MÕISTED

Aastakeskmine rahvaarv – pool elanike aasta alguse ja lõpu arvu summast.

Abiellumuse üldkordaja – aastaga registreeritud abielude arv 1000 elaniku kohta.

Abielu kestus aastates – abielu juriidiline pikkus täisaastates.

Demograafiline tööturusurveindeks – eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–14-aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55–64-aastased) suhe. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb.

Elada jäänud aastate arv – mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv, kui suremus ei muutu. 0 aasta vanuses – oodatav eluiga sünnimomendil (vt ka mõiste “Elutabel”).

Elukoht – indiviidi ütlus- või registripõhine elukoht (sõltuvalt uuringu metoodikast).

Elussünd – elusalt sündinud lapse ilmaletoomine, s.t elutunnustega lapse sünd, sõltumata raseduse kestusest.

Elutabel – arvuline mudel (vanusest sõltuvate funktsioonide arvväärtuste tabel), mis omavahel seotud näitajate kaudu mõõdab suremuse taset mingil ajavahemikul. Vaadeldava lähtekogumi (sünnipõlvkonna) suuruseks on võetud 100 000 () ja funktsioon näitab ellujääjate arvu selles kogumis täppisvanuseni jõudmisel eeldusel, et x aasta vanuse inimese tõenäosus surra enne eluaasta täitumist on , mis arvutatakse vaadeldava ajavahemiku suremusest lähtudes. Nimetatud näitajate alusel arvutatakse ka oodatav eluiga.

Ellujääjate arv – vt mõiste “Elutabel”.

Esmasabiellumuse vanuskordaja – esmasabielude arv aastas 1000 sama vanuserühma mehe või naise kohta. Mõõdab esmasabiellumise intensiivsust vanuserühmades.

Esmasabielu – mehe või naise esimene abielu.

Imikusuremuskordaja – imikusurmade (alla aastaste laste surmad) arv 1000 sama aasta elussündinu kohta.

Imikusurm – alla aastase elusalt sündinud lapse surm.

Keskmine vanus esmasabiellumisel – mehe või naise keskmine vanus esimest korda abielludes. Arvutatakse esmasabiellumuse vanuskordajate kaudu; arvesse lähevad mehed ja naised vanuses 15–49 eluaastat.

Lahutumuse üldkordaja – aastaga registreeritud abielulahutuste arv 1000 elaniku kohta.

Loomulik iive – aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide, negatiivne surmade ülekaalu.

Loomuliku iibe üldkordaja – aasta elussündide ja surmajuhtude arvu vahe 1000 aastakeskmise elaniku kohta.

Oodatav eluiga sünnimomendil – keskmine eluiga, kui suremus ei muutu.

Rahvus – andmed tuginevad isiku enesemääratlemisele. Lapse rahvuse määramise alus on ema rahvus.

Seaduslikust abielust sündinu – laps, kelle isa andmed on sünniakti kantud abieluakti alusel.

Summaarne esmasabiellumuskordaja – isiku esmasabiellumise tõenäosus, kui tema vanuses 15–49 eluaastat säiliksid vaadeldud aasta esmasabiellumuse vanuskordajad. Arvutatakse vaadeldud aasta esmasabiellumise vanuskordajate alusel. Kordaja võib abiellumiste arvu järsu suurenemise korral olla suurem kui üks, ehkki on välistatud võimalus, et inimene sõlmib rohkem kui ühe esmasabielu.

Summaarne sündimuskordaja – keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid kindla aasta sündimuse vanuskordajad. Arvutatakse vaadeldud ajavahemiku sündimuse vanuskordajate alusel.

Suremuse üldkordaja – surmajuhtude arv aastas 1000 aastakeskmise elaniku kohta.

Suremustõenäosus – mingis vanuses inimese tõenäosus surra enne järgmise eluaasta täitumist.

Sündimuse üldkordaja – elussündide arv aastas 1000 elaniku kohta.

Taaste brutokordaja – elu jooksul sünnitatud tütarde keskmine arv naise kohta. Arvutatakse vaadeldud ajavahemiku sündimuse vanuskordajate alusel.

Vanus – eluaastate arv täisaastates vaadeldud ajahetkel, s.t vanus viimasel sünnipäeval.

Ülalpeetavate määr – mittetööealiste (0–14-aastased ja üle 65-aastased) elanike arv 100 tööealise (15–64-aastased) elaniku kohta.

