MÕISTED

Ajakiri – jadaväljaanne, mida avaldatakse regulaarsete intervallidega sagedamini kui kord aastas ja mis sisaldab tavaliselt eraldi artikleid. Arvestatakse aastakomplekte ja nimetusi.

Ajaleht – jadaväljaanne, mida avaldatakse kindlaksmääratud lühikeste intervallidega (tavaliselt iga päev, kord nädalas või kaks korda nädalas) ja milles käsitletakse üldist hetkehuvi pakkuvaid sündmusi ja teemasid. Arvestatakse nimetusi ja lisandunud aastakomplekte.

Andmebaas – võtmete järgi otsingut võimaldav loogiliselt seotud andmete kogum, mis toetab mingit rakendusvaldkonda.

Arvestusüksus – üksikteavik või teavikute kogum (näiteks keeleõpik + kassett), mida võib käsitada omaette üksusena. 1993. aastast on ajalehtede ja ajakirjade arvestusüksus aastakäik.

Auvis – teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega (CD, DVD, VHS jms).

E-raamat – litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, mis ei ole jadaväljaanne ja milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog. E-raamatute arvud hõlmavad ainult võrguteavikute andmeid.

Elektrooniline teavik – andmebaas, elektrooniline jadaväljaanne (ajaleht, perioodika) ja digitaalteavik.

Erialaraamatukogu – raamatukogu, milles domineerib mingi kindla eriala kirjandus ja mis eelistatult teenindab kindlat lugejakategooriat (ettevõtte, asutuse, organisatsiooni, firma, aktsiaseltsi jm raamatukogu).

Digitaalteavik  meediumile salvestatud digitaalkujul teavik, mis on üldjuhul loetav arvuti abil. Hõlmab elektroonilisi raamatuid ja patendikirjeldusi, võrgu kaudu kättesaadavaid auviseid ning muid digitaalteavikuid, nt aruanded, kaardi- ja nooditeavikud, eeltrükid jms. Siia ei kuulu andmebaasid ja elektroonilised jadaväljaanded.

Fond ehk kogu – kõik teavikud (raamatud, ajalehed, ajakirjad, helikandjad jne), mida raamatukogu pakub oma kasutajale. Hõlmab nii kohapeal hoitavaid kui kaugressursina kasutatavaid teavikuid, millele on vähemalt teatud ajavahemikuks omandatud kasutusõigus.  

Fondi suurus 100 elaniku kohta – raamatukogude kogufondis sisalduvate teavikute arv jagatud rahvaarvuga ja korrutatud sajaga.

Fondi suurus keskmiselt raamatukogu kohta – raamatukogude kogufondis sisalduvate teavikute arv jagatud raamatukogude arvuga.

Jadaväljaanne – järjestikuste osadena mis tahes ilmumissagedusega avaldatud trükitud või muus vormis teavik (nt elektrooniline jadaväljaanne), mis on tavaliselt kuupäevastatud või nummerdatud ja mida antakse välja jätkuvalt (nt ajakiri ja ajaleht).

Komplekteerimiskulud – teavikute (sh ajalehtede ja ajakirjade) hankimiseks tehtud kulutused.

Kooliraamatukogu – õpperaamatukogu, mis varustab õpilasi ja õpetajaid õppe- ja kasvatustööks ning enesearendamiseks vajaliku kirjandusega, auviste ja muude infokandjatega. Ainult õpikukogu kooliraamatukoguks ei loeta.

Kõrgkooli raamatukogu – kolledži, era- või muu kõrgkooli üliõpilasi, õppejõude jt töötajaid teenindav raamatukogu.

Käsikiri – käsitsi või masinakirjas kirjutatud originaalteavik.

Külastus – külastusena arvestatakse lugeja ühekordset käiku raamatukogusse, sõltumata sellest, mitut osakonda ta külastab, samuti osalemist raamatukogu korraldatud üritustel.

Laenutus – raamatukogu teaviku vahendamine lugejale ajutiseks kasutamiseks, hõlmab ka laenutähtaja pikendamisi ja registreeritud laenutusi kohalkasutuseks.

