MÕISTED

Ala- ja täisealiste lastega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut, vähemalt üks 0–17-aastane laps ja vähemalt üks täisealine laps.

Kahe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut ja kaks 0–17-aastast last.

Kolme või enama lapsega paarleibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut ja kolm või enam 0–17-aastast last.

Kuludetsiilleibkondade variatsioonrida jaotatuna kümnesse võrdsesse ossa; jaotuspunkte nimetatakse detsiilipunktideks ja nendevahelisi variatsioonrea osi detsiilivahemikeks ehk detsiilideks. Esimesse kuludetsiili kuuluvad leibkonnad, kelle kulutused on väiksemad kui esimene kuludetsiilipunkt, ja kümnendasse kuludetsiili need, kelle kulutused ületavad üheksanda kuludetsiilipunkti, seega on äärmised detsiilivahemikud tegelikult lahtised (ühe otspunktiga).

Kulukvintiilleibkondade variatsioonrida jaotatuna viide võrdsesse ossa; jaotuspunkte nimetatakse kvintiilipunktideks ja nende vahelisi variatsioonrea osi kvintiilivahemikeks ehk kvintiilideks. Esimesse kulukvintiili kuuluvad leibkonnad, kelle kulutused on väiksemad kui esimene kulukvintiilipunkt, ja viiendasse kulukvintiili need, kelle kulutused ületavad neljanda kulukvintiilipunkti, seega on äärmised kvintiilivahemikud tegelikult lahtised (ühe otspunktiga).

Kulutused (väljaminek) – leibkonna eelarve uuringu põhinäitajaid. Jaotatakse kaheks: tarbimiskulu ja muu kulu. Siin ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.

Laps – 0–17-aastane (küsitluspäeva seisuga) leibkonnaliige, kel ei ole leibkonnas partnerit ega lapsi.

Lastega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks 0–17-aastane laps.

Lasteta leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi 0–17-aastast last.

Lasteta paar, vähemalt üks alla 65-aastane – kaheliikmeline leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut ja mille vähemalt üks liige on 64-aastane või noorem.

Lasteta üle 64-aastaste paar – kaheliikmeline leibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut, kes mõlemad on  65-aastased või vanemad.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik.

Leibkonnapea leibkonnaliige, kelle sissetulek on pikema aja jooksul olnud leibkonna suurim.

Leibkonnapea haridustaseleibkonnapea kõrgeim omandatud haridustase. Leibkonnapea haridustaset käsitlevates tabelites on kasutatud UNESCO 1997. aastal vastu võetud ISCED-i versiooni.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn ja alev.

Maa-asula – alevik ja küla.

Mitterahaline tarbimine – mitterahalise sissetuleku tarbimine arvestatuna rahalisse väärtusse.

Muud kulutused – annetused, raha kinkimine, alimentide ja ülalpidamisraha maksmine väljapoole leibkonda, trahvid jms.

Muu lastega leibkondleibkond, kus on vähemalt üks 0–17-aastane laps ja mis ei kuulu eelloetletud rühmadesse.

Muu lasteta leibkondleibkond, kus ei ole ühtegi 0–17-aastast last ja mis ei kuulu eelloetletud rühmadesse.

Muu mitteaktiivne leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi vähemalt 15-aastast või vanemat töötavat liiget ning mis ei ole töötu leibkond ega pensionärileibkond.

Pensionärileibkond – leibkond, kus ükski leibkonna liige ei tööta ega ole töötu ja kus on vähemalt üks mittetöötav vanaduspensionär.

Põhiline eluruum – eluruum, kus isik veedab või on pikema aja jooksul veetnud

- suurema osa aastast,

- suurema osa töö- või õpinguvabast ajast.

Abielus või vabaabielus isiku põhiline eluruum on see, kus ta veedab suurema osa partneri või/ja lastega koos oldud ajast.

Sotsiaal-majanduslik seisundtavaline või praegune peamine staatus isiku enda hinnangul (töötav, töötu, pensionär, (üli)õpilane vms).

Säästud – hoiused, kogumiskindlustused, väärtpaberid ja muud säästud.

Tarbimiskulud – leibkonnaliikme tarbimisega seotud rahaline ja mitterahaline väljaminek. Otstarbe järgi jaotatakse tarbimiskulutused Eurostati väljatöötatud tarbimiskulutuste klassifikaatori (COICOP-HBS) alusel.

Tulukvintiilleibkondade variatsioonrida jaotatuna viide võrdsesse ossa; jaotuspunkte nimetatakse kvintiilipunktideks ja nendevahelisi variatsioonrea osi kvintiilivahemikeks ehk kvintiilideks. Esimesse tulukvintiili kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek on väiksem kui esimene tulukvintiilipunkt, ja viiendasse tulukvintiili need, kelle sissetulek ületab neljanda tulukvintiilipunkti, seega on äärmised kvintiilivahemikud tegelikult lahtised (ühe otspunktiga).

Täiskasvanu – 18-aastane või vanem leibkonnaliige (küsitluspäeva seisuga) või leibkonnaliige, kel on leibkonnas partner või laps.

Täiskasvanu ja laps(ed) – ühe täiskasvanu ja vähemalt ühe 0–17-aastase lapsega leibkond.

Töötava liikmega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks 15-aastane või vanem töötav liige.

