid jaanuaris registreeritud sündmusi.

Vanus – eluaastate arv täisaastates vaadeldud ajahetkel, s.t vanus viimasel sünnipäeval.

Varane neonataalsurm – imiku surm esimesel elunädalal (0–6 päeva vanuselt). Vt ka: surnultsünd.

METOODIKA

Surmastatistika hõlmab perekonnaseisuasutustes registreeritud Eesti kodanike ja mittekodanike isikusündmusi, samuti Eesti kodanike isikusündmusi, mis registreeriti Eesti välisesindustes. Arvesse ei lähe sündmused, mis küll registreeriti Eestis või Eesti välisesindustes, kuid mille puhul on isiku elukohaks välisriik.

Statistikaametis olid 1993. aasta lõpuni surmastatistika aluseks kõigi perekonnaseisuasutustes ja kohalikes omavalitsustes registreeritud surmade surmaaktid. 1994. aastast olid statistika aluseks surma registreerimise statistilise arvestuse lehed, mida 1996. aastast nimetatakse arstlikeks surmatõenditeks. Arstlikud surmatõendid on ka surmaakti koostamise aluseks. Surma­andmete töötluse aluseks on isiku surmaaeg. Surmajuhud, mis on registreeritud hiljem kui surma-aastale järgneva aasta jaanuaris, lisatakse statistilises töötluses registreerimisaasta andmestikku. Surmade koguarvust jäetakse välja need juhud, kui Eesti kodaniku, kelle elukohaks on välismaa, surm on registreeritud välismaal. Samuti need juhud, kui Eestis suri välismaa kodanik, kelle elukoht on samuti välismaa. Teadmata elukohaga surnute puhul märgitakse viimase elukohana surma registreerimise koht.

2008.aastast hakatakse kasutatama Rahvastikuregistri ja Riikliku Surma Põhjuste registri andmeid.

Sündmusstatistika andmete esitamisel haridustaseme järgi on kasutatud järgmist liigitust:

Isiku haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (s.t üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õppekava. Alates 2002. aastast on sündmusstatistikas eraldatud üldhariduskoolis omandatud haridus ja lõpetatud kutse- või erialaharidus. Avaldatud andmed on agregeeritud järgmise jaotuse alusel: kõrgharidus, keskharidus, põhi- või madalam haridus.

Põhi- ja madalam haridus – põhiharidus, mittetäielik keskharidus, kutseharidus koos põhihariduse omandamisega, kutseharidus, algharidus, alghariduseta.

Keskharidus – üldkeskharidus, tehnikumi- või keskeriharidus, kutseharidus koos keskhariduse omandamisega, kutsekeskharidus keskhariduse baasil, lõpetamata kõrgharidus.

Kõrgharidus – akadeemiline (bakalaureuse, magistri ja doktorikraad) ja rakenduslik kõrgharidus (rakenduskõrgharidus, kutsekõrgharidus, diplomiõppe diplom) ning nendega võrdsustatud haridus.

KLASSIFIKAATORID

Rahvusvaheline haiguste klassifikaator (RHK)

Alates 1989. aastast on olnud kasutusel kolm järgmist surmapõhjuste klassifikatsiooni: RHK-9 lühendatud versioon aastatel 1989–1993, RHK-9 täisversioon aastatel 1994–1996 ja RHK-10 alates 1997. aastast. Seetõttu erineb andmete esitus. Juuresolev tabel esitab surmapõhjuste nimekirja koos kõikide kasutatud klassifikatsioonide koodidega. Klassifikatsiooni muutused toovad kaasa võrreldavuse probleemi, vastavus ei saa olla absoluutne.

