MÕISTED

Aastakeskmine rahvaarv – pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast.

Elukoht – indiviidi ütlus- või registripõhine elukoht (sõltuvalt uuringu metoodikast).

Elussünd – elusalt sündinud lapse ilmaletoomine, s.t elutunnustega lapse sünd, sõltumata raseduse kestusest.

Haridus – isiku kõrgeim omandatud haridustase.

Isa tuvastatus – isa andmete sünniakti kandmise alus. Isa on tuvastamata, kui sünd on registreeritud ema avalduse põhjal ja sünniaktis ei ole isa kohta andmeid. Isa on tuvastatud, kui sünd on registreeritud kas abielutunnistuse, isaduse tuvastamise kohtuotsuse, vanemate ühise või isa sellekohase avalduse alusel.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald.

Maa-asula – alevik ja küla.

Rahvus – andmed tuginevad isiku enesemääratlemisele. Lapse rahvuse määramise alus on ema rahvus.

Seaduslikust abielust sündinu – laps, kelle isa andmed on sünniakti kantud abieluakti alusel.

Surnultsünd – vähemalt 500-grammise sünnikaaluga loote üsasisene surm pärast 22. rasedusnädalat. Kuni 1992. aastani arvestati surnultsünniks sünnid, mille puhul kestis ema rasedus kuni 28 rasedusnädalat, vastsündinu sünnikaal oli alla 1000 g või pikkus kuni 35 cm ja vastsündinu suri esimesel elunädalal.

Sündimuse erikordaja – elussündide arv aastas tuhande 15–49-aastase naise kohta.

Sündimuse vanuskordaja – elussündide arv aastas 1000 sama vanuserühma naise kohta. Mõõdab sündimust vanuserühmades.

Sündmuse registreerimisaeg – sündmuse registreerimise aeg perekonnaseisuasutuses.

Sündmuse toimumisaeg – tegelik sündmuse toimumise aeg, mis ei sõltu sündmuse registreerimisajast. Sündmuse toimumise alusel tehtud aastakokkuvõtted hõlmavad ka detsembris aset leidnud, kuid jaanuaris registreeritud sündmusi.

Sünnijärjekord – näitab, mitmes elussündinu on vastsündinu emale, arvestamata seda, kas eelmised lapsed on sünni registreerimisel elus või mitte.

Sünnituste arv – sünnituste koguarv aastas, k.a surnultsünnid. Mitmikesünnitus loetakse üheks sünnituseks.

Töötav – isik, kellel on mingi elatist andev tegevus, sõltumata selle vormist (palgatöö, ettevõtlus, oma talus või perefirmas töötamine, vabakutselisena või ühistu liikmena tegutsemine). Töö ei pea olema ametlikult vormistatud. Töötavaks isikuks loetakse ka töötav pensionär, samuti rasedus- ja lapsehoolduspuhkusel olev naine, kui ta töösuhe on säilinud.

Töötu – isik, kelle puhul on samal ajal täidetud kolm tingimust: a) on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt), b) on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama, c) otsib aktiivselt tööd.

Töövõimetu – mittetöötav ja mitteõppiv invaliidsuspensioni või sellele vastavat toetust saav isik, kelle VEK (vaegurlusekspertiisi komisjon) on tunnistanud töövõimetuks.

Vabaabielust sündinu – laps, kelle vanemad ei ole sünni registreerimisel seaduslikus abielus, kuid kes on määratlenud oma kooselu vabaabieluna. Ei ühti sündidega, mille puhul isa on tuvastatud.

Vanus – eluaastate arv täisaastates vaadeldaval ajahetkel, s.t vanus viimasel sünnipäeval.

Üliõpilane/õpilane – päevases õppevormis õppija. Lühiajalisel kursusel õppija, täiendus- ja ümberõppija tegevusala on tema tegevus enne kursusele asumist, s.t neid õpilasteks ei loeta.

METOODIKA

Kuni 1993. aasta lõpuni olid sünnistatistika aluseks maakondade perekonnaseisuasutustes ja kohalikes omavalitsustes registreeritud sündide sünniaktid. 1994. aasta algusest saadakse andmeid statistiliselt sünnilehelt, mis täidetakse sünniakti koostamisel. Sünniandmete aastatöötluse aluseks on lapse sünnikuupäev. Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul pärast lapse sündi. Sünnijuhud, millest perekonnaseisuasutusele teatati järgmise aasta veebruaris või hiljem, on statistilises töötluses arvestatud erandina registreerimisaasta andmestikku.

