MÕISTED

Eriharidusega töötajad — kehakultuuriharidusega töötajad (alates 2006. aastast spordialase kõrgharidusega töötajad).

Majandamiskulud — kantseleikulud, hoonete ja ruumide majandamiskulud, kontoriruumide (kuni 2005 ka spordibaaside) rent, sõidukite ülalpidamiskulud jm.

Muud kulud — täiendusõppe ja amortisatsioonikulud; autasustamise kulud (kuni 2005).

Muud tegevuskulud — spordibaaside ja -saalide rent (alates 2006), sporditööks vajaliku inventari ja varustuse soetamise kulud, treeningkogunemiste, spordi­võistluste ja teiste ürituste korraldamise ning nendest osavõtmise kulud jm.

Noored — 19-aastased või nooremad (kuni 2005 18-aastased või nooremad) sportlased.

Palgatöötajad — nii töö- kui töövõtulepinguga töötajad.

Põhikohaga töötajad — töölepinguga töötajad. Alates 2010. aastast täistööajaga ja töölepinguga töötajad.

Spordiklubi — juriidiline isik, kelle põhitegevusala on sporditegevus  ja kus on vähemalt 1 iniminene, kes harrastab regulaarselt vähemalt ühte spordiala.

Sporditegevus mänguline, valdavalt võistluslik kehaline tegevus või vastav õppetegevus.

Tegutsejad — regulaarsed ala harrastajad, kes organiseeritult harjutavad hooaja või poolaasta vältel vähemalt üks kord nädalas.

Toetus sihtkapitalist — esitatud projekti(de) jaoks saadud toetus.

Tööjõukulud — spordiklubi kõigi töötajate, ka ajutiselt töötavate, palgakulu (põhipalk, lisatasud, puhkusetoetused, tagatised ja hüvitised, mida makstakse palgaseaduses ettenähtud juhtudel; loonuspalgad ning muud töövõtjatega seotud kulud, mida käsitatakse võrdselt palgakuluga) koos seaduse järgi arvestatud sotsiaalmaksudega.

Töötajad — juhid, mänedžerid, treenerid, juhendajad, muud töötajad (nii töö(võtu)lepinguga palgatöötajad kui ka vabatahtlikud (tasustamata töö tegijad)).

Tulu riigieelarvest nii otse riigieelarvest kui ka spordialaliitude või piirkondlike spordiliitude kaudu saadud sihtfinantseerimine.

METOODIKA

Spordiklubide riiklikku statistilist vaatlust korraldatakse alates 1993. aastast. Aruandekohuslaste kogum määratakse Justiitsministeeriumi registrikeskuse andmetel põhineva majandusüksuste statistilise registri alusel 1. detsembri seisuga. Alates 2010. aastast on sporditegevuse andmeteks Eesti Spordiregistri andmed, välja arvatud tulud ja kulud.

Andmeid kogutakse kõikidelt mittetulundusühingutelt, kelle põhi- või kõrvaltegevusalaks on märgitud spordiklubi, invaspordiklubi, sportlik jahipidamine ning kalapüük.Samuti esitavad statistikat Eesti Võistlustantsuliitu kuuluvad klubid.

Statistilise tööga kogutakse infot spordiklubides toimuva treeningtegevuse, töötajate, tulude ja kulude kohta. Valim moodustatakse kõikselt, kuid ei imputeerita aruannet mitteesitanud klubisid.

Esitatud andmetega on hõlmatud spordiklubid, kus aruandeaastal toimusid regulaarsed treeningud (ainult spordiüritusi korraldanud klubid andmetes ei kajastu).

Spordiklubi töötajate arv esitatakse 31. detsembri seisuga (alates 2004. aastast).

Tulud ja kulud on esitatud tuhandetes kroonides. Alates 2006 muutus mõnevõrra tulude ja kulude jaotus ja definitsioonid. Muudatuste selgitused on mõistete osas ja tabelite all märkustena.

KLASSIFIKAATORID

Spordialade jaotus (YSL)

I. Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) poolt tunnus­tatud spordialad:

1) suveolümpiamängude spordialad

Aerutamine

Džuudo (juudo)

Iluvõimlemine

Jahilaskmine

Jalgpall

Jalgrattasport (maantee-, maastiku-, trekisõit)

Kergejõustik

Korvpall

Käsipall

Laskmine

Lauatennis

Maadlus

Moodne viievõistlus

Pesapall

Poks

 Purjelauasõit

Purjetamine

Rannavõrkpall

Ratsutamine

Riistvõimlemine

Sulgpall

Sõudmine

Taekwondo

Tennis

Triatlon

Tõstmine

Ujumine

Veepall

Vehklemine

Vettehüpped

Vibusport

Võrkpall

 

2) taliolümpiamängude spordialad

Bobisõit

Iluuisutamine

Jäähoki

Jääkeegel (curling)

Kahevõistlus (talvine)

Kelgutamine

Kiiruisutamine

Laskesuusatamine

Lumelauasport

Murdmaasuusatamine

Mäesuusatamine

Suusahüpped

 

3) tunnustatud, kuid olümpiamängude kavas mitteolevad spordialad

Allveesport

Alpinism

Autosport (-kross; ralli, -sprint, -kross; ringrada)

Bridž

Golf

Invasport

Jääpall

Karate

Kardisport

Keegel

Kulturism (atleetvõimlemine)

Köievedu

 Mudellaevandus

Lennusport

Male

Motosport

Orienteerumine

Petank (petanque)

Piljard

Ragbi

Rendžu (renju)

Rulluisutamine

Seinatennis (squash)

Sumo

Lainelauasõit

Veemootorisport

Wushu

Võistlustants

 

II. Ülejäänud spordialad, sh tervise- ja harrastusspordialad

Aeroobika

Aikido

Akrobaatika

Ammulaskmine

Automudelisport  (automudeldus)

Duatlon

Frisbee ultimate

Hapkido

Harrastuskalapüük

Harrastusuisutamine

Hsing-i-chuan

Iaido

Idamaade võitlusviisid (mujal nimetamata)

Indiaca

Jahipraktiline laskmine

Jahisport

Ju-jutsu

Jõutreening

Jääpurjetamine

Kabe

Kickboxing

Kiiking

Kirimale

Konpo

Koroona

Kriket

Kroket

Kurnimäng

Laskejooks

Lauamängud

Maahoki

Matkamine

Minigolf

Mootorkelgusport

Mälumäng

Noolemäng

Paintball

Puupall

Raadiosport

Rahvastepall

Rannajalgpall

Rula

Saalihoki

Saalijalgpall

Sambo

Sangpommialad

Shaping

Soome pesapall

Sportlik kalapüük

Sõjaväe viievõistlus

Taiji

Tantsimine (erinevad tantsustiilid)

Tervisesport (hõlmab tervisesporti, tervisekäimist, üldkehalist ettevalmistust, talisuplemist, koolisporti. Kepikõnd on tabelis eraldi real välja toodud.)

Tuletõrjesport

Vetelpääste

Vigurrattasõit

Wing tsun

Võimlemine

Muud alad

VEEL TEEMA KOHTA

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

Analüütiline kogumik “Kultuur. 1994–2004. Culture

Kogumik “Kultuur. Culture” (1994–2003)

MUU INFO

Eesti spordiregister: http://www.eok.ee/klubideregister/

KONTAKTISIK

Riina Leinbock

Metoodika ja analüüsi osakond

Tel 625 9367

riina.leinbock@stat.ee

Uuendatud: 08.01.2013