Laenutusi keskmiselt lugeja kohta – laenutuste koguarv jagatud lugejate arvuga.

Lugeja/kasutaja – isik, kes on raamatukogus registreeritud eesmärgiga kasutada selle kogu või teenuseid raamatukogu hoones või väljaspool. Kui lugeja kasutab raamatukogu mitut osakonda, arvestatakse teda ühe lugejana.

Lugejaid 100 elaniku kohta – lugejate koguarv jagatud rahvaarvuga ja korrutatud sajaga.

Lugejaid keskmiselt raamatukogu kohta – lugejate koguarv jagatud raamatukogude arvuga.

Nimetus – eraldi väljaandena ilmunud trükis või muu teavik. Uue nimetusena arvestatakse ka kordustrükke ja mitmeköitelise teose iga köidet.

Raamat – trükitud või käsitsi kirjutatud kaante vahele köidetud iseseisev väljaanne mahuga 49 ja enam lehekülge (statistilistes aruannetes arvestatakse raamatute hulka ka brošüürid, köidetud kaardid, noodid, graafikateavikud, normdokumendid, jätkväljaanded, pimedate raamatud).

Raamatukogu – asutus, mille ülesanne on trükiste ja muude infokandjate kogumine, töötlemine, säilitamine ja kasutajatele kättesaadavaks tegemine.

Raamatukogudevaheline laenutus (RVL) – lugejateeninduse vorm, mis seisneb raamatukogus puuduva teaviku (või selle koopia) laenamises teisest raamatukogust.

Raamatukoguhoidjad – raamatukogunduslikule elukutsele vastaval ametikohal töötavad isikud, kelle töö on seotud raamatukogu põhitegevusega, k.a raamatukogu juhtkond ning muud raamatukogus töötavad spetsialistid (köitjad, mikrofilmijad, restauraatorid, raamatupidajad, personalitöötajad, infotehnoloogia spetsialistid jt).

Rahvaraamatukogu – universaalse koostisega üldkasutatav raamatukogu, mis teenindab tasuta kogu piirkonna elanikkonda või eri kasutajarühmi, nagu hoolekandeasutustes ja kinnipidamiskohtades viibivaid inimesi.

Rahvusraamatukogu – riigi keskne teadusraamatukogu, mis hangib, säilitab ning teeb kättesaadavaks riigi kultuuriväärtused ja inforessursid, olles ühtlasi rahvusbibliograafia keskus.

Teavik – ükskõik millisel kujul jäädvustatud infokandja, mida vormile ja tunnustele vaatamata võib käsitada iseseisva füüsilise üksusena (raamat, käsikiri, foto, heliplaat, trükis vm).

Teenindatavate arv – vastava piirkonna elanike arv aruandeaasta alguse (1. jaanuari) seisuga. Linna/maakonna rahvaraamatukogude teenindatavate arv peab võrduma linna/maakonna elanike arvuga.

Tehnikakirjanduse erilaadid – standardid, hinnakirjad, patendikirjeldused jms spetsiifilise ülesehitusega teavikud.

Tööjõukulud – kõigi töötajate (ka ajutiselt töötavate) palgakulu (töötajatele arvestatud põhipalk, lisatasud, puhkusetoetused, tagatised ja hüvitised, mida makstakse palgaseaduses ettenähtud juhtudel, loonuspalgad ning muud töövõtjatega seotud kulud, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga) koos seaduse kohaselt arvestatud sotsiaalmaksuga (33%).

Töökohaarvuti – lugejate ja/või töötajate käsutuses olev autonoomne või võrku ühendatud arvuti või programmeerimatu terminal.

Töötajad – täis- ja osalise tööajaga töölepingu alusel töötavad isikud 31. detsembri seisuga.

Universaalraamatukogu – kindla spetsialiseerumiseta teadusraamatukogu, mis hangib, säilitab ja laenutab teavikuid kõigist (teadus)valdkondadest.

Ülikooliraamatukogu – ülikooli üliõpilasi, õppejõude jt töötajaid teenindav teadusraamatukogu. Võib täita ka teadusliku keskraamatukogu ülesandeid.

