MÕISTED

Algkool — üldhariduskool, mis võimaldab põhiharidusõpet kuni 6. klassini. Mõiste hõlmab ka lasteaed-algkoole (toodud õpilaste arvudes on viimaste puhul üksnes kooliastmes õppivad lapsed). Mõiste ei hõlma erivajadustega laste koole, kui pole märgitud teisiti.

Erakool — eraõigusliku juriidilise asutusena tegutsev põhikool või gümnaasium.

Erivajadustega laps — keha-, kõne-, meele- ja/või vaimupuudega, psüühikahäirega või kasvatuse eritingimusi vajav laps, kes õpib erivajadustega laste koolis. Õigusaktides liigitatakse erivajadustega laste hulka ka eriliselt andekad lapsed.

Erivajadustega laste kool — kool keha-, kõne-, meele- ja/või vaimupuudega, psüühikahäirega või kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Võrreldes tavakoolidega on tehtud muudatusi või kohandusi kooli õppekavast tulenevas õppesisus, vastava erialarühmaga koos õppimiseks rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal).

Gümnaasium — üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks (kooli nimetuses ei pea olema sõna “gümnaasium”). Gümnaasiumis on 10.–12. klass, gümnaasiumi juures võivad olla ka põhikooli klassid. Mõiste ei hõlma täiskasvanute gümnaasiumit ega erivajadustega laste koole, kui pole märgitud teisiti.

Gümnaasiumiaste — 10.–12. klass.

Kaugõpe — õppevorm, mille puhul õppetöö toimub sessiooniti, rõhk on õpilase iseseisval õppel. Õpilasi juhendatakse ning tagatakse õppematerjalide olemasolu. Mõiste hõlmab eksternõpet.

Keskkool — gümnaasiumi võimalik nimetus.

Klassikordajad — sel õppeaastal vastavat klassi kordavad õpilased (sh õpilased, kes tulid teisest koolist suvevaheajal, kuid eelmise kooli õppenõukogu otsusega jäeti klassikursust kordama). Klassikordajate hulgas on ka õpilased, kes olid koolist varem lahkunud, kuid asusid samas koolis uuesti õppima klassikursust korrates. Klassikursuse kordajateks loetakse ka õpilased koolides, kus oli katsetega vastuvõtt ja kus need õpilased kordavad klassi kooli sissesaamise eesmärgil.

Linnakool — üldhariduskool, mis asub linnas, vallasiseses linnas või alevis.

Maakool — üldhariduskool, mis asub alevikus või külas.

Pedagoog — koolis õppe ja kasvatustöö alal töötav inimene, sh algklassiõpetajad, aineõpetajad, logopeedid, koolidirektorid, õppealajuhatajad ning viimaste abid.

Põhikool — üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks. Põhikoolis on 1.–9. klass (mõiste ei hõlma erivajadustega laste koole).

Põhikooli alumine aste — 1.–6. klass.

Põhikooli ülemine aste — 7.–9. klass.

Päevaõpe — õppevorm, mille puhul toimub õppetöö päevasel ajal ja täiskoormusega.

Täiskasvanute gümnaasium — üldhariduslik õppeasutus, mis on mõeldud koolikohustusliku ea ületanud isikutele üldhariduse omandamiseks. Õppetöö toimub peaasjalikult õhtu- ja kaugõppe vormis.

Katkestaja — 1995.–2003. aastatel on katkestaja õpilane, kelle õpingud katkevad enne õppeprogrammi edukat läbimist majanduslikel põhjustel (sh tööle asumine), koolist väljaheitmise, surma, haiguse, perekondlike või muude niisuguste põhjuste tõttu. Mõiste alla ei kuulu õpilased, kes lahkusid Eestist või asusid õppima mõnes teises koolis. Alates 2006. aastast pole katkestajad ka õpilased, kes ei ole koolikohustuslikus eas ja kelle õpingute katkemise põhjus on surm.

Õhtuõpe — õppevorm, mille puhul toimub õppetöö õhtusel ajal. On orienteeritud eelkõige töötavale täiskasvanule, kes soovib omandada haridust töö kõrvalt.

Üldharidusklassi(de)ga muud tüüpi õppeasutus — kutseõppeasutus, mis võimaldab omandada kutsesuunitluseta üldharidust.

Üldhariduskool — üldhariduslikku õpet võimaldav õppeasutus, v.a täiskasvanute gümnaasium.

METOODIKA

Haridust iseloomustavad andmed on kogunud ja töödelnud Haridus- ja Teadusministeerium ning Statistikaamet. Andmed on kogutud kõikselt, s.t esitatud haridusstatistika hõlmab kõik koolitusloaga õppeasutused olenemata omandivormist.

Alates 2005/2006. õppeaastast koostatakse haridusstatistika Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmete alusel (v.a alusharidus). Eesti Hariduse Infosüsteem on riiklik register, mis koondab haridussüsteemi puudutavaid andmeid.

KLASSIFIKAATORID

 

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

EHAK on kättesaadav Statistikaameti veebilehe www.stat.ee/metaandmed

rubriigis „Klassifikaatorid”; haldus- ja asustusüksuste muudatuste info on failis Muudatused.pdf.

VEEL TEEMA KOHTA

Eesti piirkondlik statistika. Regional Statistics of Estonia. Aastakogumik

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

KONTAKTISIK

Rain Leoma

Rahvastikustatistika talitus

tel 625 9113

rain.leoma@stat.ee

Uuendatud: 06.05.2009