Alaealine — alla 18-aastane isik.
Avastatud kuritegu — kuritegu, mille toime pannud isik(ud) on välja
selgitatud.
Esimese astme kohus — maa-, linna- ja halduskohus.
Esimese astme kuritegu — süütegu, mille eest on karistusseadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine (kriminaalkoodeksis üle 8 aasta).
Jõustunud kohtuotsus — kui apellatsioonkaebust või protesti ei esitatud, jõustub kohtuotsus nende esitamise tähtaja möödumisel. Apellatsioonkaebuse või protesti esitamisel jõustub kohtuotsus pärast kriminaalasja läbivaatamist kõrgemalseisvas kohtus (kui otsust ei tühistata).
Kriminaalhooldusalune — tingimisi karistatud või tingimisi karistusest enne tähtaega vabastatud süüdimõistetu, kelle kohus on katseajaks kriminaalseaduses sätestatud korras kriminaalhooldaja järelevalve alla määranud.
Kuritegu — karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
Kõrgeima astme kohus — Riigikohus.
Lisakaristus — kuriteo eest võib mõista ühe põhikaristuse, millega võib ühendada ühe või mitu lisakaristust, üht liiki karistusi ei saa samal ajal mõista põhi- ja lisakaristusena. Lisakaristusena võib kohus mõista rahatrahvi, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise ja riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmise.
Põhikaristus — kohus võib mõista järgmisi põhikaristusi: rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine, arest, vabadusekaotus (ka tingimisi).
Süütegu — kuritegu ja
väärtegu, mis on karistatav.
Tahtlik kuritegu — tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
Teise astme kohus — ringkonnakohus.
Teise astme kuritegu — süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena
ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus
(kriminaalkoodeksis vabadusekaotus mitte üle kaheksa aasta).
Väärtegu — süütegu,
mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest.
Statistikaamet saab registreeritud kuritegude, nende avastamise, eeluurimise peatamise ning kuriteo toime pannud isikute andmed politseiametilt väljavõttena keskandmebaasist. Kuni 2002. aastani hõlmasid andmed ka kaitsepolitseis, alates 1998. aastast Kaitsejõudude Peastaabis ning alates 1999. aastast Maksu- ja Tolliametis, Piirivalveametis ja Tööinspektsioonis registreeritud kuritegusid.
Alates
1. septembrist 2002 jõustus Eestis uus karistusseadustik. Seetõttu ei ole
alates 2002. aastast kõikide kuritegude puhul võimalik võrrelda andmeid
varasemate aastate andmetega. Samuti muutusid kuritegude raskusastmete
definitsioonid. I astme kuriteo eest on nüüd raskeima karistusena ette nähtud
vangistus alates 5 aastast, kriminaalkoodeksis oli alampiir 8 aastat.
Alates 2003. aastast on varasema mõiste haldusõiguse rikkumised asemel kasutusel mõiste väärteoasjad.
Alates 2002.
aastast on võrreldavad kriminaalkoodeksi ja karistusseadustiku järgsed andmed
tinglikult summeeritud, vastupidisel juhul on aga mõiste näidatud
mitterakendatavana.
Kuriteo toimepanija on teada vaid avastatud kuritegude puhul. Kuni 1999. aastani avaldas Politseiamet avastatud kuritegude hulgas ainult samal aastal sooritatud ja avastatud kuriteod, alates 1999. aastast ka varasematel aastatel toimepandud ja käimasoleval aastal avastatud kuriteod.
Justiitsministeeriumi
kohtute osakonnalt on saadud esimese astme kohtute koondandmed kriminaalasjade,
tsiviilasjade, haldusasjade ja väärteoasjade kohta ning koondandmed teise astme
kohtute tööst, samuti kõigi astmete kohtutes jõustunud kohtuotsusega kriminaalvastutusele
võetud isikutele kohaldatud karistusmäärade ja süüdimõistetute kohta, sealhulgas
süüdimõistetute arv üksikute paragrahvide kaupa ja alaealiste süüdimõistetute
andmed.
Info aasta jooksul vanglates viibinud
isikute kohta on saadud Justiitsministeeriumi vanglate osakonnalt ning
kriminaalhooldusaluste andmed Justiitsministeeriumi kohtute osakonna kriminaalhoolduse
ja kriminaalpreventsiooni talituselt.
Riigiprokuratuurilt ja Riigikohtult on saadud andmed nende töö kohta ning Maksu- ja Tolliametilt tollieeskirja rikkumise kohta.
Õigusstatistikat mõjutavad otseselt teatud seadusemuudatused.
Pidevalt on täiustatud nii kriminaalkoodeksit kui ka teisi seadusi. Seda tuleb
esitatud andmeid analüüsides arvestada.
Eesti
statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia
Maakonnad arvudes. Counties in Figures
Eesti Statistika. 2005. Estonian
Statistics. Kuukiri, nr 5.
Eesti Statistika Kuukiri. 2006. Monthly
Bulletin of Estonian Statistics, nr 4.
Marve Randlepp
Rahvastiku- ja
sotsiaalstatistika osakond
Tel 625 9336
Uuendatud: 26.04.2010