METOODIKA

Rahvastikusündmused: sünnid, surmad, abielud ja lahutused

Sünni-, surma-, abielu- ja lahutusstatistika hõlmab Eesti perekonnaseisuasutustes registreeritud Eesti alaliste elanike isikusündmusi ning Eesti kodanike isikusündmusi, mis registreeriti Eesti välisesindustes. Arvesse ei lähe sündmused, mis küll registreeriti Eestis või Eesti välisesindustes, kuid mille puhul on isiku(te) alaline elukoht välisriigis.

Sünnid

Kuni 1993. aasta lõpuni olid sünnistatistika aluseks maakondade perekonnaseisuasutustes ja kohalikes omavalitsustes registreeritud sündide sünniaktid. 1994. aasta algusest saadakse andmeid statistiliselt sünnilehelt, mis täidetakse sünniakti koostamisel. Sünniandmete aastatöötluse aluseks on lapse sünnikuupäev. Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul pärast lapse sündi. Sünnijuhud, millest perekonnaseisuasutusele teatati järgmise aasta veebruaris või hiljem, on statistilises töötluses arvestatud erandina registreerimisaasta andmestikku.

Eestis registreeritud sündide puhul märgitakse lapse elukohaks alati ema elukoht. Kui ema elukoht ei ole Eestis või elukoht ei ole teada, kuid isa elukoht on teada ja asub Eestis, märgitakse lapse elukohaks isa elukoht. Kui mõlema vanema elukoht on teadmata, märgitakse lapse elukohaks sünni registreerimise koht. Alates 1994. aastast täidavad statistilisi lehti ka Eesti välisesindused. Välismaal registreeritud sündidest arvestatakse Eesti sündide hulka siiski ainult need sünnid, mille puhul ema elukohaks on märgitud Eesti.
Sünnitabelid esitavad andmeid ainult elussündide kohta.

Surmad

Statistikaametis olid 1993. aasta lõpuni surmastatistika aluseks kõigi perekonnaseisuasutustes ja kohalikes omavalitsustes registreeritud surmade surmaaktid. 1994. aastast olid statistika aluseks surma registreerimise statistilise arvestuse lehed, mida 1996. aastast nimetatakse arstlikeks surmatõenditeks. Arstlikud surmatõendid on ka surmaakti koostamise aluseks. Surma­andmete töötluse aluseks on isiku surmaaeg. Surmajuhud, mis on registreeritud hiljem kui surma-aastale järgneva aasta jaanuaris, lisatakse statistilises töötluses registreerimisaasta andmestikku. Surmade koguarvust jäetakse välja need juhud, kui Eesti kodaniku, kelle elukoht on välismaa, surm on registreeritud välismaal, samuti need juhud, kui Eestis suri välismaa kodanik, kelle elukoht on samuti välismaa. Teadmata elukohaga surnute puhul märgitakse viimase elukohana surma registreerimise koht.
2008. aastast hakatakse kasutatama rahvastikuregistri ja surma põhjuste riikliku registri andmeid.

Abielud ja lahutused

1993. aasta lõpuni olid abielu- ja lahutusstatistika aluseks perekonnaseisuasutuses registreeritud abielude ja lahutuste aktid. Alates 1994. aastast saadakse andmed statistiliselt abielulehelt või abielulahutuse lehelt, mis täidetakse vastava akti koostamisel Eesti perekonnaseisuasutustes. 1994–2003 täideti statistilisi abielu- ja abielulahutuse lehti ka Eesti välisesindustes. Alates 2004. aastast sõlmitakse Eesti kodanike abielusid välisesindustes ainult erandkorras, lahutusi välisesindused enam ei vormista. Alates 2001. aasta 1. detsembrist on õigus koostada abieluakte ja anda välja abielutunnistusi ka vaimulikel.

Maavalitsuste perekonnaseisuasutustes ja Tallinna Perekonnaseisuametis täidetakse statistiline abielu- ja abielulahutuse leht elektroonilisel kujul. Abielusid registreerivad vaimulikud edastavad abielulehed maavalitsuse perekonnaseisuasutusele või Tallinna Perekonnaseisuametile. Eesti välisesindused edastavad aasta jooksul koostatud abielulehed Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonda hiljemalt järgmise aasta veebruaris. Alates 1995. aastast edastavad abielulahutuste statistilisi lehti Statistikaametile ka kohtud, kui tegu on abielu kohtuliku lahutamisega. Statistika tootmisel jäetakse välja sündmused, mille puhul mõlema poole alaline elukoht on välisriik.

