MÕISTED

Kindlustatu – töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid töötuskindlustuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

Kindlustusandja – töötuskindlustuse kindlustusandja on Eesti Töötukassa.

Kindlustushüvitis koondamise korral (määratakse alates 01.07.2009) – hüvitis, mida makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures on kestnud (või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud):

- 5 kuni 10 aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;

- üle 10 aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.

Kindlustusstaaž – arvestatakse kindlustatu makstud töötuskindlustusmaksete alusel kuudes ja aastates. Kui kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis, siis tema varasem kindlustusstaaž nullitakse.

Maksejõuetus – tööandja on maksejõuetu, kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemisega.

Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud:

- enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud palk;

- enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu;

- enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ettenähtud hüvitised.

Töölepingute kollektiivne ülesütlemine – tööandja algatusel töötajate või avalike teenistujate töö- või teenistussuhete lõpetamine 30 päeva jooksul vähemalt:

- 5 töötajaga, kui tööandja annab tööd kuni 19 töötajale;

- 10 töötajaga, kui tööandja annab tööd 20–99 töötajale;

- 10 protsendiga töötajatest, kui tööandja annab tööd 100–299 töötajale;

- 30 töötajaga, kui tööandja annab tööd vähemalt 300 töötajale.

Töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral on töötajal õigus saada töötukassalt hüvitist (hüvitist määrati vahemikus 01.01.2003–30.06.2009):

- töötaja ühe keskmise kuupalga ulatuses, kui töötaja pidev töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud kuni viis aastat;

- töötaja 1,5 keskmise kuupalga ulatuses, kui töötaja pidev töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud 5–10 aastat;

- töötaja kahe keskmise kuupalga ulatuses, kui töötaja pidev töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud üle 10 aasta.

Töötuskindlustus – sundkindlustuse liik, mille eesmärk on töötuks jäänud kindlustatule kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine tööotsingute ajaks, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.

Töötuskindlustushüvitis – sissetulek, mida kindlustatud isikul on õigus saada kogu töötuna arvel oleku ajal, kuid mitte kauem kui:

- 180 kalendripäeva, kui kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud;

- 270 kalendripäeva, kui kindlustusstaaž on 56–110 kuud;

- 360 kalendripäeva, kui kindlustusstaaž on 111 või enam kuud.

Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on:

- 50% 1. kuni 100. kalendripäevani

- 40% 101. kuni 360. kalendripäevani kindlustatu 9 kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust.

Kindlustatul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele, kui:

- töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul on töötuskindlustusstaaži vähem kui 12 kuud;

- viimane töö- või teenistussuhe lõppes

1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel;

2) teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu;

3) poolte kokkuleppel.

METOODIKA

Töötuskindlustuse statistika põhineb Eesti Töötukassa andmetel. Eesti Töötukassa eesmärkide hulka kuulub töötuskindlustuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras töötuskindlustushüvitise, koondamise korral kindlustushüvitise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmine. Eesti Töötukassa on töötuskindlustuse andmekogu pidaja ja vastutav töötleja. Töötuskindlustuse statistikat mõjutavad otseselt seadusemuudatused ning seda tuleb esitatud statistikat analüüsides arvestada.

Töötuskindlustuse andmeid võidakse tagasiulatuvalt korrigeerida (nt õigusliku aluseta makstud hüvitiste tagasinõudmise korral). Muudatused kantakse Statistikaameti avalikku andmebaasi sisse kord aastas, IV kvartali andmete esitamisel.

VEEL TEEMA KOHTA

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

MUU INFO

Põhjalikum statistika Eesti Töötukassa koduleheküljel: www.tootukassa.ee.

KONTAKTISIK

Marve Randlepp

Rahvastikustatistika talitus

Tel 625 9336

marve.randlepp@stat.ee

Uuendatud: 21.02.2011