MÕISTED

Ettevõte – kaupu või teenuseid tootev organisatsiooniline üksus, juriidiliste üksuste väikseim kombinatsioon, kellel on teatud määral otsustamisvabadust, eelkõige oma ressursside paigutamise suhtes. Ettevõttel on üks või mitu tegevust ühes või mitmes paigas. Ettevõte võib olla üks juriidiline üksus.

Ettevõtte põhitegevusala – ettevõtte tegevus, millele kulutatakse kõige rohkem töötunde. Ettevõtte põhitegevusala on kodeeritud EMTAK-i 5-kohalise koodi järgi (EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator).

Täienduskoolitus – koolitusmeetmed või -tegevus, sh tasemeõpe, mida ettevõte seal töötavatele isikutele osaliselt või täielikult rahastab (osalise rahastamise alla kuulub ka tasustatud õppepuhkus ja tasustatud töötundide ajal kooliskäimise võimaldamine). Täienduskoolitus on planeeritud ja kindla eesmärgiga. Meetmed või tegevus, mida rahastavad täielikult töötukassa, teised avaliku sektori institutsioonid või tööga hõivatud isikud ise, siia ei kuulu. Täienduskoolitus jaguneb ettevõttesisesteks ja ettevõttevälisteks täienduskoolituse kursusteks ning teisteks koolitusviisideks. Täienduskoolituse hulka ei loeta praktikantide/õpipoiste väljaõpet.

Täienduskoolituse kursustest osavõtjate arv – kursusest osavõtja on isik, kes on aasta jooksul osa võtnud vähemalt ühest täienduskoolituse kursusest. Iga isikut on arvestatud üks kord olenemata sellest, mitu korda isik on täienduskoolituse kursustel osalenud. Niisiis, kui tööga hõivatud isik on osa võtnud kahest ettevõttevälisest ja ühest ettevõttesisesest kursusest, läheb ta arvesse kui üks osavõtja.

Tööga hõivatud isikute arv ehk ettevõttes töötavate isikute arv – kõigi ettevõttes töötavate isikute arv olenemata nende töönädala pikkusest.

Tööga hõivatud isikute hulka kuuluvad:

- ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed;

- täis- või osaajatööga hõivatud isikud, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;

- isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt), kuid kuuluvad ettevõtte tööga hõivatud isikute koosseisu ja on töö eest tasu saajate nimekirjas;

- ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel, õppepuhkusel olijad, streikijad jt);

- hooajatööga hõivatud isikud, praktikandid (õpipoisid) ja kodustöötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;

- töövõtulepinguga töötavad isikud.

Tasuta töötavad pereliikmed on need isikud, kes elavad koos ettevõtte omanikuga ja töötavad ettevõttes regulaarselt, kuid kellega ei ole sõlmitud töölepingut ja kes ei saa tehtud töö eest tasu. Sellesse kategooriasse kuuluvad ainult need isikud, kes ei ole mõnes teises ettevõttes põhikohaga töö eest tasu saajate nimekirjas.

Tööga hõivatud isikute arvu ei lülitata teiste ettevõtete tööga hõivatud isikuid, kes tegutsevad kõnesolevas ettevõttes, täites selle tellimusi, samuti pikka aega töölt puuduvaid isikuid (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt), kes on puudunud ja pole tasu saanud kogu 2010. aasta vältel.

Tööga hõivatud isikute töötatud tundide arv – ettevõtte kõigi tööga hõivatud isikute tegelikult töötatud tundide koguarv vaadeldaval perioodil. Peale normtööaja näidatakse ka kõik ületunnid. Arvestamata jäetakse tasustatud, kuid tegelikult mittetöötatud tööaeg (puhkused, haiguspäevad jms), samuti lõunavaheajad, tööle tuleku ja töölt mineku aeg, tasemekoolitusel (hariduse omandamine) ja töökoolitusel (kursused, õppused) viibitud aeg jm tööaja koosseisu otseselt mittekuuluv aeg.

METOODIKA

Uuring täiskasvanute koolitusest ettevõtetes (CVTS) on osa rahvusvahelisest uuringust, mis korraldatakse ühel ajal kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Uuringuga kogutakse andmeid tööandja täienduskoolitust puudutava tegevuse kohta. Eesti Statistikaamet on uuringut korraldanud kolmel korral: 2000., 2006. ja 2011. aastal. Uuring on kõikidele osavõtvatele riikidele ette valmistatud ühise küsimustiku ja metoodika alusel, et oleks võimalik võrrelda riikide, sh Eesti andmeid rahvusvahelisel tasandil.

2011. aasta uuringu üldkogumis oli 6183 ettevõtet. Valimisse võeti 3000 ettevõtet, millest 1859 olid väiksed (10–49 töötajat), 1000 keskmise suurusega (50–249 töötajat) ja 141 suured (250 ja enam töötajat).

Uuringu üldkogumi moodustasid äriregistrisse 2010. aasta seisuga kantud vähemalt 10 töötajaga ettevõtted, mille põhitegevusala oli uuringuga hõlmatud. Üldkogumi 6183 ettevõtet jagati suuruse järgi kuueks grupiks: 10–49 töötajaga ettevõtted, 50–99 töötajaga ettevõtted, 100–249 töötajaga ettevõtted, 250–499 töötajaga ettevõtted, 500–999 töötajaga ettevõtted ja üle 1000 töötajaga ettevõtted. Iga suurusgrupp jagati omakorda veel 20 kihiks vastavalt uuringuga hõlmatud põhitegevusalale. Enne valimi võtmist stratifitseeriti üldkogum 120 kihti kahe põhitunnuse järgi: põhitegevusala ja ettevõtte suurusklass vastavalt töötajate arvule.

Tulemused on avaldatud ettevõtte põhitegevusala järgi ja töötajate arvu järgi kolmes suurusgrupis: 10–49 töötajaga ettevõtted, 50–249 töötajaga ettevõtted ning 250 ja enama töötajaga ettevõtted.

KLASSIFIKAATORID

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK 2008)

Uuringuga hõlmatud tegevusalad

B	Mäetööstus
C10–C12	Toiduainete, joogi- ja tubakatoodete tootmine
C13–C15	Tekstiili- ja rõivatootmine; nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine
C17–C18	Paberi ja pabertoodete tootmine; trükindus ja salvestiste paljundus
C19–C23	Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine; kemikaalide ja keemiatoodete tootmine; põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine; kummi- ja plasttoodete tootmine; muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine
C24–C25	Metallitootmine; metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed
C26–C28, C33	Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; elektriseadmete tootmine; mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine; masinate ja seadmete remont ja paigaldus
C29–C30	Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine; muude transpordivahendite tootmine
C16, C31–C32	Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine; mööblitootmine; muu tootmine
D–E	Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
F	Ehitus
G45	Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont
G46	Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad
G47	Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad
H	Veondus ja laondus
I	Majutus ja toitlustus
J	Info ja side
K64–K65	Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid
K66	Finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad
L, M, N, R, S	Kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused

KONTAKTISIK

Karolin Kõrreveski

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

tel 625 9165

karolin.korreveski@stat.ee

Uuendatud: 16.04.2012