Arvutustes kasutatud valemid

Demograafiline tööturusurveindeks

 

Ema keskmine vanus lapse sünnil (viieaastase vahemiku korral)

 

— sündimuse vanuskordaja

Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil (viieaastase vahemiku korral)

 

— esmasündimuse viieaastane vanuskordaja

Esmasabiellumise vanuskordaja viieaastases vanuserühmas naistel/meestel

 

— esmasabielude arv naistel/meestel vanuses

— aastakeskmine naiste/meeste arv vanuses

Arvutatakse vanuserühmade 15–19, 20–24, ..., 45–49 jaoks.

Keskmine vanus esmasabiellumisel naistel/meestel

 

— esmasabiellumise vanuskordaja viieaastases vanuserühmas naistel/meestel (arvesseminevad vanused 15–49)

Aastail 1970–1977 on võetud ja väärtusteks tinglikult .

Oodatav eluiga ehk keskmiselt elada jäänud aastate arv

 

— ellujäänute arv sünnipõlvkonnas pärast täppisvanuseni x jõudmist

— eluea pikkuse ülempiir

Kuni 1989. aastani oli elutabelite arvutamisel kasutusel praegusest erinev metoodika (Rahvastikustatistika teatmik 2/95).

Suremustõenäosuste algväärtused on arvutatud järgmiselt:

 

— vanuses x surnute arv vaadeldaval aastal

— aastakeskmine rahvaarv vanuses x

— vanuses x surnute arv, kelle viimane sünnipäev oli vaadeldaval aastal (x = 1, 2, . . ., w)

Suremustõenäosuste silumiseks (et kõrvaldada juhuslikud hälbed) on kasutatud Heligman-Pollardi mudelit koos libiseva keskmise meetodiga.

Silutud väärtuste põhjal: ja inimaastate arv on arvutatud järgmiselt:

,

,

, ja ülejäänud väärtuste puhul:

, kus vanuses x surnute arv .

Suurust nimetatakse tavaliselt oodatavaks elueaks sünnimomendil ehk lühidalt ka oodatavaks elueaks.

Summaarne esmasabiellumuskordaja naistel/meestel — TFMR

 

— esmasabiellumise vanuskordaja viieaastases vanuserühmas naistel/meestel (arvesseminevad vanused 15–49)

Summaarne sündimuskordaja — TFR

 

a — vanusvahemiku pikkus, tavaliselt üks või viis aastat

— sündimuse vanuskordaja naistel

Sündimuse vanuskordaja

 

— elusalt sünnitatud laste arv naistel vanuses [x; x+a)

— aastakeskmine naiste arv vanuses [x; x+a)

Ülalpeetavate määr

 

KLASSIFIKAATORID

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Kuni 1999. aastani kasutati rahvastiku paiknemise ja rahvastikusündmuste territoriaalsel jaotumisel põhiliselt haldusjaotust, mis vastas 1989. aasta rahvaloenduse aegse jaotuse piiridele. Rahvastiku ja sündmuste jaotumine linna ja maapiirkondade vahel järgis haldusjaotust, kusjuures linnade hulka arvati kõik linnad ja alevid, maapiirkonda aga vallad. See tagas andmete võrreldavuse eelmiste aastatega.

1996. aastast on mõned alevid ja linnad ühendatud naabervaldadega. Seetõttu ei ole rahvastiku paiknemise ja rahvastikusündmuste territoriaalse jaotumise ajas võrreldavaid andmeid võimalik esitada kehtiva haldusjaotuse järgi. Rahvastiku ja sündmuste linna- ja maapiirkondade jaotuse asemel on seetõttu esitatud jaotus linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.

EHAK on kättesaadav Statistikaameti veebilehe www.stat.ee/metaandmed rubriigis “Klassifikaatorid”.

Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)

Eesti piirkondlike üksuste statistilise klassifikaatori 3. tasemel esitatud maakondade grupid jagunevad järgmiselt:

EE001 Põhja-Eesti Harju maakond
EE004 Lääne-Eesti Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond
EE006 Kesk-Eesti Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond
EE007 Kirde-Eesti Ida-Viru maakond
EE008 Lõuna-Eesti Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond

VEEL TEEMA KOHTA

Rahvastik. Population. Aastakogumik

Eesti statistika aastaraamat. Statistical Yearbook of Estonia

Eesti Statistika Kvartalikiri. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia

Linnad ja vallad arvudes. Cities and Rural Municipalities of Estonia in Figures

Maakonnad arvudes. Counties in Figures

Eesti piirkondlik statistika. Regional Statistics of Estonia

KONTAKTISIK

Ethel Maasing
Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
Tel 625 9277
ethel.maasing@stat.ee

Uuendatud:  19.11.2020