Eestis registreeritud sündide puhul märgitakse lapse elukohaks alati ema elukoht. Kui ema elukoht ei ole Eestis või elukoht ei ole teada, kuid isa elukoht on teada ja asub Eestis, märgitakse lapse elukohaks isa elukoht. Kui mõlema vanema elukoht on teadmata, märgitakse lapse elukohaks sünni registreerimise koht. Alates 1994. aastast täidavad statistilisi lehti ka Eesti välisesindused. Välismaal registreeritud sündidest arvestatakse Eesti sündide hulka siiski ainult need sünnid, mille puhul ema elukohaks on märgitud Eesti.

Sünnitabelid esitavad andmeid ainult elussündide kohta.

Sündmusstatistika andmete esitamisel haridustaseme järgi on kasutatud järgmist liigitust:

Isiku haridustaseme määrab kõrgeim formaalharidussüsteemis (s.t üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis) lõpetatud õppekava. Alates 2002. aastast on eraldatud üldhariduskoolis omandatud haridus ja lõpetatud kutse- või erialaharidus. Avaldatud andmed on agregeeritud järgmise jaotuse alusel: kõrgharidus, keskharidus, põhi- või madalam haridus.

Põhi- ja madalam haridus – üldpõhiharidus, mittetäielik keskharidus, kutseharidus koos põhihariduse omandamisega, kutseharidus, algharidus, alghariduseta.

Keskharidus – üldkeskharidus, tehnikumi- või keskeriharidus, kutseharidus koos keskhariduse omandamisega, kutsekeskharidus keskhariduse baasil, lõpetamata kõrgharidus.

Kõrgharidus – akadeemiline (bakalaureuse, magistri ja doktorikraad) ja rakenduslik kõrgharidus (rakenduskõrgharidus, kutsekõrgharidus, diplomiõppe diplom) ning nendega võrdsustatud haridus.

Arvutustes kasutatud valemid

Sündimuse vanuskordaja


– elusalt sünnitatud laste arv naistel vanuses [x; x+a);

– aastakeskmine naiste arv vanuses [x; x+a).

KLASSIFIKAATORID

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Kuni 1999. aastani kasutati rahvastiku paiknemise ja rahvastikusündmuste territoriaalsel jaotumisel haldusjaotust, mis vastas 1989. aasta rahvaloenduse aegse jaotuse piiridele, välja arvatud Ida-Virumaa. Rahvastiku ja sündmuste jaotumine linna ja maapiirkondade vahel järgis haldusjaotust, kusjuures linnade hulka arvati kõik linnad ja alevid, maapiirkonda aga vallad. See tagas andmete võrreldavuse eelmiste aastatega.

1996. aastast on mõned alevid ja linnad ühendatud naabervaldadega. Seetõttu ei ole rahvastiku paiknemise ja rahvastikusündmuste territoriaalse jaotumise ajas võrreldavaid andmeid võimalik esitada kehtiva haldusjaotuse järgi. Rahvastiku ja sündmuste linna- ja maapiirkondade jaotuse asemel on seetõttu esitatud jaotus linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.

EHAK on kättesaadav Statistikaameti veebilehe www.stat.ee/metaandmed rubriigis “Klassifikaatorid”; haldus- ja asustusüksuste muudatuste info on failis Muudatused.pdf.

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Eesti piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori 3. tasemel esitatud maakondade grupid jagunevad järgmiselt:

EE001 Põhja-Eesti Harju maakond
EE004 Lääne-Eesti Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond
EE006 Kesk-Eesti Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond
EE007 Kirde-Eesti Ida-Viru maakond
EE008 Lõuna-Eesti Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

VEEL TEEMA KOHTA

Rahvastik. Population. Aastakogumik

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

Eesti Statistika Kvartalikiri. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia

Linnad ja vallad arvudes. Cities and Rural Municipalities of Estonia in Figures

Maakonnad arvudes. Counties in Figures

Eesti piirkondlik statistika. Regional Statistics of Estonia

KONTAKTISIK

Alis Tammur
Metoodika ja analüüsi osakond
Tel 625 8481
alis.tammur@stat.ee

Uuendatud: 16.08.2017