Puue – inimese anatoomilise,
füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või
kõrvalekalle, mis koos mitmesuguste suhtumuslike ja keskkondlike takistustega
tõkestab teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus osalemist. Eri vanuses inimestel,
s.o lastel (kuni 16-aastased), 16‑aastastest kuni vanaduspensioniealisteni
ehk tööealistel inimestel ja vanaduspensioniealistel tuvastatakse puude
raskusaste erinevatel alustel.
Lapsel
(kuni 16-aastasel) ja vanaduspensioniealisel inimesel tuvastatakse puude
raskusaste lähtuvalt kõrvalabi-, juhendamis- või järelevalvevajadusest
järgmiselt:
- sügav
puue, kui inimene vajab ööpäev läbi pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
- raske
puue, kui inimene vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;
- keskmine puue, kui inimene vajab regulaarselt vähemalt
korra nädalas kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elukohta.
Tööealisel
inimesel (16-aastastest kuni vanaduspensioniealisteni) tuvastatakse puude
raskusaste lähtuvalt igapäevasest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise
piirangutest järgmiselt:
- sügav
puue, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on
täielikult takistatud;
- raske
puue, kui inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud;
- keskmine puue, kui inimese igapäevane tegutsemine
või ühiskonnaelus osalemine on raskendatud.
Tegevuspiirang – terviseprobleemidest tingitud piirang inimese
igapäevategevustes. Tegevuspiiranguga inimesed tehakse kindlaks isiku-uuringute
põhjal, milles küsitakse terviseprobleemidest tulenevate piirangute kohta.
Tegevuspiiranguga inimeste hulka arvestatakse need, kes on sellele küsimusele
vastanud kas „oluliselt piiratud“ või „piiratud, kuid mitte oluliselt“.
Töövõimekadu või töövõimetus – vigastus või haigestumine
töö, kutse, teenistuse, tuumaõnnetuse, liiklusõnnetuse või vägivallakuriteo tõttu. Püsiva töövõimetuse ulatust
väljendatakse protsentides, nulliga lõppeva arvuga. Püsiv
töövõimetus jaguneb järgmiselt:
-
täielik töövõimetus (100%) – inimesel on haigusest või vigastusest põhjustatud
tugev funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima;
- osaline töövõimetus (10–90%) – inimene on võimeline
tööga elatist teenima, kuid haigusest või vigastusest põhjustatud
funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd üldise
riikliku tööaja normi järgi.
Näitajad
on leitud Statistikaameti isiku-uuringute andmete põhjal. Kasutatud on Eesti
sotsiaaluuringu, tööjõu-uuringu, leibkonna eelarve uuringu ja ajakasutuse uuringu
andmeid.
Isiku-uuringute
andmed lingitakse Sotsiaalkindlustusameti andmetega puude ja püsiva töövõimetuse
olemasolu kohta, tänu millele saab uuringutes osalenud inimeste andmeid
täiendada andmetega puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse kohta. Seejärel
arvutatakse näitajad nii puudega kui ka töövõimetusega inimeste kohta.
Tegevusalade rühmad Eesti
majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi
|
A |
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük |
|
B–E |
Tööstus |
|
F |
Ehitus |
|
G–J |
Hulgi- ja jaekaubandus |
|
K–N |
Finants-, kinnisvara-, kutse- ja haldustegevus |
|
O–X |
Muu teenindus |
Eesti
Puuetega Inimeste Koja kodulehekülg: www.epikoda.ee
Jaana Rahno
Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika
osakond
tel 625 9175
Uuendatud: 17.11.2011