Töötu leibkond – leibkond, kus keegi ei tööta ja kus on vähemalt üks 15-aastane või vanem töötu liige (st, et ta ei tööta, otsib tööd ja asuks kahe nädala jooksul tööle).

Ühe lapsega paarleibkond, kuhu kuulub kaks omavahel abielus või vabaabielus olevat täiskasvanut ja üks 0–17-aastane laps.

Üksik alla 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on alla 65-aastane.

Üksik 65-aastane ja vanem – üheliikmeline leibkond, mille liige on vähemalt 65-aastane.

METOODIKA

Leibkonna eelarve uuringut tehakse aasta ringi. Uuringu eesmärk on saada usaldusväärset infot leibkondade kulutuste ja tarbimise kohta. Leibkonna koosseisu andmete teadasaamise kõrval pakub uuring infot ka leibkonnaliikmete põhiliste demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate (perekonnasuhte, tööhõive, hariduse) kohta, samuti elamistingimuste ja püsikaupade olemasolu kohta.

Uuringu üldkogum on Eesti tavaleibkonnad. Valim võetakse kõigi Eestis elavate vähemalt 15-aastaste alaliste elanike hulgast, v.a pikka aega (vähemalt aasta) institutsioonides viibijad. Alaline Eesti elanik on isik, kes on viibinud Eestis või kavatseb siin viibida vähemalt ühe aasta. Valim võetakse süstemaatilise valiku teel rahvastikuregistrist. Valimisse kuulub üle 7000 leibkonna aastas.

Leibkonna eelarve uuringu tulemused avaldatakse Statistikaameti publikatsioonides. Andmed on saadaval ka statistika andmebaasis Statistikaameti veebilehel www.stat.ee.

Uuringu andmeid kasutavad palju ministeeriumid ja teadusasutused. Leibkonna eelarve uuring võetakse tihti aluseks, et analüüsida tarbimiskulusid ja jälgida eestimaalaste kulutuste trende. Siit saavad toodete ja teenuste pakkujad ja tavatarbijad infot selle kohta, millele enam kulutatakse ja mida aastate arvestuses enam tarbitakse.

KLASSIFIKAATORID

Haridustasemetele vastavad ISCED 97 koodid

Esimese taseme haridus või madalam: 0–2

alghariduseta: 0, algharidus: 1

põhiharidus: 2

Teise taseme haridus: 3–4

kutseharidus pärast põhiharidust: 3C

üldkeskharidus: 3A

kutseharidus koos üldkeskharidusega: 3A

kutseharidus pärast üldkeskharidust: 4B

keskeriharidus pärast põhiharidust: 3A

Kolmanda taseme haridus: 5–6

keskeriharidus pärast üldkeskharidust: 5B

kõrgharidus: 5A, magistrikraad: 5A ja doktorikraad: 6

 

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Kasutatava regionaalse jaotuse aluseks on Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator. Andmed on avaldatud järgmiste piirkondade kaupa:

EE001

Põhja-Eesti

Harju maakond

EE004

Lääne-Eesti

Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond

EE006

Kesk-Eesti

Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond

EE007

Kirde-Eesti

Ida-Viru maakond

EE008

Lõuna-Eesti

Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

 

Leibkonna väljaminekute esitamisel kasutatav Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati väljatöötatud tarbimiskulutuste klassifikaator (COICOP-HBS)

01.    Toit ja alkoholita joogid

02.    Alkoholjoogid ja tubakatooted

03.    Rõivad ja jalatsid

04.    Eluase

05.    Majapidamiskulud

06.    Tervishoid

07.    Transport

08.    Side

09.    Vaba aeg

10.    Haridus

11.    Restoranid ja hotellid

12.    Mitmesugused kaubad ja teenused

Kuni 2012. aastani olid kohaliku omavalituse lasteaia ja eralasteaia tasudega seotud kulutused liigitatud gruppi mitmesugused kaubad ja teenused. Alates 2015. aastast on kohaliku omavalituse lasteaia ja eralasteaia tasudega seotud kulutused liigitatud tarbimiskulutuste klassifikaatoris hariduse alla.

VEEL TEEMA KOHTA

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

Leibkonna eelarve uuring 2010. Metoodika. Household Budget Survey 2010. Methodology

Leibkonna kulutused ja tarbimine. 2007

Leibkonna elujärg. 2005. Household living niveau

Leibkonna eelarve uuring 2002. Metoodika ülevaade. Household Budget Survey 2002. Methodical report

Maakonnad arvudes. Counties in Figures

Minifacts about Estonia

Estonia, Latvia, Lithuania in Figures

MUU INFO

Andmeid alkoholjookide ja tubakatoodete kohta peetakse alahinnatuks, sest küsimustele nende ostmise ja tarbimise kohta annavad inimesed üldjuhul ebatäpseid vastuseid.

Kulutuste hulka ei loeta eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.

Eluruumil võib olla mitu kütmisvõimalust.

Leibkonna eelarve uuring on ebaregulaarne ja seda ei tehtud aastatel 2008, 2009, 2013 ja 2014, seetõttu andmed nende aastate kohta puuduvad.

KONTAKTISIK

Anu Õmblus

Sotsiaalstatistika ja analüüsi osakond

Tel 625 8482

anu.omblus@stat.ee

Uuendatud: 25.01.2018