MÕISTED

Ajas ankurdatud vaesuse määr – isikute osakaal, kelle aasta ekvivalentnetosissetulek on väiksem kui inflatsiooni võrra korrigeeritud kolme aasta tagune suhtelise vaesuse piir.

Ekvivalentsissetulek – leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

Esimese taseme või madalama haridusega isikud – 25-aastased ja vanemad, kellel on põhiharidus või madalam haridus.

Esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavad noored – 18–24-aastane isik, kellel on põhiharidus või madalam haridus ja kes ei omanda tasemeharidust ega osale koolituses.

Kahe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja kaks sõltuvat last.

Kvintiilide suhte kordaja – kõrgeimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku ja madalaimasse kvintiili kuuluvate isikute summaarse aasta ekvivalentnetosissetuleku jagatis.

Kõrge, kuid mitte maksimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on suurem kui 0,5 ja väiksem kui 1.

Kõrgeim kvintiil – viiendik kõrgeimat ekvivalentsissetulekut saav elanikkonna osa.

Lastega leibkond – leibkond, kus on vähemalt üks sõltuv laps.

Lasteta leibkond – leibkond, kus ei ole ühtegi sõltuvat last.

Lasteta alla 65-aastaste paar – kaheliikmeline leibkond, mille mõlemad liikmed on alla 65-aastased.

Lasteta paar, vähemalt üks üle 64-aastane – kaheliikmeline leibkond, kus vähemalt üks liige on üle 64-aastane.

Leibkond – ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkonna võib moodustada ka üksi elav isik.

Madal, kuid mitte minimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on suurem kui 0 ja väiksem või võrdne 0,5.

Madalaim kvintiil – viiendik madalaimat ekvivalentsissetulekut saav elanikkonna osa.

Maksimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on 1.

Minimaalne tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on 0.

Mõningane tööintensiivsus – leibkonna tööintensiivsus on suurem kui 0, kuid väiksem kui 1.

NEET-noored – tavaleibkondade noored (noored, v.a ajateenijad ja institutsioonides viibijad), kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (Neither in Employment nor in Education and Training).

Netosissetulek – palgatöö eest ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust on maha arvatud leibkonna poolt tehtud regulaarsed rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurdemaksed.

Peamine sotsiaalmajanduslik seisund – sotsiaalmajanduslik seisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul.

Pikaajalise töötuse määr – aasta või kauem tööta olnud töötute osakaal tööjõus.

Siirded – kollektiivsete sotsiaalkaitse skeemide, riigi või kohaliku omavalitsuse poolt leibkonnale makstud hüvitised, mille eesmärk on leevendada mitmesuguseid riske.

Suhtelise vaesuse määr – isikute osakaal, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam.

Suhtelise vaesuse piir – 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

Sõltuv laps – 0–17-aastane leibkonnaliige (uuringuaasta 1. jaanuari seisuga), samuti 18–24-aastane leibkonnaliige, kes elab vähemalt ühe vanemaga ning kelle peamine sotsiaalne seisund on mitteaktiivne.

Tarbimiskaal – leibkonnaliikmele sõltuvalt tema vanusest määratud kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühist tarbimist.

Täiskasvanu – 18-aastane või vanem leibkonnaliige (uuringuaasta 1. jaanuari seisuga), kes ei ole sõltuv laps.

Täiskasvanu ja lapse(ed) – ühe täiskasvanu ja vähemalt ühe sõltuva lapsega leibkond.

Tööintensiivsus leibkonnas – leibkonna tööealiste (16–64-aastaste) liikmete poolt sissetuleku viiteperioodil töötatud kuude arv suhestatuna kuude arvu, mida leibkonnal oli maksimaalselt võimalik töötamisele kulutada. Näitaja varieerub nullist (ükski tööealine liige ei töötanud) kuni üheni (kõik tööealised liikmed töötasid kogu sissetuleku viiteperioodi jooksul). Tööealiseks liikmeks ei loeta sõltuvaid lapsi.

Vaesuse süvik – suhtelises vaesuses olevate isikute mediaansissetuleku kaugus vaesuse piirist protsentides.

Väga pikaajalise töötuse määr – kaks aastat või kauem tööta olnud töötute osakaal tööjõus.

Vähemalt kolme lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja vähemalt kolm sõltuvat last.

Ühe lapsega paar – leibkond, kuhu kuulub kaks täiskasvanut ja üks sõltuv laps.

Üksik 65-aastane ja vanem – üheliikmeline leibkond, mille liige on vähemalt 65-aastane.

Üksik alla 65-aastane – üheliikmeline leibkond, mille liige on alla 65-aastane.

METOODIKA

Laekeni indikaatorite süsteem on Euroopa Liidu ühtne näitajate kogum, mille eesmärgiks on anda võrreldavaid andmeid sotsiaalse tõrjutuse kohta kõigis liikmesriikides.

Vaesuse ja ebavõrdsuse näitajad alates 2004. aastast, samuti madala haridusega rahvastiku osakaal ning terviseseisund sissetuleku järgi alates 2003. aastast on leitud Eesti sotsiaaluuringu (ESU) baasil. 2000.–2003. aasta vaesuse ja ebavõrdsuse näitajad on arvutatud Leibkonna eelarve-uuringu (LEU) andmete põhjal. Töötuse näitajad ning vara koolist lahkunute osakaal on leitud Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmetele tuginedes.

Vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate puhul tuleb arvestada, et 2000.–2003. ja 2004. aasta ning järgnevate aastate indikaatorid pole omavahel täiesti võrreldavad. Kui 2000.–2003. aasta näitajad on leitud Leibkonna eelarve-uuringu (LEU) baasil, siis alates 2004. aastast on kasutatud Eesti sotsiaaluuringu (ESU) andmeid. Sotsiaaluuringut viiakse sama metoodika alusel läbi kõigis Euroopa Liidu riikides eesmärgiga koguda võrreldavaid andmeid Euroopa Liidu riikide sissetuleku ja elamistingimuste kohta. Sellega kaasneva suurema rahvusvahelise võrreldavusega väheneb aga kahjuks ajutiselt siseriiklik võrreldavus. Kahe andmeallika, ESU ja LEU vahel on olulisi metoodilisi erinevusi, mistõttu võib 2004. aasta indikaatorites võrreldes 2003. aastaga esineda mõningaid muutusi. Statistikakasutajal on siinjuures oluline meeles pidada, et sellisel juhul on tegemist metoodilistest põhjustest tingitud katkestustega ning mitte järskude muutustega ühiskondlikes protsessides endis.

KLASSIFIKAATORID

Hariduse klassifikaator ISCED 2011

ISCED (International Standard of Classifacation of Education) on ühtne rahvusvaheline hariduse liigitus ning haridustasemete ja õppekavade kategoriseerimise standard. Selle eesmärk on teha riikide haridussüsteemid omavahel võrreldavaks. Praegu kasutuses olev versioon on juba kolmas. Järgnevalt on esitatud eelmise versiooni ISCED 97 ja kõige uuema versiooni ISCED 2011 võrdlus: ISCED 97 ja ISCED 2011 vastavustabel.

VEEL TEEMA KOHTA

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

KONTAKTISIK

Ülle Pettai
Metoodika ja analüüsi osakond
Tel 625 8475
ylle.pettai@stat.ee

Uuendatud: 23.02.2017