METOODIKA

Raamatukogude statistikat kogub ja töötleb Rahvusraamatukogu. Definitsioonid ja metoodika põhinevad rahvusvahelisel standardil EVS/ISO 2789:2003 “Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika.”

Andmestik põhineb riiklikel statistilistel vaatlustel “Rahvaraamatukogu”, “Kooliraamatukogu” ja “Eriala- ja teadusraamatukogu”.

Statistikat kogutakse kõikselt, st aruande esitavad kõik raamatukogud. Aruandeperiood on kalendriaasta, kooliraamatu­kogudel õppeaasta (v.a kooli­raamatukogude kulud ja tulud). Põhikogu ja raamatukogutöötajate andmed on antud aruandeperioodi lõpu seisuga. Kooliraamatukogude tabelites näitab aasta õppeaasta algusaastat. Näitajate arvutamisel on üldjuhul aluseks aastakeskmine rahvaarv.

Eriala- ja teadusraamatukogude hulka kuuluvad Rahvusraamatukogu, universaalraamatukogud, ülikooliraamatukogud, muud kõrgkooliraamatukogud ja muud erialaraamatukogud. 2003. aastast muutus teadusraamatu­kogude tüpoloogia – senine universaalraamatukogu Eesti Akadeemiline Raamatukogu on alates 2003. aastast ülikooliraamatukogu TPÜ Akadeemilise Raamatu­kogu nime all.

Õpikud ei kuulu kooliraamatukogude põhikogusse; nende arv tuuakse eraldi välja. Ainult õpiku­kogu ei arvestata kooliraamatukoguna. Kooliraamatukogude puhul on töötajatena arvestatud vaid raamatukoguhoidjaid.

Ajakirjade ja ajalehtede puhul loendatakse aastakäike.

Alates 1995. aastast ei arvestata laenutusena teavikute kasutamist avariiulitelt, sellest on tingitud oluline muudatus laenutuste aegreas.

Suur muutus Harjumaa ja Tallinna rahvaraamatukogude andmete aegridades võrreldes 1990. aastaga on põhjustatud Eesti Rahvusraamatukogu üleviimisest 1992. aastal eriala- ja teadusraamatukogude hulka.

KLASSIFIKAATORID

Raamatukogude tüpoloogia

 

Tüpoloogia põhineb rahvusvahelisel standardil EVS/ISO 2789:2003 “Informatsioon ja dokumentatsioon. Rahvusvaheline raamatukogustatistika”.

RAHVUSRAAMATUKOGU

ÜLIKOOLIRAAMATUKOGU

            avalik-õigusliku ülikooli raamatukogu

            eraülikooli raamatukogu

MUU KÕRGHARIDUSASUTUSE RAAMATUKOGU

            riigi rakenduskõrgkooli raamatukogu

            erarakenduskõrgkooli raamatukogu

ERIALARAAMATUKOGU

            ametiasutuse raamatukogu

            meditsiiniraamatukogu

            teadusasutuse, kutse-ja teadusühingu raamatukogu

            ettevõtteraamatukogu

            meediaraamatukogu

            piirkonnaraamatukogu

            muu raamatukogu

RAHVARAAMATUKOGU

            keskraamatukogu

            linnaraamatukogu

            lasteraamatukogu

            vallaraamatukogu

            külaraamatukogu

            muu raamatukogu

KOOLIRAAMATUKOGU

            algkooli raamatukogu

            põhikooli raamatukogu

            gümnaasiumi raamatukogu

            õhtukooli raamatukogu

            kutseõppeasutuse raamatukogu

            huvikooli raamatukogu

VEEL TEEMA KOHTA

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

Eesti piirkondlik statistika. Regional Statistics of Estonia. Aastakogumik

Maakonnad arvudes. Counties in Figures. Analüütiline kogumik

Linnad ja vallad arvudes. Cities and Rural Municipalities of Estonia in Figures. Analüütiline kogumik

MUU INFO

Raamatukogustatistika kohta leiate rohkem infot Rahvusraamatukogu kodulehelt  www.nlib.ee 

KONTAKTISIK

Riina Leinbock

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Tel 625 9367

riina.leinbock@stat.ee

Uuendatud: 24.05.2019