Surmapõhjus andmebaasis Täisnimetus
RHK-10 järgi
RHK-10 kood
alates 1997
RHK-9 kood
1994–1996
RHK-9 kood
1989-1993
Kõik põhjused   A00-Y89 001-E999 001-E999
Nakkus- ja parasiithaigused Teatavad nakkus- ja parasiithaigused A00-B99 001-139 001-139
Tuberkuloos Tuberkuloos ja selle jääknähud A15-A19, B90 010-018, 137 010-018, 137
Meningokokknakkus   A39 036 036
Sepsis    A40-A41 038 038
HIV-tõbi   B20-B24 042-044 042-044
Viirushepatiit   B15-B19 070 070
Kasvajad   C00-D48 140-239 140-239
Pahaloomulised kasvajad   C00-C97 140-208 140-208
Huule, suuõõne ja neelu pahaloomuline kasvaja   C00-C14 140-149 140-149
Söögitoru pahaloomuline kasvaja   C15 150 150
Mao pahaloomuline kasvaja   C16 151 151
Käärsoole pahaloomuline kasvaja   C18 153 153
Pärasoole ja sigmakäärsoole ühenduskoha pahaloomuline kasvaja   C19 .. ..
Pärasoole ja päraku pahaloomuline kasvaja   C20, C21 154* 154*
Maksa ja maksasiseste sapijuhade pahaloomuline kasvaja   C22 155 155
Kõhunäärme pahaloomuline kasvaja   C25 157 157
Hingamiselundite pahaloomulised kasvajad Hingamiselundite ja rindkeresiseste elundite pahaloomulised kasvajad C30-C39 160, 163-165 160, 163-165
Kõri, hingetoru, bronhi ja kopsu pahaloomuline kasvaja   C32-C34 161-162 161-162
Naha pahaloomuline melanoom   C43 172 172
Rinna pahaloomuline kasvaja   C50 174, 175 174, 175
Emakakaela pahaloomuline kasvaja   C53 180 180
Emaka pahaloomuline kasvaja Emakakeha ja emaka täpsustamata osade pahaloomuline kasvaja C54, C55 179, 182 179, 182
Munasarja pahaloomuline kasvaja   C56 183.0 183.0
Eesnäärme pahaloomuline kasvaja   C61 185 185
Neeru pahaloomuline kasvaja   C64 189.0 189.0
Kusepõie pahaloomuline kasvaja   C67 188 188
Lümfoid- ja vereloomekoe ning nendesarnaste kudede pahaloomulised kasvajad   C81-C96 200-208 200-208
Leukeemiad   C91-C95 204-208 204-208
Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused   E00-E90 240-279 240-279
Suhkurtõbi   E10-E14 250 250
Vere- ja vereloomeelundite haigused Vere- ja vereloomeelundite haigused ning teatavad immuunmehhanismiga seotud haigusseisundid D50-D89 280-289 280–289
Aneemiad   D50-D64 280-285 280-285
Psüühika- ja käitumishäired   F00-F99 290-319 290-319
Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired   F10 291, 303 291, 303
Uimastisõltuvus ja toksikomaania   F11-F16, F18, F19 304 304
Närvisüsteemi- ja tundeelundite haigused   G00-H95 320-389 320-389
Meningiit   G00-G03 320-322 320-322
Vereringeelundite haigused   I00-I99 390-459 390-459
Kroonilised reumaatilised südamehaigused   I05-I09 393-398 393-398
Hüpertooniatõbi   I10-I15 401-405 401-405
Südame isheemiatõved   I20-I25 410-414 410-414
Äge müokardiinfarkt Äge ja korduv müokardiinfarkt I21-I22 410 410
Muud südameveresoonte haigused, v.a reumaatilised ja klappide seisundid   I30-I33, I39-I52 420-423, 425-429 420-423, 425-429
Peaajuveresoonte haigused   I60-I69 430-438 430-438
Hingamiselundite haigused   J00-J99 460-519 460-519
Gripp   J10-J11 487 487
Kopsupõletik   J12-J18 480-486 480-486
Alumiste hingamisteede kroonilised haigused   J40-J47 490-493 490-493
Astma   J45-J46 493 493
Seedeelundite haigused   K00-K93 520-579 520–579
Mao-, kaksteistsõrmiku- ja mao-peensoolehaavand   K25-K28 531-533 531-533
Kroonilised maksahaigused ja tsirroosid   K70, K73, K74 571 571
Maksa alkoholtōbi   K70    
Maksa tsirroos Maksa fibroos ja tsirroos K74    
Naha- ja nahaaluskoe haigused   L00-L99 680-709 680-709
Lihasluukonna ja sidekoehaigused   M00-M99 710-739 710-739
Reumatoidartriit ja osteoporoos   M05-M06, M15-M19 714-715 714-715
Kuse-suguelundite haigused   N00-N99 580-629 580-629
Neeru ja ureeteri haigused   N00-N29 580-594 580-594
Nefriidi ja nefroosi sündroomid   N00-N05 580-589 580–589
Eesnäärme suurenemus   N40 600 600
Raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodi tüsistused   O00-O99 630-676 630-676
Abortlōppega rasedus    O00-O08 630-639 630- 639
Perinataal perioodi patoloogia   P00-P96 764-779 764-779
Sünnitrauma   P10-P15 767 767
Kaasasündinud väärarendid Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad Q00-Q99 740-759 740–759
Sümptomid ja ebatäpsed seisundid Mujal klassifitseerimata sümptomid, tunnused ja kliiniliste ning laboratoorsete leidude hälbed R00-R99 780-799 780-799
Vanadus   R54 797 797
Väikelapse äkksurma sündroom   R95 798.0 798.0
Teadmata või ebaselge surmapõhjus   R96-R99 798.1-9, 799 798.1-9, 799
Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad Haigestumuse ja surma välispõhjused V01-Y89 E800-E999 E800-E999
Õnnetusjuhtumid   V01-X59 E800-E929 E800-E929
Sõidukiõnnetused Liiklusõnnetused V01-V99 E800-E848 E800-E848
Juhuslik kukkumine   W00-W19 E880-E888 E880-E888
Juhuslik uppumine   W65-W74 E910 E910
Suitsu, tule ja leekide toime   X00-X09 E890-E899 E890-E899
Ülemäärase loodusliku külma toime   X31 E901** E901**
Juhuslikud mürgistused   X40-X49 E850-E869 E850-E869
Alkoholimürgistus   X45 E860 E860
Enesetapp Tahtlik enesekahjustus X60-X84 E950-E959 E950-E959
Rünne   X85-Y09 E960-E978 E960-E978
Ebaselge tahtlusega sündmus   Y10-Y34 E980-E989 E980-E989

