Arstiabi kättesaadavus — arstiabi mittesaanuteks loetakse need, kes viimase 12 kuu jooksul vajasid arstiabi, kuid mingil põhjusel ei saanud seda.
Ekvivalentnetosissetulek — leibkonna netosissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.
Leibkonna netosissetulek — palgatöö eest ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust on maha arvatud leibkonna poolt tehtud regulaarsed rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurdemaksed.
Linnaline asula — linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad, alevid ja alev-vallad.
Maa-asula — maa-asulate hulka on arvestatud alevikud ja külad.
Suhtelise vaesuse piir — 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.
Tervena elada jäänud aastad — keskmine aastate arv, mida inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jääks samaks.
Tulukvintiil — tulukvintiilide leidmiseks järjestatakse leibkonnaliikmed ekvivalentsissetuleku alusel ning jaotatakse viieks nii, et madalaimasse kvintiili kuulub kõige väiksema sissetulekuga viiendik jne.
Näitajad on leitud Eesti sotsiaaluuringu andmete põhjal. Sotsiaaluuring on isiku-uuring, mille eesmärk on usaldusväärselt hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Uuringusse on kaasatud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning mõned liitu mittekuuluvad riigid. Statistikaamet korraldab sotsiaaluuringut alates 2004. aastast, aastatel 2002–2003 toimusid pilootuuringud.
Uuritava üldkogumi moodustavad kõik Eestis alaliselt elavad leibkonnad. Üldkogumisse ei kuulu institutsioonilistes asutustes (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) viibijad. Kõik kogumikus esitatud hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna jaoks. Vastavad mahud isikute üldkogumi ja osakogumite jaoks on leitud Statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu baasil. Ümardamise ja puuduvate väärtuste tõttu ei võrdu tabelites veergude summad alati summaarse näitarvuga, erinevus võib olla kuni paar viimase koha ühikut.
Valimi moodustamisel kasutatakse isikuloendina AS Andmevara rahvastiku andmebaasi kuuluvaid vähemalt 14-aastaseid isikuid. Isikutevalimi võtmisel on aluseks geograafiliselt kihitatud süstemaatiline valikuskeem, s.t sõltumatud osavalimid leitakse eraldi üldkogumi mittekattuvatest osadest ehk kihtidest süstemaatilise valiku teel. Iga isik toob valimisse kaasa oma leibkonna ja küsitluses osalevad kõik selle leibkonna vähemalt 15-aastased liikmed.
Iga leibkonda küsitletakse kokku neli korda, rotatsiooniperioodiks on 12 kuud, kusjuures igal aastal vahetub osa valimi leibkondadest. Niisiis on aasta jooksul küsitlus ristläbilõikeline – ühe aasta valimi lõikes ei ole korduvaid leibkondi. See tagab aastahinnangute suurema täpsuse antud valimimahu juures. Leibkondade korduv küsitlemine järjestikustel aastatel võimaldab aga täpsemalt hinnata aasta jooksul üldkeskmiste tasemel toimunud muutusi.
Esmased valikukaalud on pöördvõrdelised kaasamistõenäosustega. Kaost ja loendiveast tingitud mittevastamise kompenseerimiseks korrigeeritakse neid järelkihistamise abil. Lisaks kalibreeritakse kaale demograafiliste andmete põhjal teatavate hinnangute vastavusse viimiseks teiste andmeallikatega. Analüüsi hõlbustamiseks imputeeritakse üksikud puuduvad väärtused.
Tervena elada jäänud aastate arvutamiseks kasutatakse Statistikaametis rahvusvaheliselt soovitatud Sullivani meetodit. Sisendandmed selle meetodi puhul on aastakeskmised rahvaarvud viie aasta kaupa soo-vanusrühmades, surmade arvud ja hea tervisega inimeste osatähtsus samades vanuserühmades. Hea tervis on defineeritud kui igapäevategevuste piirangute puudumine ja need andmed võetakse Eesti sotsiaaluuringust.
Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)
Kasutatava regionaalse jaotuse aluseks on Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator. Andmed on avaldatud järgmiste piirkondade kaupa:
| EE001 | Põhja-Eesti | Harju maakond |
| EE004 | Lääne-Eesti | Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond |
| EE006 | Kesk-Eesti | Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond |
| EE007 | Kirde-Eesti | Ida-Viru maakond |
| EE008 | Lõuna-Eesti | Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond |
Sissetulek ja elamistingimused. Income and Living Conditions. Analüütiline kogumik
Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik.The Estonian Social Survey. Methodological Report
Tervena elada jäänud aastad ja nende arvutamine.
Kvartalikiri 1/2012
Erika Taidre
Sotsiaaluuringute talitus
Tel 625 8416
erika.taidre@stat.ee
Uuendatud: 08.06.2012