* Kaasa arvatud pärasoole ja sigmakäärsoole ühenduskoha pahaloomuline kasvaja.

** Kaasa arvatud kunstliku ja teadmata päritoluga külma toime.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Kuni 1999. aastani kasutati rahvastiku paiknemise ja rahvastikusündmuste territoriaalsel jaotumisel haldusjaotust, mis vastas 1989. aasta rahvaloenduse aegse jaotuse piiridele, välja arvatud Ida-Virumaa. Rahvastiku ja sündmuste jaotumine linna ja maapiirkondade vahel järgis haldusjaotust, kusjuures linnade hulka arvati kõik linnad ja alevid, maapiirkonda aga vallad. See tagas andmete võrreldavuse eelmiste aastatega.

1996. aastast on mõned alevid ja linnad ühendatud naabervaldadega. Seetõttu ei ole rahvastiku paiknemise ja rahvastikusündmuste territoriaalse jaotumise ajas võrreldavaid andmeid võimalik esitada kehtiva haldusjaotuse järgi. Rahvastiku ja sündmuste linna- ja maapiirkondade jaotuse asemel on seetõttu esitatud jaotus linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.

EHAK on kättesaadav Statistikaameti veebilehe www.stat.ee/metaandmed rubriigis “Klassifikaatorid”; haldus- ja asustusüksuste muudatuste info on failis Muudatused.pdf.

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Eesti piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori 3. tasemel esitatud maakondade grupid jagunevad järgmiselt:

EE001 Põhja-Eesti Harju maakond
EE004 Lääne-Eesti Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond
EE006 Kesk-Eesti Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond
EE007 Kirde-Eesti Ida-Viru maakond
EE008 Lõuna-Eesti Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

VEEL TEEMA KOHTA

Rahvastik. Population. Aastakogumik

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia. Aastakogumik

Eesti Statistika Kvartalikiri.Quarterly Bulletin of Statistics Estonia

Linnad ja vallad arvudes. Cities and Rural Municipalities of Estonia in Figures

Maakonnad arvudes. Counties in Figures

Eesti piirkondlik statistika. Regional Statistics of Estonia

Ränne üleminekuaja Eestis

KONTAKTISIK

Koit Meres
Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
Tel 625 9146
koit.meres@stat.ee

Uuendatud 19.06.2015